(Sisuturundus) Mida valida - kas hingamishäire limiteeritud uuring, polügraafia või polüsomnograafia?

Uneaegsed hingamishäired on sagedane terviseprobleem, moodustades kuni 30% kõigist unehäiretest. Kõige enam levinud uneaegne hingamishäire on uneapnoe, mille puhul tekivad hingamisteede osalised või täielikud ja vähemalt 10 sekundit kestvad kokkulangemised, mis põhjustavad kehas hapniku sisalduse vähenemist ning normaalse unerütmi häirumist. Uneapnoed esineb kuni 24% keskealistest meestest ja 9% naistest. Kui uneapnoe kestab pikemat aega, tekivad ka päevased häired. Sügava une osakaal on langenud ning inimene tunneb enda päeval väsinud ja uimasena.

Uneaegsele hingamishäirele tuleb mõelda ja unekeskusest abi otsida siis, kui esineb päevast unisust, uni ei taga puhanud enesetunnet, vaatamata piisava kestusega unele on kaebuseks seletamatu väsimus või ka unetus.

Samuti peab hingamishäiret silmas pidama sel juhul, kui esineb öiseid ärkamisi, mis tulenevad hinge kinni hoidmisest, õhu ahmimisest või esineb hommikusi peavalusid. Ka voodikaaslane võib kaevata kaasmagaja norskamise või hingamispauside üle.

Kindlasti tuleb perearsti või raviarstiga nõu pidada uneapnoe esinemise suhtes juhul, kui esinb ülekaal, kõrgvererõhu tõbi, südame isheemiatõbi, on läbi elatud südamelihase- või ajuinfarkt, esineb südamepuudulikkus, teist tüüpi sukruhaigus, kodade virvendusarütmia või reflukshaigus.

Risk uneapnoesse haigestuda on suurem meestel, üle 50aastastel inimestel; naistel, kelle kaela ümbermõõt on üle 40 cm ning meestel, kelle kaela ümbermõõt on üle 43 cm. Uneapnoed esineb sageli ka meeleoluhäirete, depressiooni, keskendumisraskuste ja mäluhäirete korral.

Hingamishäired süvenevad tavapäraselt siis, kui õhtul on alkoholi tarvitatud, samuti und soodustavate ravimite (uinutite) kasutamise korral
Peamine uneapnoega kaasnev kaebus on liigne päevane väsimus, mis ilmneb rahulikes ja monotoonsetes situatsioonides (istudes, lugedes, autot juhtides, telerit vaadates, süües, juttu ajades).

Naistel ei pruugi päevane liigne väsimus olla peamine uneapnoele viitav kaebus, vaid esineb unetus; halb, rahutu uni, meeleoluhäirete ja depressiooni süvenemine, tujutus, erinevad valud kehas.

Päevane liigne väsimus on kõige sagedamini esinev tõsine uneapnoe kõrvalnähtus. Kauakestva uneapnoe puhul võib patsient väsimusega harjuda ning kaasnevaid keskendumisraskusi, mäluhäireid ja unisust autoroolis pidada tavaliseks ja normaalseks. Alles ravi rakendamisel saab patsient aru, millist ohtu ta endale ja kaasliiklejatele kujutas.

Selleks, et kindlaks teha uneaegse hingamishäire esinemine, tuleb pöörduda unearsti vastuvõtule, kus täpsustakse, millised on kaebused ning kui kaua need on kestnud. Võimalik, et arst vajab uneharjumuste kohta täpsustavat informatsiooni patsiendi voodikaaslase käest. Et teada saada, kui kvaliteetne on patsiendi uni, tuleb selgitada, mis ajal minnakse magama, mis ajal toimub ärkamine ning kas esineb öiseid ärkamisi.

Unekeskuses kasutatakse uneärkveloleku rütmi hindamiskes vastavaid seadmeid – aktimeetreid, mida patsient kannab käe peal 10–14 päeva.

Oluline on teada saada, mis on öiste ärkamiste põhjuseks – kas sagedasem tualeti kasutamine (võib olla seotud nii vererõhuhaigusega kui ka uneapnoega) või ärkab patsient enda hingamisrütmi häirumise peale.

Sagedased on olukorrad, kus abikaasad ärkavad teineteise norskamise peale. Sel juhul tuleb selgusele jõuda, kas tegemist on ohtliku hingamishäirega. Esmase uurimismeetodina võib sel juhul soovitada sõeluuringut – hingamishäire limiteeritud uuringut. Võimalik, et perearst suunab patsiendi edasistele uuringutele unelaborisse/keskusesse.

Uuringuvõimalused

Uneuurimise ajalugu ulatub aastasse 1929, mil sakslasest uurija Berger salvestas esmakordselt inimese ajulaineid ja pani aluse uneuurimisele. Kaasaegne uneuurimine eeldab kiiresti kättesaadavaid uurimismeetodeid, mis võimaldavad ära tunda ravivajavaid seisundeid ilma patsienti liigselt koormamata. Uneuuringud põhinevad asjaolul, et mida keerulisem ja raskem häire, seda rohkem kehalisi näitajaid on vaja teada, et haigus üles leida ja ravi määrata.

Praegu kasutatakse põhiliselt kolme tüüpi seadmeid, milleks on sõeluuringu seadmed, polügraafia, polüsomnograafia.

Kaasaegsed unemeditsiini keskused ja laborid juhinduvad tegevuses Ameerika Uneakadeemia juhtnööridest, kus tuuakse välja, milliseid patsiendigruppe tohib uurida kodustes tingimustes ning kelle uurimine peab toimuma meditsiiniasutuses. Kodus uuringu läbiviimise eeliseks on mugavus, kuna patsient on tuttavas keskkonnas, läheb magama turvalises kohas ja ajal. Samas võib seeläbi kannatada uuringu kvaliteet, kuna meditsiinipersonal ei jälgi uuringut nagu unekeskuses, mistõttu tekib vajadus uuringut korrata.

Juhul, kui kodus läbiviidud uuring osutub siiski mittekvaliteetseks, viiakse kordusuuring läbi unekeskuses. Kodus võib hingamishäire uurimiseks viia uuringu läbi juhul, kui arst kahtlustab eelneva küsitluse ja läbivaatuse alusel keskmist või rasket uneapnoed ning ei kaasne haigusi, mille tõttu oleks otstarbekas uuring läbi viia unekeskuses.

Hingamishäire limiteeritud uuring

Miks kasutatakse: kasutusel diagnostilise uuringuna hingamishäirete avastamiseks unekeskuses. Uuring ei erista hingamishäirete tüüpe. Sõeluuringuna kasutatakse esmatasandi arstiabis, andes ei/jah vastuse uneapnoe tõenäolise esinemise osas.

Kus uuring läbi viiakse: ambulatoorselt (patsiendi kodus).

Kes annab patsiendile vastuse: olenevalt uuringu eesmärgist, kas unemeditsiini spetsialist (diagnostilise uuringu puhul) või perearst (sõeluuring).

Kuidas uuring läbi viiakse: juhtnööride andmine uuringuseadme patsiendi külge paigaldamiseks – unekeskuses antakse patsiendile poole tunni jooksul täpsed juhised seadme enese külge paigaldamiseks. Kodus võtab seadme keha külge kinnitamine aega mõne minuti. Ninasõõrmetesse asetub hingamist mõõtev andur, elastse vööga kinnitatakse ümber rindkere hingamispingutust jälgiv seade koos liigutusanduri ja salvestiga ning sõrmeotsas paikneb keha hapnikuga varustatust jälgiv andur.
Hingamishäirete limiteeritud uuringut võib kasutada uneapnoe diagnoosimiseks vaid unekeskuses ja selleks vastava väljaõppe saanud spetsialisti poolt. Uuringut võib kasutada ainult neil patsientidel, kelle puhul on alust kahtlustada keskmise ja raske uneapnoe esinemist ning kellel ei esine muid kaasuvaid haigusi, mis on koduse uuringu läbiviimise vastunäidustuseks.

Mis saab peale uuringut: olenevalt uuringu tulemustest võidakse suunata patsient vajadusel täiendavaks konsultatsiooniks unekeskusesse.

Polügraafia

Miks kasutatakse: diagnostiline uuring. Võimaldab diagnoosida järgnevate uneaegsete hingamishäirete esinemist: obstruktiivne uneapnoe, tsentraalne uneapnoe, segatüüpi uneapnoe, uneaegne hüpoventilatsioon, uneaegne hüpokseemia.

Kus uuring läbi viiakse: ambulatoorselt (patsiendi kodus) või statsionaarselt (unekeskuses).

Kes annab patsiendile vastuse: unemeditsiini spetsialist.

Kuidas uuring läbi viiakse: uuringuseadmete patsiendi külge kinnitamiseks kulub kuni 1 tund. Uuritava külge kinnitatakse olenevalt uuringu eesmärgist erinev hulk andureid, mis võimaldavad mõõta järgnevaid näitajaid: EKG, hapniku sisaldus kehas, õhuvoolu muutused hingamisteedes, hingamispingutus, südamelöögisagedus, kehaasend, jäseme liigutused, norskamisheli. Unelabori tingimustes võib hüpoventilatsiooni määramiseks lisada uuringule ka transkutaanse kapnograafia anduri, et määrata läbi naha süsihappegaasi kuhjumist kehas.

Mis saab peale uuringut: patsiendile määratakse sobiv ravimeetod (PAP-ravi – ravi positiivse õhurõhu seadmega; suusisene hambumuse kape; ninahingamist tagav kirurgiline ravi, neelupiirkonda pingutav plastiline kirurgiline ravi; muu unehäire ravi).

Polüsomnograafia

Miks kasutatakse: diagnostiline uuring. Võimaldab diagnoosida erinevaid uneaegseid hingamishäireid: obstruktiivne uneapnoe, tsentraalne uneapnoe, segatüüpi uneapnoe, uneaegne hüpoventilatsioon, uneaegne hüpokseemia.

Polüsomnograafia võimaldab diagnoosida lisaks uneaegsetele hingamishäiretele ka muid unehäireid, näiteks nagu: muud liigse päevase unisusega kulgevad häired (näiteks narkolepsia), parasomniad (uneaegsed liigutushäired), insomniad (halvasti ravile alluvad vormid), jäsemete perioodilise liigutuse häire, öine epilepsia.

Kus uuring läbi viiakse: statsionaaris (unekeskuses).

Kes annab patsiendile vastuse: unemeditsiini spetsialist.

Kuidas uuring läbi viiakse: uuringuseadmete patsiendi külge kinnitamiseks kulub kuni 1,5 tundi. Uuritava külge kinnitatakse andurid, mis mõõdavad järgnevaid näitajaid: ajulained, silmalihaste aktiivsus, EKG, lihasaktiivsus lõuapiirkonna lihastelt, hapniku sisialdus kehas, õhuvoolu muutused hingamisteedes, hingamispingutus, südamelöögisagedus, kehaasend, jäseme liigutused, norskamisheli, koguöö videosalvestus. Unelabori tingimustes võib hüpoventilatsiooni määramiseks lisada uuringule ka transkutaanse kapnograafia anduri, et määrata läbi naha süsihappegaasi kuhjumist kehas.

Mis saab peale uuringut: patsiendile määratakse sobiv ravimeetod (PAP-ravi – ravi positiivse õhurõhu seadmega; suusisene hambumuse kape; ninahingamist tagav kirurgiline ravi, neelupiirkonna pingutav plastiline kirurgiline ravi; muu unehäire ravi). Ravitulemust tuleb hinnata olenevalt unehäirest. Selleks kasutatakse hingamise limiteeritud uuringut, mida saab norskamise kape ja neelupiirkonna kirurgilise ravi efektiivsuse hindamiseks läbi viia patsiendi kodus.

Juhul, kui uneapnoe raviks määratakse ravi positiivse õhurõhu aparaadiga, saab ravisoostumust ja ravitoimet jälgida üle pilvelahenduse ning patsient ei pea kliinikusse kohale tulema, vaid võimalikud probleemid lahendatakse interaktiivselt.

Kirjeldatud uuringuid saab teostada Hea Une Keskuse Tallinna ja Tartu kliinikutes aadressidel Lelle 24 Tallinn (tel 677 7300)
ja Riia 2, Tartu (Kvartali keskuse 3. korrusel) (tel 740 1755).

Galerii

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

AbbVie Estonia is looking for a KEY ACCOUNT SPECIALIST, IMMUNOLOGY

Abbvie Biopharmaceuticals GMBH Eesti Filiaal

21. august 2017

Meditsiini­uudised

15. august 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.