(Sisuturundus) Norskamise- ja uneapnoe ravi suusisese aparaadiga

Uneaegsed hingamishäired ja norskamine mõjutavad oluliselt inimeste päevast enesetunnet, tuues kaasa väsimust ja unisust, töövõimet halvendavaid keskendumis- ja mäluhäireid, südame- veresoonkonna ning endokrinoloogilist haigestumist, rasvumist, ning sotsiaalseid suhteid mõjutavaid meeleoluprobleeme ja ärrituvust. Seega on uneaegsed hingamishäired oluline probleem, mida uurida ja ravida.

Uneaegsete hingamishäirete uurimiseks kasutatakse rahvusvahelise standardina polügraafilist või polüsomnograafilist uuringut.

Polügraafilise uuringu raames registreeritakse ühe öö vältel patsiendi uneaegset hingamist, norskamise esinemist, organismi hapnikuvarustust, südametegevust ning patsiendi uneaegset kehaasendit.

Polüsomnograafilise uneuuringu käigus mõõdetakse lisaks ka patsiendi aju elektrilist aktiivsust, mis annab lisainfot uneaegsete hingamishäirete poolt põhjustatud une mikrokatkemiste kohta. Polüsomnograafiline uuring on vajalik, kui lisaks uneaegsele hingamishäirele kahtlustatakse ka mõne muu unehäire esinemist.

Skriiningeesmärkidel on võimalik unehäirete esmaseks hindamiseks kasutada ka pulssoksümeetrilist uuringut, kuid kuna antud meetod ei pruugi peegeldada hingamishäire tegelikku ulatust, siis on alati soovitatav eelistada polü(somno)graafilist uuringut või kasutada positiivse pulssoksümeetrilise uuringu tulemuse kinnitamiseks täiendavat polü(somno)graafilist uuringut.

Juhul kui uneuuringu käigus ilmneb, et patsiendil esineb uneaegne hingamishäire või norskamine, millega kaasuvad päevane väsimus ja unisus, siis on võimalik kasutada erinevaid vahendeid probleemi lahendamiseks.

Mõõduka ja raske uneapnoe esmasena soovitatud raviviis on positiivse õhurõhu (PAP) aparaadi ravi. PAP ravi ajal asetab patsient ööseks näole maski ja läbi õhuvooliku juhitakse aparaadist hingamisteedesse sobiva rõhuga õhuvool, mis aitab hoida une ajal hingamisteid avatuna. Teatud hulgale patsientidest ei ole PAP aparaat vastuvõetav raviviis. Väike hulk patsiente hindab ka peale spetsialisti poolt toetatud kohanemise perioodi maski kandmist ebamugavaks või mitteesteetiliseks või ei suuda pikaaegse koduse proovimise järel PAP aparaadiga harjuda.

PAP ravi üheks alternatiiviks on suusisesed aparaadid. Nimelt on Ameerika Unemeditsiini Selts (American Academy of Sleep Medicine; AASM) oma 2015. aasta juhendis standarditena välja toonud, et suusisesed aparaadid on täiskasvanutel esmane soovituslik raviviis primaarse norskamise puhul (millega ei kaasne obstruktiivset uneapnoed) ning teise järjekorra raviviis obstruktiivse uneapnoe puhul, kui patsient ei talu PAP ravi või soovib PAP ravile alternatiivset ravi.

Suusisese aparaadi all mõeldakse apnoe ja norskamise ravi kontekstis alalõua ettetoomise aparaati (mandibular repositioning device; MRD).

Aparaadi tööpõhimõte on hoida une ajal alalõuga eespool, mis aitab laiendada hingamisteid ning vältida õhuteede kokkulangemist. Tänu paremale õhu liikumisele hingamisteedes aitab aparaat vältida apnoe- ja/või norskamisepisoodide tekkimist.

Üks enim alalõua ettetoomise aparaadi kasutust takistavatest teguritest on surve lõikehammastele, mis tekitab seadme kasutamisel ebamugavust ja valu ning võib põhjustada hammaste nihkumist.

Kaasaegsed seadmed on need, kus puudub kontakt seadme ja eesmiste hammaste vahel ja vähenenud on surve esihammastele, ning vähenevad kasutamisel tekkivad pinged lihastes ja liigestes. Samuti on suund sellele et arendatakse järjest väiksemaid ja õhemad aparaate.

Aparaat valmistatakse patsiendi jaoks individuaalselt, kasutatakse skanneerimise tehnoloogiaid ning kaasaegseid materjale. Oluline on vähenda materjali talumatust suuõõnes

Üheks eduka aparaadikasutuse eelduseks on vältida ebamugavustunnet alalõualiigestes ja lihastes, selleks aktiveeritakse aparaati väikeste sammude kaupa, jättes patsiendile võimaluse adapteerumiseks. Nii paraneb oluliselt ka ravisoodumus.

Alalõua ettetoomise aparaatide kasutamine ei sobi patsientidele, kellel on hambaid ümbritseva koe põletik, mis põhjustab igemeis ja lõualuudes düstroofilisi muutusi. Igemehaigused ning lühikese kliinilise krooni või kulunud hambad raskendavad aparaadi püsimist suus. Ka ebapiisav hammaste arv ning alakaare protees ei soosi aparaadi edukat kasutamist.

Oluline on, et enne aparaatuurse ravi alustamist läbiks patsient hammaskonna kontrolli, et ennetada tekkida võivaid probleeme. Peale hambaarstlikku kontrolli, võetakse patsiendilt hambajäljend, mille alusel valmistatakse individuaalne aparaat. Kontrollvisiitide käigus aktiveerib hambaarst aparaati, milletõttu on olulised regulaarsed visiidid nii hambaarsti- kui ka unearsti vastuvõtule.

Suusisese aparaadiga ravi tõhususe hindamiseks on soovitatav poole aastase kandmise järel läbi viia korduv uneuuring. Uneuuring annab objektiivse ülevaate uneravi efektiivsusele lisaks patsiendi poolsele subjektiivsele hinnangule. Vajadusel saab suusisest aparaati kasutada kombineeritult positsioonravi- ja PAP ravi seadmega.

Galerii

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Kas Rain Laane on haigekassa juhiks hea valik?

  • Jah
    70% (23)
    70% (23)
  • Ei
    30% (10)
    30% (10)

Vastanuid: 33

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

10. oktoober 2017

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2017

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2017

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.