Sünnitamine ise on ühest küljest väga loomulik looduse poolt paika pandud protsess, aga teisest küljest võib see alati olla seotud suurte riskide ja komplikatsioonidega. Inimese osaks, kelle kutsumuseks on aidata sünniimel teostuda tema parimal ja kaunimal moel, lasub kohustus hinnata kõiki sünnitegevuse käigus esineda võivaid ohte. Normaalselt kulgeva sünnituse väga oluliseks tagatiseks on abistaja professionaalsus.
Minu põlvkonna arstid ja ämmaemandad on läbi elanud ja kaasa aidanud sellele, et sünnitusprotsess kulgeks aina looduslähedasemal moel, aga kunagi ei ole tohtinud seejuures unustada võimalikke riske, valmisolekut nendega toimetulekuks ega abistajal lasuvat vastutust. Esmalt tehti palju ära selleks, et haiglakeskkond muuta sünnitaja jaoks hubasemaks, sünnitajale loodi võimalusi, millest meie esiemad saunas või vagude vahel vaid und oskasid näha.