Kas piirkondlikus haiglas peaks üldse olema EMOsse isepöördumise võimalus?

PERHi EMO sissepääs.
PERHi EMO sissepääs.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kristiina Põld ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku juhataja Valdo Toome arutlevad teemal, kuidas EMOs koormust vähendada.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördumiste arv on viimase viie aastaga hüppeliselt kasvanud. Kui aastal 2010.a oli pöörduti meie EMOsse 72000 korral, siis aastal 2015 oli juba 82000 pöördumist - see tähendab, et 10000 pöördumist on aastas rohkem. Selle aja jooksul on teinud Regionaalhaigla patsientidele kvaliteetse teenuse tagamiseks mitmeid töökorralduslikke muudatusi, ennekõike valvepersonali arvu suurendamise, kuid ka valveringide ajalise ümberkorraldamise näol. Paraku oleme jõudnud kriitilise piirini, kus enam ei olda suutelised kvaliteedis kaotamata pidevalt suurenevat patsientide voogu teenindada.

Pöördumiste arvu suurenedes hakkavad paraku pikenema ooteajad arstliku vastuvõtuni. Rahvusvahelise kvaliteedistandardi kohaselt peaks 95% EMO-sse pöördumistest lõppema 4h jooksul lõpliku arstliku otsusega. Möödunud aasta statistika kohaselt on Regionaalhaigla EMO-s keskmine aeg arstliku otsuseni 3,6h, mis vastab rahvusvahelisele standardile. Seega on tegelikkus parem kui kaebustes kõlama jääv. Arvestades Regionaalhaigla EMO visiitide arvu aastas (82000) ning laekuvate kaebuste arvu, mis on ca 60 kaebust aastas, võib üldjoontes tõdeda, et EMO-s pakutava teenusega jäädakse rahule.

EMOsse pöördumise kultuur
Kui jätta kõrvale traumadega patsiendid, siis 2015.a kevadel tehtud uuringu järgi tuleb Tallinnas tööpäevadel EMOsse pöördunutest 65% Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ja vaid 35% jaguneb kahe Tallinna keskhaigla EMOde vahel. Selline koormus piirkondlikus haiglas, mis on eeskätt mõeldud keerukamate ravijuhtumite lahendamiseks ja Põhja-Eesti elanikkonna arstliku turvalisuse tagamiseks, on ebamõistlik ressursikasutus.
Paraku on meie elanikkond vääriti tõlgendanud erakorralise meditsiini osakonna mõistet. EMO on mõeldud haigetele, kes vajavad vältimatut abi oma raske seisundi tõttu ning ennekõike peaksid sellised raske seisundiga haiged saabuma haiglasse peamiselt kiirabiga.
Tegelikkuses on nii, et vaid kolmandik patsiente jõuab Regionaalhaigla EMOsse kiirabiga ja koguni kaks kolmandikku inimestest tuleb ise. Praktika näitab, et isetulijatest ligi kolmandik pöörduvad meile sellise murega, mida väga hästi saaks lahendada pereõde või perearst.
Regionaalhaigla EMOsse pöördumiste suurim hulk jääb tööpäeva sisse. Kõige enam on EMOsse pöördumisi tööpäeviti kl 10 ja 19 vahel, eriti suur koormus langeb esmaspäevale ja reedele. See tähendab, et enim inimesi pöördub EMOsse sel ajal kui ka perearstid töötavad ja võiks oma patsiente vastu võtta. Miks siis ikka inimesed ei pöördu oma perearsti juurde ja tulevad hoopis EMOsse?
Eelmisel aastal tegime 4 Tallinna EMO külastajate seas uuringu, kus analüüsiti 954 ambulatoorset pöördumist EMOsse. Selle käigus koguti ka andmeid kas patsient oli perearsti poole pöördunud ja kui ei, siis miks. Vastustest kõlas soovimatus perearsti poole pöörduda, aga ka rahulolematus, perearsti visiidi pakkumine järgmisel nädalal, liiga kaugel asuv perearst või ka lihtsalt - perearstikeskuses ei võeta telefoni või arst on ära. Enam kui kolmandik vastanutest loobus perearsti teenusest. Usaldamatus oma perearsti vastu on erakorralise arstiabi ja eriarstiabi ülisuure koormuse üks olulisi põhjuseid.

Perearstide roll
Paljud inimesed ei tea oma õigusi perearstiteenuse osas ja tundub ka, et osa perearstikeskusi ei tea oma kohustusi. Perearstide töökorraldus on kättesaadav Haigekassa kodulehel https://www.haigekassa.ee/et/perearsti-tookorraldus). Ägeda tervisehäirega patsient tuleb perearstil vastu võtta pöördumise päeval, teistel juhtudel 5 tööpäeva jooksul. Sellest tähtajast kinnipidamiseks peab perearst vajadusel pikendama oma vastuvõtu aega. Oma ajutise äraoleku ajal peab perearst leidma ennast asendama teise perearsti. Samuti peab perearst teavitama, kuhu ja kelle poole saab pöörduda arstiabi või meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool tema vastuvõtu aega.
Kui suureneb perearstile pöördumise asemel EMOsse pöördumine, siis paraku peavad kauem ootama ka need, kes tegelikult vajavad erakorralist abi.
Perearstide kättesaadavust tuleb parendada. Terviseametisse on sotsiaalministeeriumi poolt juba märtsi lõpus kutsutud arutelule EMO inimesed ja perearstid, et lahendada EMOde ülekoormust just ambulatoorsete pöördujate osas ning arutada tööpäeval EMOsse pöördujatele ühtse saatekirjanõude kehtestamist. Abiks oleks ka muud muudatused - näiteks rahvastikuregistris elukoha muudatusega peaks kaasnema ka perearsti valik uues elukohas.
Küsimuseks on ka see, kas piirkondlikus haiglas peaks üldse olema EMOsse isepöördumise võimalust. Näiteks Soomes seda kõrgema etapi haiglates pole. Selleks on loodud vastavad tervisekeskused ning linnahaiglad.
Selge on see, et vajame kokkuleppeid, mis parandavad meie tervishoiuressursi kasutust tervikuna.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.