Kas ravimi väljastamine on apteegiteenus?

Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv

Apteekrite liit ei nõustu Tartu Halduskohtu otsuse põhjendustega, mis esitati, andes roheline tuli videosilla vahendusel klientide nõustamisele haruapteekides, kirjutab Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv.

Kohtu loogika järgi võiks seetõttu, et liikluses toimub sageli inimestele otsasõite, lubada jalakäijatele üldist otsasõitmist. Õiguses on põhimõte Ex injuria jus non oritur ehk seadusetusest ei saa tekkida seadust. Kohus leiab, et ka selveapteegis võib klient oma ravimi eest maksta ilma proviisori ja farmatseudiga suhtlemata. Erihariduseta töötaja ei või täita üksnes nõustamisfunktsiooni – ravimi käeline ulatamine ja raha vastuvõtmine apteegiteenus ei olevat.

Nõustamine on oluline. Apteekrite Liit sellega ei nõustu. Ravimiseadus ütleb selgelt, et apteegiteenus on ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja seriaviisiline valmistamine ja jaendamine. Ning, et apteegiteenust võivad apteegis osutada üksnes terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut.


Seadust võib tõlgendada ka nii, et kui ravimi müügiga nõustamist ei toimu, siis ei ole tegemist apteegiteenusega. Tundub, et kohus ongi seda teinud. Kuna apteegiteenust võib osutada ainult apteegis, siis ilma nõustamiseta ravimite jaemüüki ja väljastamist võiks toimetada ka ükskõik kes ükskõik kus. Siinkohal võime vaid nentida, et kõigile asjaosalistele arusaadavaid ja toimivaid seadusepügalaid võib tõlgendada ka mõistusevastasel viisil. Ega muud ei olegi teha kui seadus kõigile arusaadavaks kirjutada. Kogu seda tralli jälgides tekib küsimus: milleks seda klienditeenindajat veel tarvis on? Sellist “videot” võiks teha igaüks oma kodus. Milleks veel Luunjasse või Kavastusse sõita? “Internetiapteeker” on meil ju seadusega olemas.


Ometi leiame möödunud aasta lõpust veel ühe teisegi kohtuotsuse – oma hoolsusetu käitumisega, kuna ta ei kontrollinud vereülekannet alustades ja seda teostades, et kannab verekomponente üle isikule, kellele arst ei olnud vereülekannet määranudki, põhjustas meditsiiniõde ettevaatamatusest (hooletusest) kannatanu surma. Kriminaalkaristuse on saanud ka vähemalt üks farmatseut ravimi valesti markeerimise ja seeläbi surma põhjustamise eest. Ometi on siltide kleepimine tegevus, mis kindlasti ei eelda kõrgemat eriharidust.

Ettevõtlusvabadusest. Tervishoid on äärmiselt suure riskiga valdkond. Apteegiteenus ei ole üksikuteks pulkadeks võetav ja erinevate spetsialistide vahel jagatav. Oleme välja töötanud lahenduse, et ravimeid võib avariiulitel kättesaadavaks teha üksnes juhul, kui kõik teenuse osutajad on apteekrid. Kui kasutatakse erihariduseta töötajaid, siis olgu ravimid apteekri leti taga.


Kuigi kohus märgib ise, et apteegiteenuse osutamine on valdkond, mille puhul rahva tervise kaitse huvi prevaleerib üldjuhul vaieldamatult ettevõtlusvabaduse ees, on ta sellel korral ettevõtlusvabadusele alla vandunud. Oleme siiski lootusrikkad, et kõrgemad astmed asjale ka teise pilguga vaatavad.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.