Eesti laborandid/bioanalüütikud tähistasid bioanalüütikute päeva

16. aprillil peeti Tartu meditsiinikoolis täiendusseminari “Nakkushaiguste levik ja rahvatervis”,
millega tähistati rahvusvahelist bioanalüütikute päeva.

16. aprillil peeti Tartu meditsiinikoolis täiendusseminari “Nakkushaiguste levik ja rahvatervis”-<br /> millega tähistati rahvusvahelist bioanalüütikute päeva. Seminari korraldasid Eesti Bioanalüütikute Ühing (EBÜ) ja Tartu meditsiinikool- sellest võttis osa 160 Eesti laboranti ja bioanalüütikut.

Tänavune bioanalüütikute päev oli pühendatud nakkushaiguste teemale. Bioanalüütikul on nakkushaiguste diagnoosimise- ravi ja tegelikult ka nakkushaiguste ennetamise juures üsna oluline roll. Seda tõestavad ka seminaril esitatud ettekanded.

Näiteks ettekanne enterobiaasi uurimuse kohta Eesti lasteaedades- mis tõestab veenvalt laste suhteliselt kõrget nakatumist enterobiaasi ning püüab leida seosed laste tervisekäitumise ja nakatumise vahel. Samas ei saa märkimata jätta laborandi/bioanalüütiku tähtsust nakkushaiguste tekitajate väljaselgitamisel ja tõhusa antibakteriaalse ravi leidmisel või epidemioloogilise olukorra hindamisel labordiagnostika abil.

Seminaril olid veel kavas ettekanded HIV-nakkuse levikust- torkevigastustest ja vere kaudu levivatest nakkustest- kvaliteedist vaakumtehnika kasutamisel- salmonellooside levikust ja vältimisest- punktisüsteemi rakendamisest bioanalüütiku III/IV kutsekvalifikatsiooni taotlemisel jt teemadel.

Osalejad said ühtlasi ülevaate Rahvusvahelise Biomeditsiini Laboriteaduse Ühingu (IFBLS) tegevusest- selle ühingu liige on ka EBÜ. IFBLS oli ka organisatsioon- kes rahvusvahelise bioanalüütikute päeva tähistamise traditsiooni 1996. aastal algatas. Eesmärgiks seati tervishoiu laborispetsialistide tegevuse tutvustamine ning nende rolli rõhutamine patsiendi diagnoosimise ja ravi seisukohalt. 1996. aastast on rahvusvahelist bioanalüütikute päeva tähistatud ka Eestis iga-aastase seminariga.

Laborandi/bioanalüütiku elukutse jääb avalikkuse eest sageli varju. Patsiendi silmis on ta üsna vähetuntud isik- kes mikroskoobi või analüsaatori taga nokitseb ja mõnikord augu sõrme torkab. Ometi on ta arstile nii hinnatud ja sageli hädavajalik- et diagnoosimine või ravi jälgimine ilma temata võimatu näib olevat.

Eestis on elukutselisi laborante peaaegu kuuskümmend aastat koolitatud. Ametinimetus on ajapikku küll mitu korda muutunud- kuid kutsetöö sisu on jäänud ikka endiseks - viia läbi laboruuringuid. Tänapäevase laborandi/bioanalüütiku töövaldkond on tublisti laienenud. Tavapärase kliinilise- tervisekaitse- ja mikrobioloogia laboritöö kõrvale on lisandunud töö geneetika- ja molekulaarbioloogia laborites.

Bioanalüütikute ettevalmistus on Eestis viidud kõrgharidusõppe tasemele. Tartu meditsiinikool annab igal aastal 10-20 lõpetajale kõrgharidustasemele vastava bioanalüütiku diplomi.

Käivitatud on keskeriharidusega laborantide kõrghariduskoolituse programm- mille on esimesed laborandid juba ka lõpetanud.

<br /><strong>AIVAR ORAV<br /></strong>Eesti Bioanalüütikute Ühingu juhatuse esimees

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.