Arst võiks senisest rohkem aidata depressiooni teadvustada

Hiljutistel Eesti arstide päevadel peetud nn väikese saali ürituste sekka mahtus ka SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku tohtri Ants Puusilla loeng kroonilistest haigustest ja depressioonist.

Hiljutistel Eesti arstide päevadel peetud nn väikese saali ürituste sekka mahtus ka SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku tohtri Ants Puusilla loeng kroonilistest haigustest ja depressioonist. Ürituse korraldas ravimfirma Organon- kes esitles samas oma uusimat toodangut.

Psühhiaater Ants Puusild- kelle põhiliseks töövaldkonnaks on süsteemne psühhoteraapia (pereteraapia)- toonitas- et depressiooni ja ärevusega tegelemine on jäänud rohkem perearsti valdkonda. Et tulem märgatavam oleks- selleks peaks tema arvates tohtrite seas integratiivsus suurem olema.

<strong>Ulatus<br /></strong>Depressioon võib olla ka täiesti adekvaatne emotsioon- s.t füsioloogiline reaktsioon millelegi. See ei ole haigus ega häire.

Depressioon kui sümptom väljendub meeleolu alanemises. “Kas seda peaks ravimitega leevendama või mitte?” küsis ettekandja- vastates samas- et läheneda tuleb individuaalselt. Kui on aga tegemist depressiooni kui psüühikahäirega- siis seda tuleks juba kindlasti ravida.

“Tohter võiks olla abiks- et depressiooni teadvustada. Kuidas seda teha- selleks on alati olemas mingi mõõdupuu-” nentis dr Puusild.

<strong>Põhjused<br /></strong>Depressioonil võivad olla teadvustatud- aga ka teadvustamata põhjused.

Teadvustatud põhjuseks võib olla akuutne - konkreetsest sündmusest või olukorrast põhjustatud - või krooniline stressor (trauma).

Kroonilise stressori näiteks tõi ettekandja ühe SM-diagnoosiga patsiendi- kes oli haigusest teada saades endiselt rõõmsameelseks jäänud- ent kui arst talle <em>Sclerosis Multiplex</em>’ist lähemalt rääkis- sai sellest suur stressor- mis muutus krooniliseks. Haigusi- mis võivad depressiooni põhjustada- on teisigi: pahaloomuline kasvaja- psühhootiline psüühikahäire (vaimuhaigus)- heroiinisõltuvus- aids- insuliini süstimist vajav suhkruhaigus jne.

Teadvustamata põhjuste alla liigitas Ants Puusild somaatilise ebakõla või häire (sümptom annab tunda- aga veel ei tea- mis see on) ja intrapsüühilise konflikti (patsiendil võib olla häiriv tunne- aga ta ei tea- millest see tuleneb). “Ka tohter ei pruugi osata seda selgitada. Kui- siis ehk alateadvuse tasandil-” selgitas ettekandja.

<strong>Avaldumisvormid<br /></strong>Depressioon võib avalduda depressioonina- muu psüühikahäirena (käitumishäire- sõltuvus- söömishäire vm) või kehalise häirena (hüpertoonia- mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand- astma- mitmed nahahaigused jne).

“Kui patsiendile midagi ära sõnastada- siis ta saab selle probleemiga tegelema hakata-” kommenteeris dr Puusild. “Siis on tema jaoks juba palju ära tehtud. Sõnastamine võrdub isegi ravimi ordineerimisega.”

Kuna meeste jaoks tundub abi küsimine nõrkuse tunnusena- siis võtavad nad tihtilugu appi alkoholi. Meeste depressioon väljendub alkoholi liigtarbimises. “Depressioon ja alkohol viivad aga sageli suitsiidimõteteni. Kui hirmud on alkoholiga kupeeritud- siis on ka enesetappu kergem sooritada-” tõdes psühhiaater. “Naised käituvad tunduvalt adekvaatsemalt- nad räägivad.”

<strong>Mittetunnistamine<br /></strong>Sageli inimesed ei tunnista probleemide (stressori) olemasolu või reageerivad emotsionaalselt ebaadekvaatselt (näiteks eitamine raske haiguse korral). Intrapsüühilise kaitse alla kuulub ka tuimaks/ükskõikseks muutumine või mõne teise psüühikahäire (näiteks sõltuvuse) omaksvõtmine.

Kui depressioonis inimene süüdistab haiguses iseennast (ise olen elanud niisugust elu- mis põhjustas depressiooni)- siis võib depressioon muutuda psühhootiliseks depressiooniks/psühhoosiks- mille korral vastutus väheneb.

Depressioonist võib kujuneda ka patsiendile vajalik sümptom. Ta ei saa sellest loobuda- kuna see tooks kaasa ümbritsevate inimeste või omaste suhtumise või käitumise muutuse. Ühesõnaga: kui olen haige- siis minu eest hoolitsetakse. “Vanur on depressiivne ja heitlik. Arst võtab sümptomid ravimitega maha- aga mõne aja pärast tuleb patsient tema juurde tagasi-” näitlikustas psühhiaater. “Arst võiks omastele probleemi ära sõnastada.”

Samuti võib depressioonist või sümptomist saada ka põhjendus oma probleemidega mitte tegeleda või siis vahend oma eesmärkide saavutamiseks.

<strong>Ravi<br /></strong>Kui arst on depressiooni märganud- seda peegeldanud (väljendanud oma tunnet- mis tal tekkis- kui ta nägi- et patsiendil on depressioon) ja probleemi sõnastanud- siis on ta dr Puusilla sõnutsi juba tegelnud psühhoteraapiaga- ilma seda õppimata. “Raviks on vajalikud nii mediatoorse ebakõla leevendamine kui medikamendid-” sõnas ettekandja.

Samas võib positiivselt mõjuda ka platseeboefekt- aga mitte kauem kui kaks kuud. “Platseeboefekt ilmneb rohkem kerge ja keskmise depressiooni puhul- mitte eriti raske depressiooni puhul. Ka suhe inimesega omandab raviväärtuse-” väitis Ants Puusild.

 

 

<strong><u>Depressioon:</u></strong>

<strong>RKH-10 (=ICD-10)<br /> * F.32 Depressiivne episood ehk depressioon<br /> * F.33 Korduv depressiivne häire ehk korduv depressioon</strong>

<em>Põhisümptomid:<br /></em>- meeleolu alanemine<br /> - huvide vähenemine<br /> - elurõõmu kadumine<br /> - energia vähenemine<br /> - suurenenud väsivus<br /> - vähenenud aktiivsus

<em>Lisasümptomid:</em><br /> - tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine<br /> - alanenud enesehinnang ja eneseusaldus<br /> - süü- ja väärtusetuse tunne<br /> - trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku<br /> - enesekahjustuse või suitsiidimõtted/teod<br /> - häiritud uni<br /> - isu alanemine

<br /><strong>DSM-IV<br /> * 296.2x Depressiivne episood<br /> * 296.3x Korduv depressioon</strong>

- alanenud meeleolu enamuse päeva ulatuses<br /> - huvide oluline langus<br /> - kaalu langus (üle 5%)<br /> - unehäired<br /> - agiteeritus v pidurdatus<br /> - energia vähesus<br /> - võimetus tunneteks<br /> - mõtlemis- ja kontsentratsioonivõime alanemine<br /> - suitsiidimõtted- mõtted surmast

Viis mainitud sümptomitest esinevad kahe nädala jooksul.<br /> Esinevate sümptomite hulgas on alanenud meeleolu või huvide ja rõõmutunde puudumine.

<br /><em>Allikas: Ants Puusild</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.