Kooliõpilaste toitumisharjumused

Toitumine ja toidu valiku küsimused on viimastel aastatel olnud suurema huvi orbiidis kui kunagi varem. Toitumiskäitumist peetakse oluliseks nii mitmete haiguste kujunemise, kasvu kui ka intellektuaalse arengu seisukohalt.

Toitumine ja toidu valiku küsimused on viimastel aastatel olnud suurema huvi orbiidis kui kunagi varem. Toitumiskäitumist peetakse oluliseks nii mitmete haiguste kujunemise- kasvu kui ka intellektuaalse arengu seisukohalt.

Tervisliku toitumisega saab ennetada rauavaegust ja aneemiat- ülekaalulisust ja sellest tingitud probleeme- seedehäireid- hilisemat osteoporoosi- kaariest- südame- ja veresoonte haigusi- mõjutada vähktõve esinemissagedust. Seetõttu on väga tähtis teada noorte toitumisharjumusi- neid analüüsida ja koostada selle põhjal toitumisprogramme ning välja töötada poliitilisi otsuseid.

<strong>Toitumise riskid<br /></strong>Maailma Terviseorganisatsioon on toonud esile kolm olulist lapse- ja noorukieaga seotud toitumise riski aspekti:<br /> * risk võib hilisemas elus süveneda ja täiskasvanueas on suurenenud krooniliste haiguste arenemise võimalus;<br /> * riskifaktorid kanduvad edasi kogu eluajaks;<br /> * kui aga võetakse omaks tervislikud toiumisharjumused- siis need jäävad kogu eluks.

Nälgimine ja alatoitlus- sh krooniline üksikute toitainete vaegus vallandavad terve rea probleeme- eelkõige aga suurendavad haigustele vastuvõtlikkust. Sagedase haigestumise tulemusena suureneb koolist puudumine- mahajäämus- närvilisus ning kontsentratsioonivõime langus koos muu sinna juurde kuuluvaga. Alatoitumine on sageli seotud majanduslike probleemidega- kuid noortel lisandub veel nende eriline ja ohtlik kaalu kontrollimise strateegia. Kui moekas suund on ülisaledus- siis püütakse seda saavutada äärmuslike meetmetega.

Nälgus on ka liigsest ühekülgsusest tingitud vajalike toitainete puudus. Kuid teine äärmus on energiarikaste toitude söömisest tekkinud ülekaalulisus ja rasvumine.

Noortel ei ole tava mõelda pikaajalisele tervislikkusele. Nad teevad kiireid otsustusi ning teades- et mõned valikud ei ole tervislikud- on ikka arvamus selline- et “küll ma tulevikus teen õigesti ehk nii nagu peab”.

<strong>Mida organism vajab<br /></strong>Olulised tervisliku toitumise indikaatorid on:<br /> * kiudainete tarbimine- mis on vajalik lapseeast alates ja vähendab vähi tekke riski- südamehaiguste esinemissagedust- diabeeti ja kindlustab normaalset laktatsiooni;<br /> * rasva osatähtsus- vähendades loomsete rasvade arvel ning suurendades taimsete rasvade osakaalu toidus;<br /> * suhkrute tarbimine- vältides magusate jookide ja maiustuste osa toidulaual ning suurendades puuviljade osatähtust;<br /> * kaltsiumi vajaliku päevakoguse saamine- teades- et sellega vähendame osteoporoosi tekke ohtu.

Toitumine on mõjutatav sotsiaalsetest faktoritest. Kui nooremas koolieas sõltub see rohkem koolitoidust ja perekonnast- siis noorukitel väheneb perekonna mõju ja sagedamini hakatakse sööma väljas koos sõpradega. Oluliseks muutub toidu pakkumine ja reklaam. Teatud mõttes on selles eas tehtavad valikud vabaduse ja sõltumatuse väljenduseks ja enda identiteedi näitamiseks. Mõjustavad tegurid on kindlasti taskuraha suurus ning pere sotsiaalmajanduslik olukord - pere suurus- tööhõive jm.

Viimastel aastakümnetel on tehtud arvukalt erinevate elanikkonna gruppide küsitlusi. Osa neist on suunatud ainult toitumisele ja toiduvalikutele- osa aga on komplekssed- kus üldise terviskäitumise ühe osana on esitatud toiduvalikute kohta küsimusi.

<strong>Mida uuriti<br /></strong>Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu raames (2001/2002) tehtud küsitluses on ühe küsimuste plokina ka toitumine. Selle küsitluse põhjal saame teada- kas õpilaste toitumine on regulaarne ning milline on põhilistest toidugruppidest toitude ja jookide valik. Samuti küsisime enesehinnangut ja kehaga rahulolu- mis võib viia kas riskikäitumisele toitumise osas või muule tervist kahjustavale käitumisele nagu suitsetamine- alkoholi ja narkootikumide proovimine.

Noorukieas toimuvad nii psüühilised kui ka füüsilised muutused. Keha muutumine toob kaasa rahulolematuse ja enesehinnangute muutuse- mis on tütarlastel sagedasem kui poistel. See võib viia toitumise ekstreemsuseni- aga ka põhjustada subjektiivset enesetunde halvenemist- suurendada ärrituvust- esile kutsuda kõhu- või peavalu- unehäireid jm.

Eestis on õpilaste toitumisharjumusi ja teadmisi toidu tervislikkusest viimase 10 aasta jooksul korduvalt uurinud Tallinna toiduainete instituudi- kardioloogiainstituudi- Tartu ülikooli jt institutsioonide teadlased. Noorte toitumist on uuritud ka seoses toiduainete tarbimise uuringutega (puu- ja köögiviljad- leib ja teraviljasaadused). Õpilaste kehakaalu kohta kogutakse statistilisi andmeid iga-aastaste arstlike läbivaatuste käigus koolides. Neid andmeid regulaarselt ei analüüsita.

<strong>Rahulolu oma kehaga<br /></strong>Meie uuringu põhjal ei ole oma kehaga rahul kuni 35% 15-aastastest tüdrukutest ja 9% samavanustest poistest. Rahulolematute tütarlaste arv suureneb vanuse suurenedes 11-st 15-ne aastani- poistel aga- vastupidi- väheneb vanusega 14%-lt 9%-ni 15-aastastel. Sama suund ilmnes ka neli aastat tagasi tehtud uuringu põhjal (Kepler- Maser jt- 1999).

Kehakaalu ja pikkuse näitajate põhjal arvutati ka kehamassi indeks (KMI). 13-aastastest poistest oli kokku ülekaalulisi 10%- neist adipoosseid 1%. 15-aastastest poistest oli ülekaalulisi 9%- neist adipoosseid 1%. Tüdrukutest kokku vastavalt 4% ja 5%. Seega on mõlemas vanuserühmas rohkem ülekaalulisi poisse.

Tervisliku toitumise üheks eeltingimuseks on söögiaegade regulaarsus. Viimase 10 aasta jooksul on olnud olukord- kus kokku veerand õpilastest kas ei söö igal hommikul või teevad seda ebaregulaarselt. Sagedamini söövad hommikueinet 15-aastased poisid (76%) ja kõige vähem samas vanuses tüdrukud (67%).

Võrdluseks: R. Voki jt õpilasküsitluste põhjal 1995. ja 1999. aastal sõid maakoolide õpilased sagedamini hommikueinet- protsendid vastavalt 80 ja 75. Seega ka nende küsitluste põhjal on hommikueine sööjate hulk vähenenud.

Hommikusööki peetakse aga peresuhete üheks näitajaks. Kui kodus on hoolitsev suhtumine- luuakse  lastele hea päeva algus rahulikus miljöös- kus on aega süüa (sooja) hommikueinet.

<strong>Koolilõuna populariseerub<br /></strong>Õpilaste toitumises kuulub oluline koht koolilõunale. Vahel on see ainuke soe toit päeva jooksul. Pakutava toidu kvaliteet ja mitmekülgsus on aastate jooksul paranenud. See omakorda on suurendanud koolis söövate laste arvu.

Sooja koolilõunat sõi 1991. a 65% õpilastest. 2001/2002. õppeaastal oli nende hulk suurenenud 10% võrra. Ka siin on ealised erinevused. Poistest sööb igas vanuserühmas 76%- seevastu 11-aastastest tüdrukutest on sööjaid 84%- 15-aastastest 69%. Eri uuringutega on saadud enam-vähem sama suur koolilõuna sööjate arv (Vokk jt- 2001; Suurorg ja Tur- 2000).

Tasuta koolilõuna ei motiveeri meie uuringu põhjal koolis rohkem sööma ning nii laupäeval kui ka pühapäeval sööb kodus lõunat kokku kõigis vanuserühmades 85% õpilastest.

<strong>Õhtusöögita magama<br /></strong>Õhtusöök jäetakse kõige harvem söömata- kuid siiski ligi 20% poistest ei söö igal õhtul ning nädalavahetusel jätab õhtusöögi söömata 10-12% poistest ja 13-17% tütarlastest.

Sotsiaalsele ebavõrdsusele mõeldes esitati küsimus- kas toidu puudumise pärast minnakse näljaselt magama. Jaatavalt vastas ligi 2% õpilastest. Sama suur on näljaselt magama minevate õpilaste hulk ka Soomes- Leedus- Poolas jt riikides- Norras isegi 6%. Siit järeldub- et põhjusi tuleb otsida mujalt (hiline väljaskäimine- teised meelelahutused vms). Meie küsitluses vastas näiteks üks 15-aastane poiss- et ta ei söö õhtul siis- kui “ei viitsi”.

<strong>Mitmekülgne toit<br /></strong>Toidu mitmekülgsust on küsitud kõigis küsimustikes. Iga päev sööb puuvilja ainult 20-27% õpilastest kõigis vanuserühmades- seejuures tüdrukud rohkem kui poisid. Kõige rohkem õpilasi vastas- et nad söövad puuvilja rohkem kui kaks korda nädalas- kuid mitte iga päev. Võrreldes 1997/1998. aasta uuringuga on puuviljade hulk toidusedelis vähenenud kuni 40%.

Köögiviljadega on pilt samasugune. Iga päev sööb köögivilja viiendik (20%) 11-aastastest- 17% 13-aastastest ja 12% 15-aastastest tütarlastest. Poistest on köögivilja sööjaid keskmiselt 2% vähem igas vanusrühmas.

Magusaid jooke (limonaad- koolajoogid jm) joovad igas vanuserühmas poisid rohkem kui tüdrukud. Näiteks 13-aastastest poistest joob iga päev 15% magusaid jooke- tüdrukutest 7%. Võrreldes eelmise uuringuga on need protsendid aga tunduvalt väiksemad. 1997/1998. aastal jõi 13-aastastest poistest 25% ja tüdrukutest 44% iga päev magusaid jooke.

Maiustusi söövad kõige rohkem 13-aastased poisid ja tüdrukud. Kahe uuringu vahelisel perioodil on aga maiustajaid vähemaks jäänud ligi 30% (13-aastastest tüdrukutest 63%-lt 31%-ni).

Leib ja sai on laste toidulaual aastaid olnud tähtsal kohal. Viimasel ajal aga süüakse leiba vähem- ehkki sortiment on tunduvalt suurenenud. 1993/1994. a uurimisandmetel sõi rohkem kui üks kord päevas leiba 93% õpilastest- 1997. a 60% (Suurorg)- 1998. a 54% (Kepler- Maser) ja 2002. a 60%. Suurt leivasöömist esimese uuringu põhjal tuleb seostada sellega- et tookordses küsimustikus oli leiva ja saia söömise kohta ühine küsimus. Seetõttu ei ole vastus võrreldav.

<strong>Leiva ja saia valik<br /></strong> Kui analüüsida 2002. aasta küsitluse põhjal leiva ja saia söömist- siis selgub- et saia ei söö üldse 0-4% poistest ja 1% tüdrukutest. Leiba ei söö 1-5% poistest ja 1-6% tüdrukutest. Enamik sööb vähemalt kord päevas nii üht kui teist.

Laste toiduvalikute juures on määrav osa täiskasvanutel: mida kas koolis või kodus lastele pakutakse. Nooremates vanuserühmades eelistatakse saia leivale. Sageli ei söö lapsed leiba selle soolasuse tõttu. Kuid 15-aastastel on valikud muutunud ja leiva sööjate hulk on suurenenud 2-4% võrra.

Leiva söömise konkreetset hulka ei ole kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu põhjal võimalik välja tuua. Kuid teades- et süüakse rohkem kui üks kord päevas (2 korda) 1-2 viilu korraga ning et viilu kaal on umbes 30 g- siis sellise matemaatilise arvutuse põhjal saab ka selle uuringu põhjal järeldada- et umbes 65% õpilastest söövad 60-90 g leiba päevas.

Oluline on kindlasti õpilaste vanus ja sugu. Kahtlemata 15-aastased söövad rohkem kui 11-aastased ning poisid rohkem kui tüdrukud. Selline arvutus korreleerub ka küsitlustega- kus on uuritud söödud leivaviilude arvu (I. Villa jt). Teades leiva väärtuslikkust- tuleb pidada optimaalseks soovituseks õpilastele eelistada täisteraleiba saiale ning koguseliselt võiks süüa 3-4 viilu leiba päevas.

Üldiselt torkab siis silma- et Eesti õpilased söövad väga vähe puu- ja köögivilju. Tasakaaluks olgu märgitud- et vähe süüakse ka maiustusi ja vähe juuakse magusaid jooke. Võrreldes teiste Balti riikidega oleme puuviljade söömises umbes samal tasemel- kuid juurvilju söövad Läti ja Leedu õpilased rohkem. Magusaid jooke joovad teiste Balti riikide õpilased iga päev sama suures koguses kui Eesti õpilased.

<strong>Puhtad ja terved hambad<br /></strong>Toitumisega koos oleme hinnanud ka õpilaste hammaste tervist. Vahel oleme küsinud (1993/1994. a uuringus) kaariese esinemist (mitu hammast on sul parandatud)- kuid see ei anna päris objektiivset pilti.

Seekord küsisime hammaste pesemise sagedust. Hügieeniharjumused on koos tervise hindamise ja väärtustamisega ning üldise suhtumise ja enesehinnanguga üheks tervisekäitumise peegelduseks. See sõltub sageli pere hoiakutest- haridustasemest ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Hammaste eest hoolitsemine algab tervislikust toiduvalikust ja korralikust mälumisest.<br /> Küsitlusandmetel pesevad tüdrukud sagedamini hambaid kui samas vanuses poisid. Koos vanusega hakatakse rohkem pöörama tähelepanu hammaste eest hoolitsemisele ja teistest rohkem pesevad hambaid 15-aastased tüdrukud.

Väga väike osa õpilastest peseb hambaid vähem kui üks kord nädalas või mitte kunagi. Poistest pesevad kõige harvemini hambaid 13-aastased (4% ei pese üldse või peseb kord nädalas)- tüdrukutest 11-aastased (vastavalt 1-6%). Kuid näiteks Rootsis peseb 90% õpilastest hambaid mitu korda päevas.

Kuna meie lastel on palju kaariest- siis koos tervisliku toitumise ja suuhügieeni tõhustamisega on võimalik selles osas elukvaliteeti tunduvalt parandada.

<strong>Kokkuvõtteks<br /></strong>Tervislik toit on vajalik eelkõige lastele ja noortele. Tervislikult toitunud noortest saavad edukad ja võimekad täiskasvanud. Vaimuerksus- sobiva kehakaalu säilitamine ning hea füüsiline vorm on kogu ühiskonna arengut edendavad. Kehaliselt ja vaimselt terved inimesed ei vaja haigustoetusi- nad suurendavad materiaalseid väärtusi.

Seega on ka koolitoidule tehtud kulutused investeering tulevikku. Tervisliku toitumise valdkonnas- eriti laste toitumisharjumuste kujundamisel- peab tegevus jätkuma ning äärmiselt vajalik on koolides toimuva toitumisõpetuse regulaarsus.

<br /><strong>MAI MASER<br /></strong>lastearst- Eesti Toitumisteaduse Selts

 

<br /> Loe ka lastearst Mai Maseri artiklit “Kooliõpilaste subjektiivne hinnang tervisele ja heaolule” 19. aprilli Meditsiiniuudistes.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.