Meie personali riigikeele oskus on järjest parem

Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba
Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba

Lisaks stetoskoobile, süstlale ja muudele „arstiriistadele“ on meedikule üheks töövahendiks ka keel – moodustab ju patsiendiga suhtlemine väga suure osa meediku tööst. Et riigikeele oskus on arsti või õe tööks hädavajalik, ei tekita küsimustki, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba.

Kuivõrd oluline on aga võõrkeelte oskus? Kuigi võõrkeelte oskus tuleb meedikutele oma töös kahtlemata kasuks, ei saa patsient eeldada, et arst ja õde oskaksid kõiki maailma keeli. Kui arsti juurde tuleb patsient, kes ei oska ei riigikeelt ega riigis enam kasutatud keeli, võiks see olla patsiendi kohustus kutsuda kaasa keegi, kes aitab tal end arusaadavaks teha. Meie haiglas on olnud juhtumeid, kus võõrkeelt kõnelev patsient on tulnud vastuvõtule koos tõlgiga või on suutnud tema lähedane inglise keeles suhelda. Siiani on hakkama saadud.

Vene keel, vähemasti meie haiglas, ei ole enamasti probleemiks. Väga suur osa meie haigla meditsiinilisest personalist räägib vene keelt väga heal tasemel, suur osa räägib seda emakeelena. Ka juhul, kui patsiendiga vahetult kokku puutuv arst või õde vene keelt kõnelevat patsienti ei mõista, leitakse osakonna seest keegi, kes keelt valdab ja kelle abil saab olukorra lahendatud.

Ka inglise, soome ja saksa keel ei ole probleemiks. Arstid kõnelevad inglise keelt enamasti väga kõrgel tasemel, samuti leidub alati osakonnas õdesid, kes suudavad inglise keeles suhelda. Probleemid tekivad juhul, kui patsient ei oska ühtki eespool nimetatud keeltest. Niisuguseid olukordi tuleb imeharva ette. Seetõttu ei ole meil n-ö ühtset strateegiat või juhendit, kuidas sellistes olukordades käituda: kas ja millal kutsutakse tõlk, kuidas ja kes selle eest maksab jne.

Tõlkimise puhul tuleb arvesse võtta ka seda, et terviseandmed on delikaatsed isikuandmed. Selleks, et tõlk saaks arsti-patsiendi vahelist vestlust tõlkida, peab patsient andma selleks nõusoleku. Ka see on põhjus, miks tõlgi leidmine võiks olla patsiendi kohustus. Sel viisil välistatakse arusaamatused, kus patsient näiteks keeldub oma delikaatsetest terviseprobleemidest tõlgi kui kolmanda osapoole juuresolekul rääkimast.
Kuna Lääne-Tallinna Keskhaigla on üks kahest haiglast, kus hakkab esialgsetel andmetel toimuma varjupaigataotlejate tervisekontroll, on teemaks ka võimalikud keelebarjäärid varjupaigataotlejatega. Praegu on sotsiaalministeerium lubanud, et tuleva varjupaigataotlejaga tuleb visiidile kaasa tõlk.

Mis puudutab eesti keele oskust haigla personali seas, on rõõmustav, et Lääne-Tallinna Keskhaigla arstidele ja õdedele ei ole patsientide poolt tulnud juba pikka aega keeleoskust puudutavaid kaebusi. Seega on eesti keele oskus läinud kindlasti järk-järgult paremaks. Oma roll on selles asjaolul, et eesti keelt teise keelena kõnelevatelt arstidelt-õdedelt nõutakse tööleasumisel tunnistust eesti keele oskuse kohta. Nõudmised on aga madalamad hooldajate jaoks ja paraku peegeldub see ka keeleoskuses. Oleme haiglas läbi viinud eesti keele kursusi, millega plaanime jätkata ka tulevikus.

Järelkaja 24. novembri Meditsiiniuudiste luubiloole.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.