Tahtlik vigastus ja vigastussurm seondub enamasti alkoholiga

“Eestis on liberaalse alkoholipoliitika tulemusena alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud suremus alkoholimürgistustesse ja rasketesse vigastustesse katastroofiliselt tõusnud,” tõdeb liikumise Alkoholivaba Eesti aktiivne liider dr Enno Kross.

“Eestis on liberaalse alkoholipoliitika tulemusena alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud suremus alkoholimürgistustesse ja rasketesse vigastustesse katastroofiliselt tõusnud-” tõdeb liikumise Alkoholivaba Eesti aktiivne liider dr Enno Kross.

Tapmiste tõttu ning rasketest kehavigastustest tingituna hukkus Eestis 2001. aastal 5-15 korda rohkem inimesi kui Põhjamaades ja Saksamaal. 2300-2500 vigastussurmast aastas seondub 70% ehk üle 1500 vägivallaga.

<strong>Kliinikumi kogemus<br /></strong>Tartu Ülikooli Kliinikumis on 1988. aastast alates analüüsitud sihilikke traumasid (tahtlikult tekitatud meditsiiniline trauma ehk tahtlik vigastus). Toona moodustasid tahtlikult tekitatud vigastused viis protsenti esmastest traumajuhtumitest.

“Tõus toimus taasiseseisvumise järgselt aastatel 1992-1993 (8-10 protsenti)- aastatel 1999 ja 2003 see alanes pisut - seitsmele protsendile-” analüüsib kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ambulatoorse osakonna pikaaegne juhataja Merike Šeffer. “Kui neile arvudele peale vaadata- siis jääb mulje- justkui oleks olukord stabiliseerunud- kuid sisuliselt on toimunud mitmed alarmeerivad muutused.”

Dr Šeffer peab alarmeerivaks just sotsiaalseid muutusi. Sihilik trauma on noorenenud. Enim vigastatuid jääb vanusesse 20-29. “See on kõikide traumade puhul nii. Pensionäre on kõigest kaheksa protsenti- enamik on ikka töövõimelises eas inimesed-” kommenteerib ta.

Joobeseisundis patsientide arv on traumatoloogia osakonnas samuti kasvanud. “Alkoholijoobes patsientide protsent on 2003. aastal tõusnud kaheksa võrra võrreldes 1999. aastaga - just purjus meeste arvel. Noorimad joobes patsiendid on olnud 13-14-aastased-” tõdeb projekti Turvaline Tartu vigastuste registreerimise ja ennetamise töörühma aktiivne liige.

Kui 1988. aastal töötas sihiliku trauma saanud inimestest 70 protsenti- siis aastal 2003 oli töökoht vaid 36 protsendil. On tõusnud mittetöötavate meeste ja õppurite osakaal. Meeste-naiste suhe on sihilike traumade osas jäänud stabiilseks - 3:1. Mehed saavad sihilikke traumasid valdavalt tänaval- naised kodus. Viimast võib Merike Šefferi hinnangul selgelt seostada koduvägivallaga.

Enim rünnatav piirkond on pea. “Võib öelda- et ajaliselt käib see “andmine” suhteliselt ööpäevaringselt. 21-03 on tipptunnid- kõige ohutum aeg on hommikul kella 6-9. Arsti juurde pöördutakse esimese kuue tunni jooksul-” nendib traumatoloog.

Kõige enam hospitaliseeritakse patsiente näo-lõualuude kirurgia- traumatoloogia ja neurokirurgia osakonda. Ambulatoorsel ravil olevate sagedasemad vigastused on haavad- luumurrud- põrutused.

<strong>Kolossaalsed summad<br /></strong>2004. aastal kliinikumi kliinikutes ravitud 2769 vigastushaige ravi maksumus oli 50-4 miljonit krooni. Nendest 600 ehk ligi neljandik oli koljusisese vigastuse- liit- ja hulgitrauma diagnoosiga (ravimaksumus 33 miljonit krooni- s.o ligi kaks kolmandikku kõigi aasta jooksul ravitud vigastushaigete ravimaksumusest). 2003. aastal raviti kliinikumis 2721 vigastusjuhtu (kogumaksumus 41-3 mlj kr) ning 2002. aastal 2867 vigastusjuhtu (42-3 mlj kr).

“Kõrvuti meditsiiniliste ja sotsiaalsete probleemidega põhjustab alkoholi laialdane tarbimine ka suurt majanduslikku kahju-” tunneb Enno Kross muret. “Ühiskonna kulutused alkoholist põhjustatud vigastuste ja haiguste ravimisele- invaliidsuspensionidele ja elust enneaegselt lahkunud inimeste tegemata tööle ületavad alkoholist saadava kasumi nelja- kuni viiekordselt.”

Uuringud näitavad- et alkoholist põhjustatud kahjude likvideerimiskulud võivad ulatuda 5-6 protsendini SKPst- räägib Kross.

<strong>Näiteid- näiteid- näiteid...<br /></strong>Möödunud aasta teisel poolel vajas LOR kliinikus iga kuu ravi 11 haiget ninaluumurruga- neist iga teine oli alkoholiga seonduv sihilik trauma. Näokirurgia osakonnas ravil viibivatest lõualuumurruga haigetest on igal teisel olnud trauma tekkes osa ka alkoholil.

1.-3. aprillini vajas kliinikumi traumapunktis arstiabi 15 sihiliku trauma ohvrit- nendest neli olid õppurid ja kolm naised.

Ühel nädalavahetusel raviti EMOs ja suunati haiglaravile:<br /> * 22-aastane mees - alkoholi kuritarvitamine- äge gastriit ja maohaavand;<br /> * 28-aastane naine - alkohoolsed krambid- deliirium- alkohoolne maksatsirroos;<br /> * 36-aastane mees - puskari kuritarvitamine- mao perforatsioon- erakorralisele operatsioonile;<br /> * 25-aastane mees - ägedad valud kõhus- oksendamine- alkohoolne maksatsirroos- krooniline kõhunäärme põletik;<br /> * 49-aastane mees - alkohoolsed seeriakrambid- deliirium.

“Alkohoolse maksakahjustuse või alkohoolse kõhunäärmekahjustusega patsiente tuleb nädalavahetustel sageli suunata haiglaravile. See on haiglale tohutu koormus-” nendib Enno Kross.

<strong>Aina hullemaks läheb<br /></strong>“Vigastussurmad on vaid jäämäe tipp. Aga see- mis allapoole jääb- sellest eriti rääkida ei taheta. Ennetustöö peaks toimuma kõikide institutsioonide tasemel- enne ei juhtu Eesti riigis midagi. Kui hoiakuid ei muudeta- alkoholipoliitikat ei kujundata- siis jalutavad noored linnas jätkuvalt- õllepudel käes-” räägib Kross.

Ta leiab- et ka HIV kiire leviku taga on suuresti alkohol- sellest ka seksuaalpartnerite paljusus.

“Kui enne Gorbatšovi-aegset alkoholipiirangut oli koljusiseste traumaatiliste verevalumitega neurointensiivravi osakonnas aastas ravil 60-70 haiget- siis piirangute ajal oli selliseid patsiente 2-3 korda vähem (praegu 100-120)- surm alkoholi intoksikatsioonidesse vähenes aastatel 1986-1989  130 inimese võrra-” meenutab ta.

Kliinikumi laste intensiivravi arst dr Lea Maipuu on juhtinud tähelepanu tõigale- et sagenenud on hospitaliseeritud raskes või ohtlikus alkoholijoobes 13-14-aastaste noormeeste ja neidude arv. TÜK lastekliinikusse hospitaliseeritud mürgistuse diagnoosiga laste seas on 2003. aastal (võrreldes 2000. aastaga) statistiliselt oluliselt tõusnud alkoholimürgistuse ja suitsiidikatsetega laste arv. Pärnu haigla andmetel oli 2003. aastal lasteosakonnas ravil olnutest iga kümnes alkoholimürgistusega.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel jõi täiskasvanud eestimaalane mullu ära 13 liitrit absoluutalkoholi - see on viis protsenti rohkem kui 2002. aastal (uuringus on arvestatud vaid legaalse alkoholiga- salaalkohol ja puskar tuleks juurde lisada). Üleüldise alkoholi tarbimise kasvu taustal on märgatavalt suurenenud ka kange alkoholi tarbimine noorte seas.

Aasta jooksul vähemalt kolm korda purjus olnud 15-16-aastaste protsent oli Tartus ja Tallinnas aastatel 1995-1999-2003 vastavalt 19-33-37 ja 27-34-48.

Kroonilistest maksakahjustuste põhjustest moodustab maksa alkoholitõbi 30-50 protsenti. On näidatud- et üle 20-24 ml puhast alkoholi (150-200 ml veini) päevas on kindlasti kahjulik naistele ja mõnevõrra suurem annus ka meestele. Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist- vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest.

Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes ning tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes (maksasteatoos)- mis võib alkoholist loobumise korral taandareneda.

Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholihepatiit- mis võib taandareneda vaid osaliselt- aga normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholitsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu. Maksatsirroosi puhul pikendab elu vaid kiire ja lõplik alkoholist loobumine.

 

*******************************

 

<strong><u>Näiteid vigastusjuhtudes koos ravi maksumusega:</u></strong>

* 43-aastane naine töötas koos mehega elektrisaega- mõlemad purjus. Äkki tuli mehel midagi pähe ja ta tõmbas naisel töötava saega üle näo. Kahe päeva ravi kõrgemas etapis maksis 10 640 krooni.

* 69-aastasele naisele lõi sugulane kolm korda rindkere piirkonda- kopsuvigastus. Kuus päeva ravi kõrgemas etapis maksis 21 000 krooni.

* 27-aastane naine oli alkoholijoobes- teda rünnati baari juures röövimise eesmärgil - sääreluude murd. Kuus päeva haiglaravi - 21 800 krooni.

* 53-aastane tööline (raskes joobes) sai kakluse tagajärjel kõhuhaavad- läks deliiriumi. Intensiivravis 28 päeva- 25 päeva osakonnas ravil - 267 000 krooni.

* Kliinikumi üldintensiivravi osakonnas oli hiljaaegu ravil kaks kõige paremates aastates Järvamaa meest alkohoolse kõhunäärme põletikuga. 2x10 päeva intensiivravi osakonnas teeb kokku 140 000 krooni.

 

<strong><u>Koolitusel “Väldi alkoholi ja riskikäitumist” läbi viidud küsitlusel noorte poolt pakutud tegevussuundi:</u></strong>

* keelata alkoholi reklaam;

* teleris tuleks näidata alkoholi mõjul juhtunud õnnetusi- šokeerivaid fakte (mida jubedamad näited- seda rohkem see noortele mõjub)- filme väärarenguga lastest- kui palju läheb maksma vigastushaigete ravi;

* iganädalane selleteemaline saade telerisse;

* purjuspäi sõitvatele autojuhtidele peaks määrama väga karmid karistused;

* luua rohkem noortekeskusi- kus sponsoriks ei oleks mõni alkoholitootja;

* sellised teemad peaksid olema koolide õppeprogrammides;

* arstid peaksid korraldama rohkem tervisekonverentse;

* politsei aktiivne kontroll- õppepäevad koolides vähemalt kord aastas;

* alkoholipudelitele tuleks panna silt: “Alkohol kahjustab tervist!”;

* kogu Eestis tuleks keelata öine alkoholimüük;

* tuleb rääkida inimestega- kellel on mured- et nad ei uputaks neid alkoholi;

* alkohoolikutest vanematelt tuleks laste kasvatamise õigus ära võtta.

<em>Allikas: Enno Kross</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.