Alkoholijoobes autojuhte iseloomustab kõrge düsfunktsionaalne aktiivsus ja madal MAO aktiivsus*

Kuigi Euroopas on alkoholijoobes autojuhtimine viimase 20 aasta jooksul langenud (European Transport Safety Council, 2001), jääb alkoholitarbimisega seotud liiklusõnnetuste osakaal tänaseni märkimisväärseks. Miks inimesed võtavad endale riski, juhtides autot alkoholijoobes?

Kuigi Euroopas on alkoholijoobes autojuhtimine viimase 20 aasta jooksul langenud (European Transport Safety Council- 2001)- jääb alkoholitarbimisega seotud liiklusõnnetuste osakaal tänaseni märkimisväärseks. Miks inimesed võtavad endale riski- juhtides autot alkoholijoobes?

Uuringutes on leitud- et alkoholijoobes juhtimine on seotud madalama sotsiaal-majandusliku staatusega ja mitmete teiste liikluseeskirja eiramistega. Samuti võivad mõned isiksuseomadused nagu impulsiivsus ja elamustejanu- mida iseloomustab mõtlematus- kalduvus anda koheselt järgi oma impulssidele ja soovidele- suurem vajadus elamuste järele- mõjutada inimesi liikluses riskima.

Impulsiivsus on isiksuseomadus- milles võib vaadelda nii negatiivset kui ka positiivset tahku- sõltuvalt selle väljendumise viisidest ja olukordadest. Impulsiivsust ja elamustejanu on seostatud kesknärvisüsteemi serotoniinergilise süsteemi markeri vereliistakute monoamiinide oksüdaasi (MAO) madala aktiivsusega. Cloninger jt (1988) on leidnud- et vereliistakute MAO aktiivsus on madalam ka alkoholisõltuvusega subjektidel.

<strong>Uuring käitumisriskist<br /></strong>Ühendades eelpool toodud teadmised ühte uuringusse- püüdsime selgitada politsei poolt kinni peetud alkoholijoobes autojuhtide ja kontrollgrupi põhjal- missugune roll on sotsiaal-majanduslikel teguritel- alkoholitarbimisel- suitsetamisel- teistel liikluskäitumisharjumustel- impulsiivsuse eri tahkudel ja vereliistakute MAO aktiivsusel sellise käitumisriski kasuks otsustamisel nagu alkoholijoobes juhtimine.

Uuring viidi läbi 2001. aastal Tartu ja Tallinna piirkonna meessoost autojuhtide hulgas. Uuringus osales 203 politsei poolt alkoholijoobes kinni peetud autojuhti (keskmine vanus 33 aastat) ning autoregistri keskuse juhilubade andmebaasist saadud valimist 211 autojuhti kontrollgrupis (keskmine vanus 36 aastat).

<strong>Riskigrupi tunnused<br /></strong>Diskriminantanalüüsi põhjal selgitasime välja rea tunnuseid- mille põhjal eristusid oluliselt alkoholijoobes autojuhid ja kontrollgrupp.

Joobes autojuhtijaid iseloomustas alkoholitarbimisest tingitud probleemide (alkoholitarvitamise tõttu agressiivsemaks muutumine- töölt puudumine- töökoha kaotamine- konfliktid perekonnaliikmete või sõpradega- mitmepäevased alkoholitarvitamise perioodid jääknähtude või joomapidamise tõttu) kõrgem skoor- sagedasem ja suurema hulga alkoholi tarbimine ning suitsetamine; liikluskäitumisest harvem turvavöö kasutamine ja tasulise parkimiskoha eest maksmine; impulsiivsuse näitajatest kõrge düsfunktsionaalne impulsiivsus; samuti madal MAO aktiivsus ja noorem vanus võrreldes kontrollgrupiga.

Sotsiaal-majanduslikest teguritest ilmnes gruppidevaheline erinevus vaid sagedustabelis Hii-ruut testi järgi - nimelt kõrgharidusega autojuhte oli alkoholijoobes autojuhtide hulgas oluliselt vähem kui kontrollgrupis.

<strong>Ebaadekvaatne riski hindamine<br /></strong>Düsfunktsionaalset impulsiivsust iseloomustab kalduvus ignoreerida tegelikku olukorda otsuste tegemisel- käituda kiirustades- mõtlemata tagajärgedele- tehes vigu olukorra analüüsimisel (Dickman- 1990). Selline info töötlemise stiil võib kaasa tuua ebaadekvaatset riskide hindamist- kui otsustatakse autot juhtida pärast alkoholi tarbimist.

Funktsionaalne impulsiivsus- mida iseloomustab võime mõelda ja analüüsida olukorda ning reageerida kiiresti- käitudes olukorrale kohaselt- ei seostunud alkoholijoobes juhtimisega.

Vereliistakute MAO aktiivsus korreleerub aju serotoniinineuronite aktiivsusega- mille põhjustab arvatavasti MAO-B-isoensüümi geeni ja ühe või mitme serotoniinineuronite talitlust kontrolliva geeni ühine transkriptsiooniline kontroll (Oreland- 2004).

Fahlke jt (2002) kinnitasid veel kord- et vereliistakute MAO aktiivsus on seotud aju serotoniinineuronite aktiivsusega- näidates tugevat korrelatsiooni seljaajuvedelikus serotoniini metaboliidi 5-HIAA taseme ja vereliistakute MAO aktiivsuse vahel.

Samad autorid leidsid ka- et madala vereliistakute MAO aktiivsusega reesusmakaagid olid sotsiaalselt vähem kompetentsed ja tarbisid rohkem alkoholi.

Meie analüüsist selgus- et vereliistakute MAO aktiivsus on negatiivselt korreleeritud alkoholiprobleemidega- aga mitte ühegi teise alkoholi tarbimisega seotud näitajaga. See tulemus viitab- et vereliistakute MAO aktiivsus on seotud pigem alkoholitarbimisest tingitud probleemidega kui tarbitud alkoholi koguse või sagedusega.

Uuringutes alkoholisõltlastega on näidatud- et madal vereliistakute MAO aktiivsus on seotud II tüüpi alkoholismiga (Cloninger jt 1988)- mida iseloomustavad mitmed sotsiaalsed probleemid ja küllalt varases eas alkoholi tarbimisega alustamine.

<strong>Järeldused<br /></strong>Joobes juhtimist mõjutavad rida sotsiaal-majanduslikke- käitumuslikke- bioloogilisi ja isiksusest tulenevaid riskitegureid- mida kõiki tuleks arvestada riskigruppi kuulujatele preventatiivsete meetmete väljatöötamisel.

<br /><strong>DIVA EENSOO<br /></strong>Tartu Ülikooli tervishoiu instituut

<br /> _______________________<br /><em>* Refereering artiklist: Eensoo- D.- Paaver- M.- Harro. M.- Harro- J. Predicting drunk driving: contribution of alcohol use and related problems- traffic behaviour- personality and platelet monoamine oxidase (MAO) activity. Alcohol amp; Alcoholism- 2005; 40:140- 146</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.