Erenumab: uue põlvkonna migreeniravimit tuleb Eestis veel mõnda aega oodata

Juulis sai Euroopa Liidu riikides müügiloa maailma esimene spetsiaalselt migreeni profülaktikaks mõeldud ravim erenumab (Aimovig). Eesti apteekides seda ravimit veel pole, kuid näiteks Skandinaavias on erenumab juba müügil. Ning teistelt ravimitootjailt on oodata peatselt lisa.

Kas migreen võib inimese nii meeleheitele ajada, et on valmis valust lahtisaamise nimel proovima korgitseriga auku pähe puurida?  Jah. The Guardian kirjutas hiljuti Briti näitekirjanikust Lidia Rufflesist, kes 19-aastasena, kui väljakannatamatu migreenihoog teda piinas, just seda püüdiski teha.

Kes on ise seda valu kogenud, mõistab, mida Lidia tol hetkel tundis.  Igasugune heli ja tihtipeale ka lõhnad ainult võimendavad niigi väljakannatamatut valu. See on valu, mida on kõige kergem taluda pimedas ruumis, igasugune töötegemine ja suhtlus on sel hetkel ilmvõimatu. Ja see haigushoog on palju enamat kui lihtsalt lõhkuv peavalu. Sellele võivad eelneda või sellega kaasneda näiteks ka tasakaaluhäired, peapööritus, kõne- ja tundlikkusehäired. Mõnel juhul eelneb peavalule aura – veider nägemishäire, mis tähendab sähvatusi ja kiiri ning mõnikord sa vaataksid seda otsekui kaugelt, teisest dimensioonist.

Juulis andis Euroopa Komisjon Euroopa Liidus müügiloa maailma esimesele spetsiaalselt migreeni profülaktikaks väljatöötatud ravimile – monoklonaalsele antikehale erenumab – müügiloa. Selle uue põlvkonna ravimiga on seotud suured ootused, sest senised ravimiuuringud on toonud välja senisest väiksemad kõrvaltoimed. Erenumabi kasutatakse täiskasvanutel migreeni sümptomite vältimiseks, kui migreenihooge esineb vähemalt neli korda kuus.

Millal saab erenumabi Eesti apteekidest osta, seda ravimitootja Novartis ei avalikusta. Ka ei ole Novartis esitanud seni veel Eesti Haigekassale taotlust erenumabi soodusravimite nimekirja kandmiseks. Põhimõtteliselt saavad ka Eesti inimesed seda ravimit osta teistest Euroopa Liidu riikidest, sest Eestis väljakirjutatud retsept kehtib kõigis EL-i riikides (küll mitte veel Eesti digiretsept). Kuid tuleb arvestada, nagu kinnitas Ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Margit Plakso, et praktikas ei pruugi kõik nii hästi toimida. Seetõttu tuleks ravimiost teisest riigist konkreetse apteegiga läbi rääkida. Üldjuhul ei ole välisriigi apteegis ka ravimeid, millel oleks eestikeelne pakend ja eestikeelne info.

Ravimid tuleks osta tunnustatud internetiapteegist

Erenumabi saab osta samuti internetist. Kuid Ravimiamet hoiatab, et ost tuleks teha kindlasti mitte suvalisest netipoest, vaid seaduslikust Euroopa majanduspiirkonna internetiapteegist, mille kodulehel on vastav tähis. Sellest, kuidas teha kindlaks, kas tegemist on seadusliku internetiapteegiga, saab lugeda siit. Arvestada tuleb siiski asukohariigi piirangutega ja sellega, et tellimisel võib tekkida probleeme ravimite kättesaamisel Eestis.

Erenumab on näiteks müügil Helsingi Idakeskuse (apteekkishop.fi) ning Helsingi Ülikooli apteegi (yliopistonapteekki.fi) e-apteekides hinnaga 578.77 eurot (üheks kuuks vajalik annus). Kuid lisatud on märkus, et külmas säilitamise nõude tõttu tuleb seda ravimit küsida otse apteegist. Ravim on müügil ka Rootsi e-apteekides, näiteks apoteket.se e-apteegis on ravimi hind 4622 Rootsi krooni.

Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe juhib tähelepanu sellele, et tegemist on siiski retseptiravimiga. Seetõttu tuleb enne erenumabi manustamist, nagu ütleb ka ravimi infoleht, pidada põhjalikult nõu arstiga, kellel on migreeni diagnoosimise ja ravimise kogemus. „Seda enam, et erenumabi mõju pole näiteks uuritud südamehaigetel, neil tuleks seda ravimit kasutada erilise ettevaatlikkusega,“ lisas Erki Laidmäe.

Erenumabile on tulemas lisa

Erenumab pole ainus uue põlvkonna migreeniravim, mille toimet on uuringud kinnitanud.  Oodata on järgmisi soodsa kõrvaltoimete profiiliga ravimeid.

Septembris võttis Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee (CHMP) positiivse seisukoha ka teise monoklonaalsel antikehal põhineva ravimi, Eli Lilly välja töötatud galcanezumabi suhtes. Seisukoht saadetakse edasi Euroopa Komisjonile otsuse tegemiseks ning kui see otsus tuleb positiivne, jõuab ka galcanezumab Euroopas müügile.

Peavalude ravimisega monoklonaalsete antikehadega tegeleb lisaks veel kolm suurt ravimifirmat – Teva, Alder Biopharmaceuticals ja senises migreeniravis kasutatava Botoxiga tuntuks saanud Allergan. Allergani ravim on selle poolest tähelepanuväärne, et erinevalt teistest on tegemist tablettravimiga.

Nii et migreeni diagnoosiga inimestele peaksid järgnevad aastad tooma häid uudiseid.

 

** ** **

Lisa 1

Monoklonaalsed antikehad – uue põlvkonna ravimid

Mida Erenumab endast kujutab, kommenteerib LTKH neuroloogiakeskuse juhataja ja Astra Kliiniku neuroloog dr Katrin Gross-Paju

Migreen on sage ja piinarikas haigus, kuid paljude migreeniga inimeste jaoks seni veel efektiivset ravi ei ole.

Kõige levinum on migreenihoo ravi nn tavaliste valuvaigistitega – paratsetamooli, mitte-steroidsete põletikuvastastaste ravimite (näiteks ibuprofeen) ja spetsiifiliste migreenihoo ravimitega  – triptaanidega.  Sagedase migreeni korral kasutakse profülaktilisi ravimeid, et vähendada hoogude sagedust ja raskust. Tavalised ravimid migreeni profülaktikas on epilepsiaravimid, antidepressandid ja teatud südame- ja vererõhuravimid. Nende ravimite efektiivsus on päris hea, kuid suureks probleemiks on kõrvaltoimed, mistõttu suur osa inimesi loobub profülaktilisest ravist üsna ruttu, vahel ka jõudmata ära oodata raviefekti teket.

Uus lähenemine

Migreeni tekkeprotsesse on uuritud pika aja jooksul ja juba 1980. aastate alguses tõestati, et sel ajal avastatud uued neuropeptiidid (teatud valgud, täpsemalt CGRP ehk kaltsitoniingeeniga seotud peptiidid) on seotud peavalu tekkega [1]. Järgnevate uuringute käigus töötati välja uue põlvkonna ravimid ehk monoklonaalsed antikehad, mis blokeerivad nende neuropeptitiidide (CGRP) toimet ja seega blokeerivad ka migreenihoogude teket.

Üheks monoklonaalseks antikehaks, mis blokeerib nimetatud CGRP retseptoreid, on Erenumab. Erenumab on süsteravim, mida süstitakse kord kuus.

2017. aasta novembris avaldatud 955 osavõtjaga uuringus[1] ja sel aastal avaldatud 577 osavõtjaga uuringus[3]  analüüsiti Erenumabi nahaaluse süsti kahe erineva annuse efektiivsust migreeni profülaktikas.

Ravimuuringutes selgus, et Erenumab vähendab oluliselt migreenide sagedust. Migreeniga päevade arv kuus vähenes keskmiselt 3-4 päeva võrra (suurema annusega veidi enam).

Nendel katsealustel, kes said suurema ravimiannuse, vähenes migreenidega päevade hulk kuus 50% võrra pooltel juhtudel. Samuti tõestati, et ravi foonil väheneb migreeni mõju igapäevaelu tegevustele ning väheneb vajadus teiste migreeniravimite järele. Erenumabi toime tekib juba esimese ravikuu jooksul – seega on tegemist kiiretoimelise ravimiga (varem kasutatud profülaktiliste ravimite efekt tekib umbes kolme kuu jooksul pärast efektiivse annuseni jõudmist). Teiseks, väga oluline on ka see, et uus ravim põhjustab oluliselt vähem kõrvaltoimeid (madal vererõhk, kaalu kaotus või suurenemine, vaimse võimekuse langus jm) kui praegused ravimid.

Sisuliselt on kõrvaltoimete vähesus ehk ravimi hea taluvus põhjuseks, miks on nii suured ootused just sellel ravimitegrupil. Tavalised erenumabi kõrvaltoimed on süstikoha valulikkus, ülemiste hingamisteede haigused ja iiveldus.

Ravim on kallis, kuid kasu ravimist on suurem kui kulu juhul, mil peavaluga päevi on enam kui 15 kuus. Kirjanduse andmetel on erenumabi orienteeruv hind 6900 USD aastas (iga kuu üks süst, 12 kuu jooksul)

Millal ja millise hinnaga ravim Eestisse jõuab, seda pole Novartis veel artikli kirjutamise hetkeks avalikustanud.

Lisa 2

Migreen on alaravitud kogu Euroopas

Ehkki migreen põhjustab ülisuurt globaalset haiguskoormust, on suisa šokeeriv see, et ka Euroopas on migreeniga inimesed oluliselt alaravitud. Märkimisväärsed on Eurolight’i uuringu andmed, kus uuriti migreeni ravi kvaliteeti Euroopas. Analüüsiti 1175 uuringus osaleja andmeid 10-st eri Euroopa riigist, kellel oli peavalusid enam kui 5 päeval kuus. Nii suur migreenihoogude sagedus viitab kindlasti profülaktilise ravi vajadusele. Sama uuringu andmetel oli vähem kui 20% osavõtjaid konsulteerinud kas pere-või eriarstiga. Enamikus riikides vähem kui 10% kasutas adekvaatset hooravi ja veel vähem oli osalejaid, kellele oli määratud nii sagedaste migreenihoogude korral adekvaatne  profülaktiline ravi [4] .

[1] McCulloch J, Uddman R, Kingman TA, Edvinsson L (1986) Calcitonin generelated

peptide: functional role in cerebrovascular regulation. Proc Natl Acad Sci U S A 83:5731–5735.

[2] Goadsby PJ, Reuter U, Hallström Y, Broessner G, Bonner JH, Zhang F, Sapra S, Picard H, Mikol DD, Lenz RA (2018) A Controlled Trial of Erenumab for Episodic Migraine. N Engl J Med. 2017 Nov 30;377(22):2123-2132.

 

[3] Tepper S, Ashina M, Reuter U, Brandes JL, Dolezil D, Silberstein

S, et al. Safety and efficacy of erenumab for preventive

treatment of chronic migraine: a randomised, double-blind,

placebo-controlled phase 2 trial. Lancet Neurol.

2017;16(6):425–34.

 

4 Katsarava Z, Mania M, Lampl C, Herberhold J, Steiner TJ (2018) Poor medical

care for people with migraine in Europe – evidence from the Eurolight

study. J Headache Pain 19:10

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.