Torakaalkirurgia usub teist korda osakonna asutamisse

Torakaalkirurgia osakonna esmakordse asutamise 40. aastapäeva ürituste raames toimus 1. aprillil Maarjamõisas Linkbergi auditooriumis konverents. Hommikupoole käidi Raadi kalmistul manalateed läinud kolleege mälestamas.

Torakaalkirurgia osakonna esmakordse asutamise 40. aastapäeva ürituste raames toimus 1. aprillil Maarjamõisas Linkbergi auditooriumis konverents. Hommikupoole käidi Raadi kalmistul manalateed läinud kolleege mälestamas.

“Torakaalkirurgia osakonda kui niisugust Tartu Ülikooli Kliinikumis enam ei ole- aga loodame- et esmakordsele asutamisele järgneb ka teistkordne-” sõnas pikaajaliste perekondlike traditsioonidega torakaalkirurg Tanel Laisaar- kes rääkis seminaril eriala ajaloost ja selle seostest meditsiini arenguga Tartus.

<strong>Ajalugu<br /></strong>Esimesed ftisiokirurgilised operatsioonid tehti Eestis Taagepera sanatooriumis juba 1924. aastal. Tartu Tiisikuse Ravilas pani sedalaadi operatsioonidele aluse dr Evald Saarse 1938. aastal.

Sõjajärgse perioodi tegi lahti ftisiaater Erich Laisaar 1945. aasta septembris. Ettekandja rõhutas professor Ants Rulli rolli tuberkuloosi suurkirurgia algatajana. Prof. Rulli tegi Tartus esimesed neli torakaalplastikat 1947. aastal. Järgnesid kavernotoomiad ja teised operatsioonid.

Umbes samal ajal alustati torakaalkirurgiliste operatsioonidega ka Tartu Haavakliinikutes. Esimese lobektoomia teostas prof. Artur Linkberg. Edaspidi olid torakaalkirurgia eestvedajateks prof. Ants Rulli- dr Harry Raaga ja dr Rein Purre.

1962. aastal avati Tartu Vabariiklikus Kliinilises Haiglas ka torakaalkirurgia osakond- kus edaspidi hakati peamiselt arendama siiski kardiokirurgiat.

<strong>Osakond aastast 1965<br /></strong>Üldtorakaalkirurgia selle kaasaegses mõttes hakkas kujunema 1965. aastal loodud torakaalkirurgia osakonnas (esimene osakonnajuhataja oli dr Martin Boston). Koheselt võeti kasutusele üldanesteesia- kolm aastat hiljem tegi dr Maret Lepik esimese kahevalendikulise trahhea intubatsiooni.

Torakaalkirurgia laienes Tartus oluliselt 1970ndatel aastatel. Esimeste videotorakoskoopiliste operatsioonideni kulus aga veel 25 aastat. “See oli väga oluline samm edasi-” nentis dr Laisaar. “Meid käisid õpetamas saksa kolleegid dr Albert Linder ja prof. Heikki Toomes.”

Kui tekkis kliinikum- moodustati kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik- peagi suleti iseseisev torakaalkirurgia osakond.

Tanel Laisaar tõdes- et neil on hea koostöö nii pulmonoloogide kui radioloogidega. Samuti tänas ta intensiivraviarste ja üldanestesioloogia osakonda.

“Operatsioonide arv on suurenenud ja voodite arv vähenenud-” kommenteeris Laisaar oma ettekande lõpus ekraanile projitseeritud graafikut. “Lõpmatuseni need jooned vastassuunas minna ei saa. Kumb muutub- eks seda näitab aeg.”

<strong>Koostöö pulmonoloogidega<br /></strong>“Esimene kopsuresektsioon tehti 1883. aastal Danzigis. Patsient suri. Operatsiooni teostanud dr Block lõpetas paar päeva pärast oppi ka oma elu-” alustas dr Enn Püttsepp oma ettekannet “Torakaalkirurg ja pulmonoloog - kas koos või lahus?” samuti põikega ajalukku.

Ettekandja oli seda meelt- et pulmonoloogia ei ole päris sisemeditsiini ala- vaid jääb kuskile sisemeditsiini ja kirurgia vahele. “Kopsuarstid annavad torakaalkirurgidele tööd ja leiba. Vastupidi saadakse abi nii diagnostika kui ravi osas-” nentis Püttsepp. “Pulmonoloogia on sisehaiguste eriharu- mis oma diagnostiliste ja ravimeetodite tõttu on tihedalt seotud torakaalkirurgia ja intensiivraviga.”

Need osakonnad tuleks viia teineteisele ja teistele siduserialadele võimalikult lähedale- arvas ettekandja. “Koostöö peab olema igapäevane. See on mõlema eriala arengu huvides.”

Koostöö faktorit edu pandina toonitas ka dr Nadežda O’Konnel- kes on intensiivravi osakonnas töötanud juba 30 aastat. Oma ettekandes vaatles ta konkreetsete näidete varal rindkeretraumaga patsiendi kompleksset käsitlust. Dr O’Konnel tõdes- et kõige probleemsemad on liittraumahaiged.

“Meil puudub kooskõlastatud õpetamise ja abi andmise ühine seisukoht ja vastav juhend-” märkis esineja. Samas avaldas ta heameelt- et kliinikumis on alati valves ka torakaalkirurg- kellelt saab iga kell abi paluda.

<strong>Kopsuvähk eile- täna- homme<br /></strong>Esmakordselt kirjeldas kopsuvähki 1761. aastal Giovanni Battista Morgagni.

Dr Tõnu Vooder tõi oma ettekandes välja rea arve- mis viitasid selgelt kopsuvähi seotusele suitsetamisega. Samas nentis ta- et suitsetajate haigestumus kopsuvähki on väiksem hispaanlastel- indiaanlastel ja Vaikse ookeani saarte asiaatidel. “Kui tubakasuitsu on kasutatud aastasadu- siis võib-olla tekib inimestel teatavat laadi resistentsus?” spekuleeris ettekandja.

“Kopsuvähki haigestumist soodustavad tegurid ei ole nagu Egiptuse püramiid- vaid nad muutuvad-” sedastas Tõnu Vooder. Järjest suuremat rolli hakkavad suitsetamise kõrval mängima ka teised etioloogilised faktorid- nagu näiteks keskkonna saastatus.

Haigete seas suureneb mittesuitsetajate ja naiste osakaal. Haigestumus suureneb kolmandas maailmas- aga võib-olla annab neile numbritele kaalu hoopis haigusjuhtude registreerimise paranemine. Loodetavasti paranevad tulevikus ka elulemusnäitajad.

Praegu on aga seis üsna nukker - kopsuvähki põdeva patsiendi viie aasta elulemus on 13-15% (staadiumide järgi: I - 57-76%; II - keskmiselt 40% ringis; III - 0-28%; IV - 1-25%). Kopsuvähi korral on muteerunud vähemalt 120 geeni.

Dr Voodri andmetel on kopsuvähi esinemissagedus naistel sama mis rinnavähil ning sama mis teistel günekoloogilistel vähkidel kokku. Ent pärast radikaalset sekkumist on naiste paranemisnäitajad paremad kui meestel.

“Kopsuvähi ravis ei ole viimase neljakümne aasta jooksul hüppelist edasiminekut toimunud. Kuid kopsuvähk on suuresti välditav haigus-” märkis ettekandja lõpetuseks.

<strong>Kliinikum tänas<br /></strong>Konverentsi lõpus peeti meeles torakaalkirurgia arengus olulisi inimesi. Kliinikumi aukirjad said dr Evel Liiv - kõige pikema staažiga torakaalkirurgia osakonna juhataja (1978-1991); dr Enn Püttsepp- kes on nominenti esitlenud dr Rain Jõgi sõnutsi kopsukirurgiat suisa kätel kandnud; dr Maret Lepik- keda tänati erakordse emaliku ja vanaemaliku hoole eest (asus kopsukirurgide kõrvale tööle aastal 1965 ja läks erru aastal 2002) ning kauaaegne legendaarne opiõde Eerika Laos.

Edasi suunduti Maarjamõisa kohvikusse- kus õnnitlejaid ja vaimukaid sõnavõtte jagus veel tükiks ajaks.

Kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst sõnas- et kahjuks ei saa ta nii tähtsal päeval osakonna teistkordset asutamist veel välja kuulutada. Aga ta lubas sellele mõelda nii öösel kui päeval.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.