Kakskümmend viis aastat neurokirurgiat Mustamäel

15. aprillil tähistas Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PER) neurokirurgia osakond 25. tähtpäeva Mustamäe haiglas.

15. aprillil tähistas Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PER) neurokirurgia osakond 25. tähtpäeva Mustamäe haiglas. Sel puhul korraldatud konverentsil esinesid ettekannetega osakonna juhataja Andres Ellamaa- neurokirurgid Mihkel Leiner- Alar Laks- Rein Viilu ja Aadu Liivat<br /> ning radioloog Indrek Hanso.

Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik ütles konverentsi avades- et neurokirurgid kuuluvad vaieldamatult kirurgide eliiti- kes on läbi pika aja hoidnud ja arendanud ühiskonnas väärtusi- aga ka kujundanud mentaliteeti ja suhtumist terves haiglas.

“Meie neurokirurgid on palju kaasa rääkinud niisugustes haigla väärtustes- mis on iseloomulikud ehk kogu arstkonnale: patsiendikesksus- erialaline professionaalsus- oma tegevuse igapäevane parendamine ja eneseteostus läbi töö-” sõnas Allik.

<strong>Algusaastad<br /></strong>Nagu niisugustel puhkudel kombeks- kajastas konverentsi avaettekanne osakonna ajalugu. “Tänapäeval võib haige pärast neurokirurgilist operatsiooni ellu jääda- ja vägagi edukalt-” alustas dr Andres Ellamaa humoorikalt.

Aasta 2005 on neurokirurgidele mitmete juubelite aasta: 85 aastat neurokirurgiat Tartus ja 65 aastat Tallinnas ning 25 aastaringi Mustamäe haiglas.

1940. aastal asutatud Tallinna neurokirurgia haigla paiknes praeguse Roosikrantsi tänava nurgal. Sõja ajal tegutses seal sõjaväehospital. Sõjajärgsel perioodil jätkasid haiglas tööd dr Anatoli Shevalier- dr Olga Esslinger ja dr Virve Saar.

Aastal 1951 koliti keskhaiglasse (toonane vabariiklik haigla). Tööle asus dr Juta Maran- 1961 tuli dr Toomas Randvere. Esimeseks professoriks sai anesteesia- ja intensiivravi tohter Jüri Tedremaa.

<strong>Arengud<br /></strong>“Väga hea kirurgiline ettevalmistus oli dr Juta Kõrmil- kes praegu töötab radioloogina-” kiitis Ellamaa kolleegi. “Ta on üks väheseid- kes on suutnud varasemat kogemust kasutada ka hilisemas töös.”

Naisneurokirurgid on maailmas suur haruldus- ent Eestiski on üks niisugune olemas - dr Kristel Saard. “Arvan- et ta distsiplineerib kogu seda seltskonda-” nentis ta.

1967. aastal asus tööle praegune vanemõde Juta Siirak- keda Ellamaa iseloomustas kui väga kindlameelse käega juhti.

1963. aastal hakati tegema ajuarteriograafiat. Ajuangiograafia juurutajateks olid dr Peeter Laane ja dr Peeter Mardna. 1969 tuli ultrahelidiagnostika- kolm aastat hiljem hakati kasutama vees lahustuvaid ja mittelahustuvaid kontrastaineid. Metallspondülodees võeti kasutusele aastast 1974 (Seppo fiksaatorid). 1975. aastaks oli meditsiinidoktori kraadi kaitsnud viis neurokirurgi.

<strong>Regionaalhaigla periood<br /></strong>18. aprillil 1980 kolis neurokirurgia Mustamäele. “Abiks olid Tallinna garnisoni sõdurid. Vägesid juhatas vanemõde Siirak-” kommenteeris osakonna juhataja.

1980ndatel aastatel liitusid tohtrid Rein Viilu ja Alar Laks (Eesti juhtivamaid lülisambakirurge)- radioloog Andres Nurmiste ja Andrus Kreis (praegu neuroloog). Järgnesid dr Aadu Liivat- dr Silja Kullamaa- dr Mihkel Leiner ja 2004. aastal dr Kahro Tall.

“2000. aasta tõi suuri muutusi. Nüüd ravitakse neurokirurgilisi haigeid eri haiglates-” sõnas ettekandja. “Eks aeg annab arutust- kas sellest ka patsientidele kasu on.”

25 aastaga on Mustamäel tehtud operatsioonide arv aastas kasvanud kuuesajalt 1750-1760-ni- haiglas veedetud keskmine päevade arv kahanenud aga kahekümnelt 7-8-le. Eelmisel aastal oli neurokirurgias ravil 2100 patsienti ning tehti 1754 oppi.

<strong>Endoskoopiline neurokirurgia<br /></strong>Dr Rein Viilu pidas endoskoopilise neurokirurgia negatiivseteks külgedeks kallist aparatuuri ja piiratud kasutusvaldkondi- positiivseks aga ennekõike vähest ajukoe vigastust ja traumatisatsiooni. Eelistena mainis ta veel füsioloogilisust- võõrmaterjali puudumist- väiksemat infektsiooniohtu ja protseduuri kestvust (u 15 minutit).

Mustamäe haiglas tehti esimene endoskoopiline ventrikulostoomia 1999. a. Praeguseks on sooritatud 94 endoskoopilist operatsiooni.

PERis tehakse keskmiselt 720 lülisambaoperatsiooni aastas (traumasid 180-190- perifeerseid närvikahjustusi 300-400). Peaajukirurgia patsiente on aastas 300-350 (peaajukasvajaid 130-150).

<strong>Vaskulaarne neurokirurgia<br /></strong>Ajuarterite ja vaskulaarkirurgia valdkonda jääb aastas keskmiselt 30 operatsiooni. Eduka ajukirurgia eeldustena loetles dr Mihkel Leiner järgmisi osiseid: täpne piltdiagnostika; oppi teostava tiimi kogemus- kvalifikatsioon ja koostöö; mikrokirurgiline tehnika ja instrumendid; operatsiooniaegne endoskoopia- navigatsioon ja röntgenoskoopia; opijärgne ravi.

Vaskulaarne neurokirurgia areneb üha enam lahtiselt endovasaalse kasuks- mis on ka patsiendile tunduvalt vähem traumaatiline. Samuti toimub ettekandja sõnutsi areng bioloogilise kirurgia suunas. Eesmärgiks on avastada haiguskolle võimalikult varases staadiumis ning rakendada spetsiifilist immuunravi sõltuvalt kasvaja tüübist ja lokalisatsioonist.

“Kindlasti hakatakse tulevikus kasutama ka tüvirakke. Suur osa saab olema geeniteraapial-” prognoosis Leiner. “Ilmsesti hakkavad tulevikus segunema mehaaniline ja bioloogiline kirurgia.”

<strong>Neurokirurgidest puudus<br /></strong>Praegu töötab PERis seitse erialatohtrit- kellest neli on ületanud 50. eluaasta künnise. Töökoormus on suur. Leineri sõnul on neurokirurgia järelkasvuga kimpus. “Varsti saab sellest suur probleem. Kui 1989. a oli meil 13 neurokirurgi- siis kümne aasta pärast vaid kuus. Tean nelja-viit kirurgi- kes on välismaale läinud. Mullu oli residentuuri koht olemas- aga keegi huvi ei tundnud.”

Kas tänavu nähtub suuremat huvi- veel ei tea. Üks endine patsient- TÜ arstiteaduskonna esimese kursuse tudeng- olla aga avaldanud kindlat soovi just neurokirurgiale spetsialiseeruda.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.