Arstid hoiavad kätt ühiskonna pulsil

Lahkuv sotsiaalminister Marko Pomerants tunnustas arstide päevade avakõnes tugeva ühtekuuluvustundega arstkonda kui ühiskonna üht juhtivat jõudu. Sama sõnum oli öelda ka Andres Lehtmetsal, kes täidab Eesti Arstide Liidu presidendi kohuseid pärast riigikogu liikme Andres Korgi taandumist liidu presidendi kohalt seoses tema aktiivse poliitilise tegevusega.

Lahkuv sotsiaalminister Marko Pomerants tunnustas arstide päevade avakõnes tugeva ühtekuuluvustundega arstkonda kui ühiskonna üht juhtivat jõudu.

Sama sõnum oli öelda ka Andres Lehtmetsal- kes täidab Eesti Arstide Liidu presidendi kohuseid pärast riigikogu liikme Andres Korgi taandumist liidu presidendi kohalt seoses tema aktiivse poliitilise tegevusega. “Arstid on püüdnud säilitada kainet meelt ja hoida kätt aja pulsil-” ütles Lehtmets. “Eesti Arstide Liit püüab kaasa rääkida tervishoiupoliitika küsimustes.”

<strong>HIVi levik üha aktuaalsem<br /></strong>7. ja 8. aprillil Tallinnas Salme Kultuurikeskuses peetud Eesti Arstide Päevad pühendusid kahele tervishoiu valuküsimusele: HIV/aidsi levik kui väljakutse kogu ühiskonnale ning südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid ja nende käsitlus.

“Lähemail aastail jõuab üha enam HIV-positiivseid arstide hoole alla-” nentis Pomerants. “Kui kahel viimasel aastal on tuliküsimuseks olnud arstide-õdede palk- siis järgmised suuremad rahaeraldused lähevad HIV/aidsiga seotud tööle.” Haiguse ravi vajab tema sõnul juba ületuleval aastal hinnanguliselt 170 miljonit krooni. Ta tõi võrdluseks- et sama raha eest saaks õpilastele pakkuda tasuta koolilõunat.

Sotsiaalminister jagas veendumust- et palju sõltub arstide heast tööst- nende rollitunnetusest: “Ma olen kindel- et paljud inimesed korrigeeriksid oma riskikäitumist- kui arst- keda nad usaldavad- annaks nõu ja abi.”

Ta lisas- et lahendada tuleb ravikindlustuseta patsientide ravi - see on ühiskonna huvides.

<strong>Šokolaadimedalist auraha<br /></strong> Sümboolse auraha- mis kujutas endast Kalevi šokolaadimedalit- andis ta hea koostöö eest üle Eesti Perearstide Seltsi presidendile Madis Tiigile.

Esimese päeva ettekanded käsitlesid HIV-nakkust kui globaalset probleemi- selle levikut riskiriikides ja seisu Eestis. Sealhulgas räägiti lähemalt ka nakatunud rasedatest- haigusest imikutel ja huvitavamatest haigusjuhtumitest Lääne-Tallinna Keskhaigla praktikas.

Ühe säravama ettekande tegi Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor professor Mart Ustav- kes on viimastel aastatel pühendunud aidsivaktsiini väljatöötamisele.

“Eluslooduse põhireegel on: “Paljune ja kohane!”-” viitas Ustav sellele- et paljunevad ja kohanevad ka viirused. Nii on suure hurraaga uurimistööd alustanud teadlased silmitsi tõigaga- et viirus muteerub kiiresti- mis teeb keeruliseks ühe ja ainsa toimiva vaktsiini väljatöötamise.

<strong>Südamestrateegia 15 aastaks<br /></strong>Sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mand tutvustas südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikku strateegiat aastateks 2005-2020. Programm on pikaajaline- sest paari-kolme aastaga ei saa esile kutsuda olukorra paranemist.

Eestis sureb praegu igal aastal üle kahe tuhande alla 65-aastase inimese südame-veresoonkonnahaigustesse. Iseloomulik on varane haigestumine ja paljude töövõime kaotus juba nooremas keskeas. Uuringute põhjal tingib üle pooltel juhtudel infarkti vale elustiil: suitsetamine- vähene füüsiline aktiivsus ning ebatervislik toitumine. Tervisekäitumise propageerimisega- ennetustööga loodab riik haigestumisjuhtude arvu ja raskusastet märgatavalt kahandada.

<strong>AH kui riskiteguri ohjamine<br /></strong>Tänavuste arstide päevade teise päeva ettekanded käsitlesid lähemalt südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) riskitegureid- nende ohjamise võimalusi ning ka ennetustöö tulemusi Soome näitel.

Kõrgenenud arteriaalne vererõhk ehk arteriaalne hüpertensioon (AH) esines 2000. aastal 26-4 protsendil täiskasvanud rahvastikust. Aastaks 2025 ennustatakse AH-haigete kasvu 60 protsendi võrra. Seega kujutab AH oma laia leviku tõttu globaalset tervishoiuväljakutset.

“Arteriaalne hüpertensioon on üks tähtsamaid SVH ja neerukahjustuse riskitegureid-” tõdes oma ettekandes Tiina Ristimäe TÜ kardioloogiakliinikust. “Epidemioloogiliste uuringute andmetel leitakse II tüübi diabeedi diagnoosimise hetkel keskmiselt 80 protsendil patsientidest kõrgenenud vererõhuväärtused.”

Kaasajal on AH hästi ravitav. Vererõhu ohjamisega välditakse invaliidsuse tekkimist- paraneb elukvaliteet ja pikeneb keskmine eluiga.

II tüübi diabeet kui üha sagenev terviseprobleem on oma veresoonkonda haaravate tüsistuste tõttu tõeline südame-veresoonkonna haigus- tõdes arstide päevadel endokrinoloog Jaanus Kerge. Kogu elanikkonna tervise ja haiguste ennetuse vaatevinklist on diabeedil ühised riskitegurid kõigi kardiovaskulaarsete haigustega.

Jaanus Kerge arvates polegi tähtis haiguste liigitus ja lahterdamine- vaid nendevahelised seosed. Ravi tõhususe uuringud maailmas näitavad- et raviga saavad normaalglükeemia kaudu tüsistustest vabamat elulootust suhteliselt vähesed- vaid 10-25 protsenti suhkruhaigeid.

Kerge oli seda meelt- et ravi tuleks alustada kohe pärast riski avaldumise esimest tuvastamist- mitte jääda ootama näiteks dieedi mõjusid või jätta patsiendid toidulisandeid neelama. Potentsiaalse diabeetiku iga ravimata päev viib teda vaid surmale lähemale. Ka inimesed ise võiksid olla hoolikamad veresuhkru kontrollimisel.

<strong>Loengud väiksemale ringile<br /></strong>Paralleelselt suure saali ettekannetega toimusid arstide päevade raames loengud väiksemale auditooriumile- konkreetsetest teemadest huvitunuile. Korraldajateks olid põhiliselt ravimifirmad ja erialaseltsid.

Näiteks sai kuulata ülevaadet homotoksikoloogilistest ravimitest- krooniliste haiguste ja depressiooni ning kardiovaskulaarhaiguste ja erektsioonihäirete seostest.

 

*********************

 

<strong><u>LISA: HIV-nakkuse levik - väljakutse Eestile</u></strong>

* HIV-infektsiooni ja aidsi ennetamisega on Eestis tegeletud alates 1980. aastate lõpust. Diagnostikat alustati 1987- järgmisel aastal diagnoositi esimene HIV-positiivne. Esimene riiklik ennetusprogramm käivitati 1992. aastal. Kuni aastani 2000 diagnoositi kokku alla 100 juhu. Seejärel vallandus epideemia: 2000. aastal tehti kindlaks 390 uut juhtu- 2001. aastal juba 1474- mis viis Eesti Euroopas nakatumiste suhtarvuga esikohale. Viimastel aastatel on uute juhtumite arv kahanenud: 2002. aastal diagnoositi 899- 2003. aastal 840 ning mullu 743 HIV-positiivset.

* Esimestel aastatel levis nakkus peamiselt seksuaalsel teel ja ligi pooled nakatunutest olid homoseksuaalsed. Epideemia puhkedes leiti ligi 80% uutest juhtumitest süstivatel narkomaanidel - peamiselt Tallinnas ja Ida-Virumaal.

* Epideemia puhkedes nakatusid valdavalt noored- üle 71% kõikidest uutest juhtumitest moodustasid kuni 24-aastased- suurim nakatumine oli kuni 19-aastaste seas (46%- peamiselt süstivad narkomaanid). Kahel viimasel aastal on 40% nakatunutest olnud 20-24-aastased. Narkootikume tarbivate noorte osakaal moodustab 79% kõikidest nakatunutest.

* 26% positiivseks osutunud testidest on tehtud kinnipeetavatel.

* Nakatunud meeste ja naiste suhe on tänaseks 2:1- kuni aastani 1999 oli see 8:1 ja 2000. aastal 4:1.

* Aastatel 2000-2004 diagnoositi 387 HIV-nakatunud rasedat (neist 52% vanuses 15-19 aastat). Neilt sündis 183 last. Emalt said nakkuse 15 last- kellest kolm on surnud.

* Eelmisel aastal nakatus vertikaalsel teel 8-5% lastest (88 sündi- seitse nakatunud last). 11 lapse ema on või on olnud süstiv narkomaan. Neist kuuel diagnoositi HIV sünnituse ajal- neljal enne sünnitust. Seksuaalsel teel nakatus neli ema- kolm neist said oma HIV-positiivsusest teada alles sünnituse järel seoses lapse haigestumisega.

* Eelmisel aastal avastati HIV-nakkus 11 korral doonorverest (kontrollitakse 100-protsendiliselt).

* Aastatel 1987-2004 on Eestis aids diagnoositud 70 patsiendil (neist 23 enne epideemiat). Surnud on 15 aidsihaiget- surmapõhjusteks valdavalt narkootikumide üledoos ja enesetapp. Lähiaastail on oodata surmajuhtumite kasvu.

* Eesti HIV-positiivsetel on 83% tekitajaks HI-viiruse B-alatüüp- mis on tihedalt seotud Aafrika riikides levinud rekombinantse tüübiga ega ole Euroopale omane.

* Umbes 30% nakatunutest on ravikindlustuseta isikud- alates eelmisest aastast on neile tagatud võimalus saada tasuta immuunsüsteemi seisundi selgitamiseks vajalikke uuringuid ja spetsialiseeritud abi.

* HIV-infektsiooni spetsiifilise antiretroviirusraviga on kindlustatud kõik patsiendid- kellel ravi on näidustatud. Praegu saab Eestis ravi 130 nakatunut.

* Aastal 2002 sai riiklik HIV-ennetusprogramm esmakordselt riigi lisaeelarvega 2 miljonit krooni- enne seda oli rahastamine lühiajaline- juhuslik ja ebapiisav. Tänu Global Fondi toele on kulutused ennetustööle ja osaliselt ravile mitmekordistunud: 2003. aastal 12 miljonit- mullu ja tänavu 35 ning perspektiivis 2006. ja 2007. aastal 42 miljonit krooni aastas. Eeldatav vajalik kulu on järgmisel aastal 132 miljonit krooni.

* Vabatahtlikku nõustamist ja testimist tehakse kuues aidsikabinetis- 17 noorte nõustamiskeskuses- kõikides kinnipidamis- ja tervishoiuasutustes. HIV-testide arv on kasvanud: 2001. aastal - 106 523; 2002. aastal - 106 085; 2003. aastal - 131 153; 2004. aastal - 199 279.

* Süstivaid narkomaane teenindavate süstlavahetuspunktide arv on kasvanud 21ni (2002. aastal oli 15). Eelmisel aastal jagati narkomaanidele ligi 520 000 süstalt. Et tagada enamiku narkomaanide varustatus süstaldega- tuleks jagada 3-4 miljonit süstalt aastas. HIV-positiivse verega kokku puutunud süstlast saab nakkuse ligi 100-protsendilise tõenäosusega.

* 2004. aastal elas maailmas 39 miljonit HIV-positiivset- ligi 20 miljonit on aidsi surnud. Eestis oli eelmise aasta lõpuks diagnoositud HI-viirus üle 4400 inimesel. WHO hinnangul võib avastatud HIV-positiivsete ja tegelikult nakatunute suhe olla 1:3.

* Tõenäoliselt võib nakatumine kasvada 10% aastas. Kümne aasta pärast võib aids olla surmapõhjuste seas juhtival kohal.

<em>Eesti Arstide Päevade esimese päeva ettekannet põhjal koostanud <strong>Aita Nurga</strong>.</em>

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.