Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Eestis on tänavu olnud neli haiglanakkuste puhangut
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on Eestis
tänavu registreeritud neli haiglasisest nakkuspuhangut,
nendest kolme põhjustajaks oli norwalk-viirus, ühe
puhul oli tekitajaks A-gripi viirus. Nakkuspuhangud esinesid Ida-Virumaal, Harjumaal,
Põlvamaal ning Pärnus. Kokku haigestus 106 patsienti.
Nakkuse leviku vältimiseks kehtestasid haiglad
karantiini, tõhustasid desinfitseerimist ja tegid muid
nõutavaid toiminguid. Haiglanakkuseks peetakse nakkust, mis patsiendil on
tekkinud haiglas viibimise ajal ja mille tunnused
ilmnevad kas haiglas või pärast sealt lahkumist.
Haiglanakkusi põhjustavad mikroobid, viirused või
seened, mis võivad levida kontakti, piisknakkuse,
haavasiseste vahendite, vee, toidu jm kaudu. Levinumad haiglanakkuste põhjustajad on
stafülokokid, streptokokid, salmonellad, sigellad,
rota- ja norwalk-viirused, ülemiste
hingamisteede viirused jne. Levinumad haigused on
soolenakkused, ülemiste hingamisteede viirusnakkused,
kopsupõletikud, sügelised jne, mis võivad esineda
üksikjuhtude või puhangutena. Haiguspuhanguid on haiglates täheldatud ka
varasematel aastatel, enamasti on tegu olnud
piiskannuste või olme teel levivate nakkustega. Haiglanakkuste ennetamiseks hakati haiglates 2004.
aastal, pärast nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse jõustumist tõhustama haiglanakkuste kontrolli
ja selleks muu hulgas koostama haiglanakkustõrje
juhendeid, mis kooskõlastatakse
Tervisekaitseinspektsiooniga. AGNES JÜRGENSTervisekaitseinspektsiooni avalike suhete
nõunik Vt ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust
ning tegevusjuhist "Haiglanakkustõrje standardid"
sotsiaalministeeriumi veebilehe alajaotuses Rahva
tervis/Nakkushaigused