Jaak Aaviksoo: heategevust on võib-olla selle pärast vähe, et riiki on saanud liiga palju

Täna Swissotelis toimuval SA Hille Tänavsuu Vähiravifondi „Kingitud elu“  heategevuskonverentsil „Heategija – riik või inimene?“ arutles riigikogu liige Jaak Aaviksoo teemal „Riik peaks olema suurim heategija – kas tõesti?“.

„Headus ja heategevus on inimlik omadus, mis on meil kõigil olemas – see on kaasa sündinud. Kui kellegi kohta öeldakse hea inimene, on see üks kõrgemaid tunnustusi. Eelkõige jagub headust lähedastele ja seda suurel määral,“ sõnas riigikogu liige Jaak Aaviksoo tänasel heategevuskonverentsil.

„Kodanikuühiskonda tuleb kasvatada läbi vabatahtlikkuse, selle pärast on vaja erinevaid asutusi ja organisatsioone, selliseid nagu on vähiravifondi „Kingitud elu“.“

„Kuidas leida üles heategevus, kuidas headust esile tuua, kuidas seda levitada ning kuidas teha nii, et sellest kõige rohkem avalikku kasu tõuseks? Kas riik peaks olema suurim heategija? Head tegemine on tulnud riigini tasapisi. Heategevuses on vaja suuremat solidaarsust, mis on praktiline nähtus kogu ühiskonna jaoks. Mida solidaarsem riik, seda parem,“ rääkis Jaak Aaviksoo.

„Jagamise otsus on keeruline küsimus,“ jätkas Aaviksoo. „Õigusriigi otsused peavad olema tehtud vastavalt reeglitele, mis on erapooletud, läbipaistvad ja õiglased.  Kui kõik need reeglid saavad täidetud, siis see on bürokraatia. Statistiliselt mahuvad inimesed riigi poolt paika pandud kastidesse, kuid üksikult mitte.  Järelikult on vaja seda bürokraatiat paindlikumaks muuta. Mõnikord reeglid ei luba head teha – selles osas tuleks rohkem meelevalda anda otsustajate kätte.“

„Paljud maailma ülikoolid kasvatavad oma vahendeid läbi sihtasutuste ja fondide. Need riigid, kus on tasuline kõrgharidus, tehakse rohkem annetusi. Miks see nii on, see jääb igaühele endale mõelda,“ lisas Jaak Aaviksoo lõpetuseks.

Konverentsil osaleb „raskekahurvägi“ Eesti heategijaid, visionääre, ettevõtjaid, poliitikuid, arste, juhte, patsiente jt. Konverentsil võtavad sõna Toomas Paul, Jaak Aaviksoo, Maris Jesse, Hans H. Luik, Toivo Tänavsuu, dr Peeter Padrik ja Tanel Ross.

Innustavaid lugusid räägivad igapäevased heategijad nagu SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv ning MTÜ Oleviste Hoolekanne juhatuse liige Riina Solman. Konverentsi avas sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt ja päeva juhib näitleja Märt Avandi.

Konverentsist teeb otseülekannet DelfiTV.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu“  on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu.

Lisateave:

Toivo Tänavsuu, Vähiravifondi „Kingitud Elu“ nõukogu esimees

E-post: toivo@ekspress.ee, tel: +372 5276004

Kersti Ringmets, Vähiravifondi „Kingitud Elu“ tegevjuht

E-post: kersti@kingitudelu.ee, tel: +372 5204183

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.