(Sisuturundus) Skriiningust kroonilise C-hepatiidi puhul

Maksasüsteem.
Maksasüsteem.

Krooniline C-hepatiit on ainus krooniline viirushaigus, mille puhul on viimase kolme aasta jooksul olemas turul üliefektiivne ravi (tervenemise võimalus 98 protsenti). Paljudes riikides,kaasa arvatud Eesti, on väljatöötatud või väljatöötamisel riiklikud strateegiad kuidas C-hepatiit elimineerida 2030 aastaks.

Hinnanguliselt on maailmas 71 miljonit kroonilise C-hepatiidi haiget, Eestis umbes 16 000. Suur osa neist haigetest ei tea haiguse olemasolust midagi kuna see ei anna erilisi haigustunnuseid.

Sageli leitakse haigus, kui patsient pöördub perearsti või eriarsti poole hoopis teiste haigustunnustega, samas võetakse siis vereanalüüs ning selgub, et transaminaasid on tõusnud. Edasise uuringu käigus võib aga selguda, et patsiendil on just krooniline C-hepatiit.

Paljudel juhtudel on ka Eestis C-hepatiidi ravi kompenseeritud haigekassa poolt sajaprotsendiliselt, erandiks on hetkel fibroosi puudumine, hinnates seda kas fibroscan või maksabiopsia abil. Hetkel pole veel 98 protsendilise efektiivsusega ravi kättesaadav teise ning kolmanda genotüübi puhul, kuid tõenäoliselt ka see probleem laheneb lähema poole aasta jooksul.

On olemas teatud riskigrupid, kel võime C-hepatiiti rohkem leida. Nendeks oleksid:

  • Vere ja verepreparaatide ülekandmine enne 1994 aastat (viirus avastati alles 1989 aastal);
  • meditsiiniprotseduurid (näit. ebapiisav steriliseerimine, hambaravi, nõelravi) varasematel aegadel kui ühekordsed tarvikud puudusid;
  • iv narkootikumide tarvitamine;
  • hemodialüüsi haiged;
  • tätoveerimine, augustamine;
  • vertikaalne nakkus emalt lapsele (5%);
  • vangid;
  • suguline nakatumine (näit. menstruaalvere kaudu), umbes 5 protsenti.

Teoreetiliselt on võimalik ka olmeline nakatumine (maniküür, kosmeetik). Ka teatud erialadel töötamine on riskantsem, nimelt just need erialad, kus on kokkupuude verega (meditsiinitöötajad, politseinikud, sotsiaaltöötajad).

Selleks, et neid haigeid efektiivsemalt leida, haigust diagnoosida ning ravida on nii Euroopa Maksahaiguste Assotsiatsiooni kui ka Ameerika Maksauuringute Assotsiatsiooni poolt välja töötatud ravijuhised. Kuna uute efektiivsete ravimite tulek turule on olnud niivõrd kiire, siis praktiliselt iga aasta muudetakse neid juhiseid

USAs soovitatakse vähemalt kord elus testida inimesi, kes on sündinud ajavahemikus 1945-1965 kuna ¾ nakatunutest kuulub just sellesse vanusegruppi.

Kindlasti iga riigi skriiningstrateegiad on erinevad, palju oleneb epidemioloogilisest situatsioonist

Meie teostasime Ida Tallinna Keskhaiglas pilootprojekti kus skriinisime rasedaid. Miks just rasedaid?

Esiteks, antud kontingent on väga hästi jälgitud ämmaemandate ning günekoloogide poolt, vereanalüüse käivad nad nagunii andmas. Hilisem teine suurem eesmärk, mille kohta veel lõplike tulemusi ei saa anda, oli naise võimalik ravi peale imetamise lõpetamist ning lapse 2–3aastaseks saamisel lapse skriining AS Lääne Tallinna Keskhaigla Nakkuskeskuses C-hepatiidi suhtes.

Pilootprojekt toimus 1.september 2015-1.september 2016 koostöös ITK Naistekliinikuga. Sellele eelnes ämmaemandate ning günekoloogide koolitus C hepatiidi alal. Kõigil rasedatel, kes end arvele võtsid, määrati lisaks tavaanalüüsidele ka antiHCV. Kui antud analüüs osutus positiivseks, siis suunati rase gastroenteroloogi vastuvõtule. Seal määrati HCV-RNA genotüüp ning selle tulemusest olenevalt rase ka nõustati.

Kokku teostati selle ajavahemiku jooksul 3460 antiHCV testi, neist positiivseks osutus 48. Need rasedad suunati ka gastroenteroloogi vastuvõtule.

Neljakümne kaheksast rasedast kaks olid enne ravi saanud (antiHCV jääbki neil reeglina positiivseks, HCV RNA oli negatiivne, seega terved). Need rasedad lülitasime uuringust välja. Seega 46 raseda andmete edasisel analüüsil leidsime, et 21 neist olid kroonilise C-hepatiidi haiged. Neist 15, said esmase diagnoosi just meilt. Ülejäänud 25 rasedal, kel antiHCV oli positiivne, viirust organismis polnud (HCV RNA negatiivne).

Olulisi riskifaktoreid kroonilise C-hepatiidi osas polnud neil.

Mis saab edasi? Kolm neist kroonilise C-hepatiidi rasedatest on saanud juba ravi meil ning tervistunud. Kindlasti on pandud neile kõigile ka südamele, et nad kontrolliksid oma lapsi (ka varasemaid) LTKH Nakkuskeskuses. Tõenäoliselt ka teised tulevad tagasi lähiaastate jooksul ning siis saame raviplaani paika panna. Kindlasti rõhutasime ka seda, et abikaasasid ja elukaaslasi tuleb perearsti juures kontrollida.

Kokkuvõtteks, krooniline C-hepatiit on haigus, mis on tänapäeval ravitav. 20-l protsendil patsientidest tekib 20 aasta jooksul tsirroos, mis võib lõppeda maksapuudulikkuse või maksavähi tekkega kui mitte ravida. Selleks, et meil oleks, keda ravida, on skriiningprogrammid vägagi olulised.

Kindlasti ei ole võimalik kogu populatsiooni skriining juba rahaliselt. Seega tuleb eelkõige keskenduda riskigruppidele ning ka populatsioonidele, mis on meil suhteliselt hästi kättesaadavad. Üks neist oleks kindlasti rasedad, teine grupp, miks ka mitte noorsõdurid. Kindlasti aga tuleb antiHCV määrata kõigil patsientidel, kel on muutunud maksaanalüüsid.

Tänan kõiki ITK ämmaemandaid ning dr. Anastassia Nedbalskajat.

Triin Remmel, Ida Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogiakeskuse arst-konsultant

Artikli valmimist toetas AbbVie Biopharmaceuticals GmbH Eesti filiaal.

EEHCV180055

 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.