Apteegisaagas on kaalule pandud põhiseaduse täitmine


Juba teist korda arutab riigikohus seda, millistel tingimustel võib piirata ligipääsu apteegiturule.


Kõrvaltvaatajal võib tekkida õigustatud küsimus: miks teist korda? Kas vaidlus ei saanud mullu detsembris läbi, kui riigikohus otsustas, et praegune lahendus on vastuolus põhiseadusega? Just nimelt. Nüüd on kaalul juba midagi märksa olulisemat: kui riigikohtu otsused pole enam tingimusteta täitmiseks, siis on ohus õigusriiklus tervikuna.

Seadust mõistetakse erinevalt. See, et seadustest, isegi põhiseadusest, saadakse erinevalt aru, on paratamatu. Apteekide asutamispiirangute üle peetud vaidlus nõudis põhjalikku süvenemist asja sisusse. Polnud lootustki, et kõigis küsimustes saavutatakse üksmeel.

Ent just niisuguses olukorras tuleb kõige paremini esile kohtute õiguskindlust ja -selgust tagav ülesanne, ilma milleta pole õigusriiki võimalik ette kujutada. Kui sisuline vaidlus ei saaks ühel hetkel lõppu, kuidas siis põhiseaduse reeglid võiks üldse maksvusele pääseda? Põhiseadus muutuks sel juhul paljaks fassaadiks.
Kui riigikogu võttis suvel, riigikohtu otsuse jõustumise päeval, vastu sisuliselt samasugused apteekide asutamise piirangud, siis tähendas see otsuse jõustumise omavolilist edasilükkamist. Paneb mõtlema.

Kujutame ette olukorda, kus igaüks võiks teda puudutava kohtuotsuse jõustumise lihtsalt edasi lükata. Hinnata kõiki neid asjaolusid, mille üle kohtus juba arutati, ja leida, et otsust pole siiski otstarbekas täita. Võib-olla kunagi hiljem. Sel juhul oleks justkui kaks kohtupidamist, millest viimases oleks esimesel korral alla jäänud pool üheaegselt kostja ja kohtunik. Ja mõistagi otsustaks ta enda kasuks. Paistab õigusriigi ­paroodiana. Ometi tegi Eesti seadusandja just midagi niisugust. Õnneks oli see erand, aga siiski halb ja ohtlik erand.

Ekslik mulje. Suurele osale avalikkusest on kahjuks jäänud (või jäetud) mulje, nagu kaitseks õiguskantsler ühest kohtumenetlusest teise kiivalt ettevõtlusvabadust, lausa segades riigikogu tööd, kes ei saavat keskenduda asja sisule. See mulje on ekslik, kuna küsimus ei ole enam sugugi ettevõtlusvabaduses ega isegi mitte apteekides või rahva tervises. Riigikohtu otsuse jõustumise omavolilise edasilükkamisega andis riigikogu ise nn apteegisaagale hoopis uue tähenduse.

Nüüd ei vaidle me enam põhiseaduse sisu üle. Sellesse tõi riigikohus eelmisel korral selguse. Nüüd vaidleme me juba selle üle, kas põhiseadus on täitmiseks. Tegelikult ei tohiks niisugust vaidlust üldse pidada – ükskõik, kuidas vaadatakse asja sisule, põhiseaduse ja riigikohtu otsuste täitmise kohustuse puhul peaks valitsema üksmeel. Juriidilise keerukuse varjus ei tohiks kahtluse alla seada põhiseaduslikku õiguskorda kui niisugust.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.