PEREARST — Lisalepingud loovad perearstile uusi võimalusi enesearenduseks

Eesti perearstiabi esimesed kümme aastat võttis kokku 6. jaanuaril esitletud WHO perearstisüsteemiraport ning Tartu Ülikooli õppejõudude ülevaated perearstieriala arengust. Ühtlasi algatati sellega avalik diskussioon, kuhu ja kuidas peaks Eesti perearstisüsteem liikuma järgnevatel aastatel. (Ettepanekuid kogub sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juht Alar Sepp.)
Professor Heidi-Ingrid Maaroos teeb ettepaneku rakendada Eesti perearstidele erineva mahuga ravilepinguid, et perearst saaks soovi korral tegeleda oma erialal laiahaardelisemalt: osaleda teadusprojektides, juhendada residente, töötada õppejõuna, õppida doktorantuuris või staþeerida.

Eesti perearstiabi esimesed kümme aastat võttis kokku 6. jaanuaril esitletud WHO perearstisüsteemiraport ning Tartu Ülikooli õppejõudude ülevaated perearstieriala arengust.<br /><br /> Ühtlasi algatati sellega avalik diskussioon- kuhu ja kuidas peaks Eesti perearstisüsteem liikuma järgnevatel aastatel. (Ettepanekuid kogub sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juht Alar Sepp.)<br /><br /> Professor Heidi-Ingrid Maaroos teeb ettepaneku rakendada Eesti perearstidele erineva mahuga ravilepinguid- et perearst saaks soovi korral tegeleda oma erialal laiahaardelisemalt: osaleda teadusprojektides- juhendada residente- töötada õppejõuna- õppida doktorantuuris või staþeerida.<br /><br />

<b>Heidi-Ingrid Maaroos- millega te perearstisüsteemis olete rahul ja millega mitte?</b><br /><br /> "Ma olen rahul sellega- et meil perearstid töötavad- et see süsteem funktsioneerib- patsiendid külastavad perearste ja nad on oma perearstiga rahul. Kümne aasta jooksul on perearstid täitnud kokkulepitud tegevuste mahtu esmatasandil- aga nüüd võiks kasutada uusi võimalusi arenemiseks oma erialal.<br /> Näen võimalusi edasiseks lisakoolituseks: baaskoolituse saanud ja perearsti põhilisi ülesandeid täitvad arstid võiksid nüüd oma erialal tegutseda laiahaardelisemalt. Nad võiksid täita rohkem ülesandeid - just need- kes seda soovivad -- saada lisalepinguid haigekassalt- lahendada patsientide mitmekesisemaid probleeme ning olla siis ka ise oma tööga rohkem rahul.<br /> Perearstide endi rahulolematus just sellest tekibki- et keegi tunneb end ahistatud sellega- et ta peab vaid baaslepingut täitma- võib-olla ta tahaks mõnda asja teha juurde. Teine leiab- et tal on administratiivseid kohustusi rohkem ja ta tahaks olla nendest vabam. Lisategevused peaksid olema kokku lepitud ning selleks peaks olema tagatud ka rahaline võimalus lepingutes haigekassaga.<br /> Kuigi seaduse järgi võib perearst valida erinevaid töövorme (leping haigekassaga- lepinguta eriarst- palgaline perearst teise perearsti juures)- töötavad perearstid Eestis enamasti haigekassalepinguga. Ilma lepinguta eraarstina ei ole reaalne Eestis praegu töötada- sest tegevuse finantskate ei ole sel juhul regulaarselt kindlustatud.<br /> Samas näeme- et ei olda rahul haigekassa lepinguga ja diskuteeritakse sellest loobumise üle. Pean sellist arutelu ennatlikuks- sest perearstid oleksid lepingute katkestamisel küllaltki keerulises olukorras - neile jääksid oma ettevõtte kohustused ilma rahalise katteta. Sellepärast mina leian- et lepingupartneriga tuleb läbi rääkida- kokku leppida ja- nagu igasugustes läbirääkimistes- ei ole kunagi võimalik sadat protsenti võimalik saavutada- vaid kokkuleppeid tehakse järk-järgult vastastikust arusaamist üles näidates. Nii arstid kui ka patsiendid on segaduses- liiga palju on kuulda ähvardusi ja ebakindlust tuleviku suhtes."<br /><br /><b>Aga nad on ju teie õpilased- te ju mõistate neid?</b><br /><br /> "Jah- ma mõistan neid- aga ma arvan- et see on võib-olla ühiskonna üldine läbirääkimiste kultuur- mitte ainult meie erialal. Kui kaotatakse läbirääkimistel partner- siis tegelikult pärast ei ole kellegagi rääkidagi. Õnneks tõestas tänane seminar- et Eestis on perearstidele veel endiselt küllaldaselt partnereid nii haigekassast kui ka sotsiaalministeeriumist- kellega tasub asju arutada."<br /><br /><b>Te ei ole hurjutanud perearstide seltsi juhatust senise taktika pärast?</b><br /><br /> "Hurjutamine ei ole oluline- aga olen küll oma arvamust avaldanud- kuidas võiks toimida- et saada parem tulemus. Peamine on- et säiliks vastastikune austus ja partnerite arvestamine. Ma usun- et kõik õpivad tegutsedes ja vahel ka eksides- sellest saab targemaks.<br /> Nagu te ütlesite- et õpetajal on õpilased- siis õpetaja kõige suurem õnn on alati siis- kui õpilased saavad iseseisvaks- aga iseseisvuse eest peavad õpilased ka ise maksma. Õpetaja selle eest enam vastutada ei saa."<br /><br /><br /> MALLE TOOMISTE<br /> malle@mu.ee<br /><br /><br /><br /><small><b><u>Perearstid ja nimistud 2004:</u></b><br /><br /> * Erialaga perearste - 996<br /> * Nimistute piirarv - 840<br /> * Avatud nimistuid - 784<br /> * Avamata nimistuid - 56<br /> * Avatud nimistutest:<br /> - on väiksemad kui 1200 patsiendiga 62 nimistut;<br /> - suuremad kui 2000 patsiendiga 184 nimistut (neist 46 suuremad kui 2300 isikuga).<br /><br /><i>Allikas: Heidi-Ingrid Maaroos- TÜ</i><br /><br /><br /><b><u>Perearstiabi võimalused:</u></b><br /><br /> * Tagada perearstidele arenguvõimalused oma eriala piires (lisakoolitus- lisalepingutega võimalused uute tegevuste rakendamiseks).<br /> * Luua võimalused osaajaga töötamiseks võrdväärselt täisajaga nimistuomanikega (töötada õppejõuna- juhendada residente- osaleda teadusprojektides- staþeerida jne).<br /> * Säilitada eriala professionaalne ühtsus ja maine (aktsepteerida iga perearsti tahet valida endale sobivaim töövorm).<br /> * Omavalitsuste ülesannete seadustamine (infrastruktuur- perearstide arv piirkonnas- nimistute avamine).<br /><br /><i>Allikas: Heidi-Ingrid Maaroos- TÜ</i><br /><br /><br /><b><u>Perearstiabi rahastamisest:</u></b><br /><br /> * Esmatasandi arstiabi teenuste osutamiseks kasutatud raha osatähtsus haigekassa tervishoiuteenuste hüvitistes vähenes 16%-lt 1997. aastal 13-2%-le<br /> 2002. a.<br /> * Pearaha osakaal esmatasandi arstiabi kuludes on olnud aastail 1998-2002 stabiilne (<i>ca</i> 73%)- samuti baasraha osakaal (<i>ca</i> 11-7%).<br /> * Eraldi tasustatavate teenuste osatähtsus pearaha kuludest on alanenud - 1998. a 18%- 2002. a 16-6%.<br /><br /><i>Allikas: Kersti Meiesaar- TÜ</i></small>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.