Kooliõpilaste subjektiivne tervis ja heaolu

Üks olulisemaid terviseindikaatoreid on imikute suremus. Eesti
laste suremuse näitajad on pidevalt paranenud ja oleme jõudnud
Põhjamaade tasemele. Administraatorid deklareerivad selle põhjal-
et meie lastel ei ole terviseprobleeme.

Samas - kaitseministeeriumi andmetel on sõjaväeealiste poiste tervis halb ning möödunud 2004. aastal tunnistati 51% noorukitest ajateenistuseks püsivalt kõlbmatuteks. See on äärmiselt tõsine signaal!

<strong>Psühhosomaatilised kaebused</strong><br /> Psühhosomaatilisi kaebusi esineb tüdrukutel sagedamini kui poistel. Kõige rohkem on lastel peavalu- seejärel kõhu- ja seljavalu.

Vähemalt kord nädalas on kolmandik 15-aastastest tüdrukutest tundnud peavalu ja/või olnud närvilised. Poistel on neid kaebusi selles vanuses poole vähem - 14%. Seljavalu on enam-vähem võrdselt. Kaks ja enam kaebust on rohkem kui kord nädalas pooltel 15-aastastest tüdrukutest.

Võrreldes teiste Balti riikidega on Leedu õpilastel veelgi rohkem kaebusi. 15-aastastest tüdrukutest on Leedus kahe ja enama kaebusega 56%- Eestis 51%- Lätis 46%. Kuid teistest uuringuosalistest riikidest on kõige tervemad Saksamaa õpilased - vaid 24% õpilastest on kahe või enama kaebusega.

<strong>Üldine halb enesetunne<br /></strong>Kõigis eelmiste aastate küsitlustes oleme uurinud- mida õpilased kurdavad ning millised need kaebused ja tervisehäired on. Subjektiivsete hinnangute põhjal on jätkuvalt suurenenud seljavalu ning üldise halva enesetundega õpilaste hulk. Silmatorkav on seejuures ligi kahe kolmandiku 15-aastaste tüdrukute üldise halva enesetunde kaebus. See on aastatega järjest sagenenud.

Ligikaudu pooli vaevab vähemalt kord nädalas peavalu. See on korrelatsioonis tütarlastel süveneva suitsetamisega ja alkoholi pruukimise harjumusega.

Tähelepanu vajab seljavalude põhjuste analüüs. Võime vaid väita- et meie noored teevad vähe sporti- liiguvad vähe ning üha suurenenud on arvuti kasutamisele kulutatud aeg.

Oluline vaimse tasakaalu näitaja on normaalne uni. Korralikult puhanult on hommikul värske tunne ja päev võib alata produktiivselt. Eelmise uuringu põhjal (1997/98) tundsid end hommikul väsinutena kõige sagedamini Läti õpilased ning enam-vähem võrdselt Eesti ja Leedu 13- ja 15-aastased õpilased.

<strong>Unehäired<br /></strong>Meil ei ole piisavalt analüüsitud hommikuse väsimuse põhjusi. Soome uurijad on pööranud sellele suurt tähelepanu. Nende andmetel (J. Tynjälä jt) võivad puudulikust uneajast ja ebatervest unest olla tingitud õpiedukuse ja kontsentratsioonivõime langus ning kärsitus ja hüperaktiivsus. See võib olla ka agressiivsuse ja vägivaldse käitumise põhjuseks. Just puberteedieas suureneb hommikuse une vajadus ja on isegi soovitatud alustada koolipäeva mitte kell 8 hommikul- vaid kell 10.

Viimases uuringus oli küsimus sõnastatud rõhuasetusega uinumisraskustele. Kui puhkeaeg on eakohane ja uni rahulik- siis vähenevad päevased pinged. Uinumisraskusi kurdetakse täiesti objektiivsetel põhjustel ning Eesti õpilastest on neid häireid kuni viiendikul.

<strong>Rahulolu tase<br /></strong>Eluga rahulolu määramiseks oli ankeedis skaala- jaotustega 0-10 punktini. Õpilased valisid ise sellest vahemikust arvu- milline vastas kõige rohkem nende tunnetele. Nii poistest kui ka tüdrukutest oli kõige rohkem (20%) neid- kes hindasid eluga rahulolu 8 punktiga. Koguarvestuses võtsime piiriks keskmise rahulolu taseme - 5 palli. Rahvusvahelises arvestuses oli oma eluga keskmiselt rahul 88% (11-aastased poisid) kuni 77% (15-aastased tüdrukud) õpilasi.

Riikidevahelised erinevused on väga suured. Meie õpilastest ei olnud eriti rahul oma eluga igas vanusgrupis 6-10% rohkem lapsi. Kõige vähem oli rahulolevaid õpilasi 15-aastaste hulgas. Seevastu Soome õpilastest oli rahulolematuid igas vanusegrupis 10-20% vähem ja vastavalt rahulolevaid rohkem.

<strong>Tervisekaebusi tüdrukutel rohkem<br /></strong>Kui eluga rahulolu vastused on poistel ja tüdrukutel enam-vähem tasakaalus- siis tervisekaebuste puhul on suuremad soolised ja ealised erinevused.

Igas vanuserühmas on tüdrukutel rohkem kaebusi kui poistel. See seostub tüdrukute suurema koolipingega. Võib arvata- et suurte koormuste puhul on tüdrukud püüdlikumad ja samas vähem kehaliselt aktiivsed- kaebavad aga sagedamini nii pea- kui ka kõhuvalu ning raskusi uinumisel.

Ida-Euroopa riikide noortel on suhteliselt rohkem kaebusi ja nad on vähem rahul oma eluga. Selles regioonis on WHO analüüsi andmetel (vt Tervis 21- WHO “Tervis kõigile” raampoliitika) tunduvalt väiksem rahvuslik kogutulu ja suurem ebavõrdsus. Seega viimase aastakümne suured muutused kõigis Ida-Euroopa riikides ei ole veel suutnud positiivses suunas mõjutada nii õpilaste heaolu- tervist kui ka tervisekäitumist.

<strong><br /> MAI MASER<br /></strong>lastearst

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.