Õed edendavad rahva ja kaitsevad iseenda tervist

Rahvusvahelisel konverentsil “Õe roll rahvatervise edendamisel ja haiguste ennetamisel” 7. aprillil Kohtla-Järve Meditsiinikoolis kõneldi HIV-nakkuse olukorrast Ida-Virumaal, hooldusõe rollist ja MTÜ Aita Abivajajat poolt läbi viidud mitme uuringu tulemustest.

Rahvusvahelisel konverentsil "Õe roll rahvatervise edendamisel ja haiguste ennetamisel” 7. aprillil Kohtla-Järve Meditsiinikoolis kõneldi HIV-nakkuse olukorrast Ida-Virumaal- hooldusõe rollist ja MTÜ Aita Abivajajat poolt läbi viidud mitme uuringu tulemustest.

Üks huvitavamaid ja praktilisemaid loenguid käsitles õe rolli selgrootraumade ja -vigastuste ennetamisel. Räägiti ka õe emotsionaalsest läbipõlemisest ja perekoolide rollist terviseedenduslikus töös. Leedu ja Soome lektorid käsitlesid patsiendikoolituse aspekte õenduspraktikas- õe rolli tervisliku elustiili edendamisel ning info osatähtsust õenduspraktikas rinnaga toitmisel.

<strong>HIV levik Ida-Virumaal<br /></strong>2000. aasta sügisest on Ida-Virumaal toimunud tormiline HIV-positiivsete arvu tõus. Alates 1999. aastast on Narvas sünnitanud 76 HIV-positiivset naist ja Kohtla-Järvel alates 2002. aastast 80 HIV-positiivset naist. 2004. aastal oli Ida-Virumaal neli kuni kaheaastast HIV-positiivset last.

“Narkootikume süstivate noorte naiste arvu kasvutendents näitab- et järgnevatel aastatel võib rasedate nakkusekandjate arv veelgi suureneda-” tõdes Rakvere haigla operatsiooniosakonna õde Ljubov Širogorova.

Efektiivne ennetustegevus eeldab ettekandja arvates paikkonna kaasamist- terve kogukonna teadmiste ja oskuste edendamist. Samuti tuleb silmas pidada- et ka kõige paremini kavandatud projektid võivad ebaõnnestuda.

SA Ida-Viru Keskhaiglas õena töötava Olesja Zeeli ettekanne kandis pealkirja “Teadmised aitavad teha õigeid valikuid”. 2003/2004. õppeaastal pidas MTÜ Aita Abivajajat projekti raames Kohtla-Järve- Kiviõli ja Jõhvi koolide 8.-9. klasside õpilastele rea loenguid ja vestlusi- kujundades suhtumist ja teadmisi- kuidas hoiduda tervist kahjustavast eluviisist.

Pärast alkoholismi ja narkomaania ennetamisele suunatud projekti läbi viidud küsitluse tulemusi kokku võtnud Zeel märkis- et õpilaste arvates on narkomaania peamisteks põhjusteks riikliku järelevalve nõrgenemine- väljapääsmatuna näiv olukord- Lääne mõjud- ühiskonna degradeerumine- kõlbluse langus- aga ka valikuvabaduse suurenemine.

“25 protsenti selle vanusegrupi õpilastest on juba proovinud psühhoaktiivseid aineid. Neil olid väga pinnapealsed teadmised narkomaania ja alkoholismiga kaasnevatest probleemidest-” sedastas Olesja Zeel. “70 protsendil teismelistest ei olnud ettekujutust sellest- kuidas HIV levib.” Noorte arvates tuleks narkomaania tõkestamiseks karmistada seadusi- hävitada narkodiilerid- legaliseerida narkootikumid ja tugevdada profülaktilisi meetmeid.

“Omades psühholoogia- ja meditsiinialaseid teadmisi- on õde võimeline käsitlema probleemi kompleksselt. Usume- et projekti raames saadud teadmised aitavad noortel teha õigeid valikuid- kaitsta ennast ja oma lähedasi ning ennetada terviseriske-” sõnas ettekandja lõpetuseks.

<strong>Õde peab oskama end kaitsta<br /></strong>Sankt-Peterburgi Ämmaemandate Kolledži kirurgia- ergonoomika ja patsiendiga ohutu toimetamise õpetaja Leida Gurkina pidas konverentsil igati praktilise loengu sellest- kuidas õde saab patsienti tõstes ja teisaldades enda selga võimalikult vähe kahjustada.

“Tavaliselt on keskmes ikka patsiendi probleemid. Aga kuidas saaksime ise terveks jääda ja ennast säästa- sellest räägime väga harva-” nentis ettekandja. “80 protsendil õdedest- kes on pikka aega oma erialal töötanud- esinevad tõsised seljaprobleemid.”

Kuna Venemaal on selles vallas tehtud väga vähe statistikat- baseerus ettekandja Suurbritannia andmetele. Igal aastal vigastab oma selga üle 80 000 õe. 3600 ehk viis protsenti õdedest on sunnitud saadud traumade tõttu minema varem pensionile. Kõigi meditsiinitöötajatel esinevate vigastuste põhjuseks on sageli just lülisamba traumad.

“Üheks lülisamba traumade teket soodustavaks faktoriks on lülisamba anatoomilised iseärasused. Järgides ergonoomika põhimõtteid füüsilise koormuse rakendamisel- on võimalik ennetada paljusid lülisambaga seotud probleeme-” sedastas 42 aastat tagasi Kohtla-Järvel sanitarina meedikuteed alustanud Gurkina. “Elementaarsed teadmised liikumise biomehaanikast lubavad muuta standardsed võtted õdede töös ökonoomsemaks ja ergonoomilisemaks- kaitstes nii selga vigastuste eest.”

<strong>Mõned näited<br /></strong>Kõige traumaatilisemaks võib osutuda patsiendi ümberpaigutamine peatsis- kuna õde on kummargil patsiendi kohal ja alaseljale langeb väga suur koormus. Seda tuleks osata vältida- suunates raskuskeset.

Kui istume alla kallutatud peaga- tõuseb seljanärv 5 cm. Niisugust asendit tuleks püüda vältida ja pead võimalikult püsti hoida. Samuti ei tohiks pikka aega istuda selga tooli seljatoele nõjatades- sest staatilised seljalihased degradeeruvad.

Kõige selgasäästvam asend on seista jalad harkis ja panna käed puusa. “Niisuguse asendi võiks lõdvestuseks võtta iga kord- kui olete kummardunud- midagi selga koormavat teinud-” jagas ettekandja praktilisi näpunäiteid.

Samuti tuleb jälgida- et patsienti teisaldades asuks raskuskese tema keha sees- mitte väljaspool seda. Näiteks lamavat haiget tõstes peab eelnevalt tema pea alt padja ära võtma; istuv patsient tuleb ettepoole kallutada- mitte püüda teda püsti saada toetatud asendist; põlvili olev patsient tuleb ettepoole kallutada- võimalusel ka üks jalg ette tõsta.

“Haigel võib vabalt lasta ise voodini roomata- sest niisuguses asendis on tema toetuspind väga suur. Meie oma haiglas teeme nii-” rääkis spetsialist. “Algul oli hämming suur- aga nüüd on kõik rahul.”

 

*******************

 

<strong><u>LISALUGU: Võit­lus el­lu­jää­mi­se eest</u></strong>

Konverentsi “Õe roll rahvatervise edendamisel ja haiguste ennetamisel” üks peaorganisaatoreid- Kohtla-Järve Meditsiinikooli direktori kohusetäitja Erika Kruup on nüüdseks poolteist aastat kooli edendanud ja Kukruse piirkonda vähegi elujõus hoidnud.

Hoone- kus meditsiinikool paikneb- oligi algselt Kukruse koolimajaks ehitatud. Õpetamisasutusena on teda kogu aeg kasutatud - vahepeal paiknes samas hoones õppetootmiskombinaat. “1946. aastast on siin olnud õdede kool. Vahepeal on ta kinni pandud- siis jälle lahti tehtud. Uuesti avamise põhjus on alati olnud see- et pole jätkunud õdesid. Meditsiinikool on siin olnud 16 aastat-” räägib direktriss.

“Kogu see aeg- mis ma siin olen olnud- on käinud üks suur võitlus ellujäämise eest. Miskipärast tuleb võidelda nende inimestega- kellelt olen kogu aeg toetust oodanud. Õed õpivad ju seda- et pakkuda toetust inimesele- kes vajab abi. Meie piirkond on olnud teistest mahajäänum. Seepärast tahaks siin midagi ära teha- luua.<br /> Nägin endas seda potentsiaali- et olen nii tugev ja suudan selle asjaga hakkama saada. Peagi aga nägin- et olen valesti aru saanud. Tegelikult kedagi ei huvitagi- tegija pole sugugi au sees. Olen aru saanud- et au sees on inimene- kes on väga kuulekas. Kui tahad näidata ja tõestada- et oled võimeline midagi ära tegema ka siin piirkonnas- siis püütakse sulle kaude mõista anda- et seda polegi vaja.<br /> Regionaalpoliitika kedagi ei huvita. Tekib küsimus- et mis siis üldse huvi pakub- kui mitte see- et kohapeal saavad inimesed iseendaga hakkama- saavad siin haridust anda. Oleme kõvasti edasi arenenud. Ma ei julge öelda- et vastame suisa Euroopa standarditele- aga arengut võiks siiski hinnata. See on ju oluline- vähemalt selle koha jaoks. Vaadake- millised majad siin on. Tegelikult hoiab meditsiinikool Kukrusel praegu elu sees. See on võimalus piirkonnal ellu jääda.<br /> Tüdrukud- kes siin õpivad- on valdavalt venekeelsed. Tuleb hakata tegelema põhjalikumalt eesti keele süvaõppega- et nad suudaksid patsiendiga vabalt suhelda. See- et nad praegu saavad õppida oma emakeeles- annab ju hoopis parema tulemuse- kui et nad teeksid seda eesti keeles ja kuidagimoodi. Niisugune sujuv ja paindlik muutumine- integreerumine- ka keeleliselt- on minu meelest inimesele palju vastuvõetavam kui jäik poliitika. See ei võta inimeselt ära motivatsiooni.<br /> Septembris alustas õppetööd 250 õpilast. Aga õdesid ei ole me koolitanud juba kaks aastat. Sel aastal lõpetas 27 õde ja nüüd on veel jäänud eelmisest perioodist 30 õde. Õpetame hooldusõdesid. Riiklik tellimus on 90 hooldusõe koolituseks.<br /> 1999. aastal käis siin komisjon- kes ei andnud enam luba õdede koolitamiseks. Aga õdesid on ju puudu. Milline õde tuleks siia piirkonda Tartust või Tallinnast? Mitte üks.<br /> See- et vene rahvusest õde on väga hea õde- see ei huvita kedagi. Neid neidusid tõmbab meditsiin- vajadus aidata- nad on väga õppimishimulised ja hoolitsevad. Pole pelglikud- ei häbene ega kohku ära- mida teine inimene võib-olla tõrgub katsumast- vaatamast ja nägemast.<br /> Olen ise selles piirkonnas sündinud- kasvanud ja arenenud. Mind huvitab- et see piirkond areneks. Üks Erika Kruup ei suuda kõige selle vastu võidelda. Aga ma pole veel alla andnud-” kinnitab Kohtla-Järve Meditsiinikooli juht.  

<strong>Marika Kusnets</strong>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.