Ennetuskampaania tõstatas küsimuse vähiprogrammist

20. maini kestev rinnavähi ja emakakaelavähi ennetuskampaania tahab kaasa aidata ka sellele, et Eesti saaks oma riikliku vähiprogrammi. Kokku on Eestis igal aastal umbes 6000 uut vähijuhtu, sellesse haigusesse sureb 3500 inimest aastas.

20. maini kestev rinnavähi ja emakakaelavähi ennetuskampaania tahab kaasa aidata ka sellele- et Eesti saaks oma riikliku vähiprogrammi. Kokku on Eestis igal aastal umbes 6000 uut vähijuhtu- sellesse haigusesse sureb 3500 inimest aastas.

Riikliku südameprogrammi on Eesti vastu võtnud- aga vähiprogrammi mitte. Võimukoalitsiooni vahetumisega kaasnesid signaalid- et seda ei peetagi enam oluliseks- tõdes ennetuskampaaniat sisse juhataval pressikonverentsil Eesti Vähiliidu juhatuse esimees dr Vahur Valvere- viidates uue sotsiaalministri Jaak Aabi seisukohtadele Eesti Päevalehes.

Minister avaldas nimelt arvamust- et eraldi vähi- ja südamestrateegiat pole vaja- suure osa ennetustööst võib ühildada ja raha kokku hoida.

“Tegelik elu on teine-” nentis Valvere. “Kattub vaid see osa- mis puudutab tervislike eluviiside propageerimist. Uuringud ja ravi on spetsiifilised.”

<strong>Raha taha toppama<br /></strong>Valvere meenutas- et vähiprogrammi esimene versioon valmis juba kümmekond aastat tagasi- kuid kahjuks ei jõudnud see sotsiaalministeeriumist kaugemale. 1990ndate aastate lõpus pakkus Maailma Terviseorganisatsioon Balti riikidele abi selle programmi koostamisel. Ainukesena võttis abi vastu Leedu- Vilniuses ehitati välja iseseisev onkokeskus.

2000. aastal valmis meie spetsialistide töörühmal riikliku vähiprogrammi uus versioon- mis seekord jõudis sotsiaalministeeriumist rahandusministeeriumi- kuid mitte valitsuse istungile.<br /> “Kõik jäi raha taha- sisulisi etteheiteid polnud-” nimetas ta programmi toppamajäämise peapõhjuse. “Sellel aastal alustasime varakult uut ringi- juuniks peaks programmi uus versioon valmima ning sügisel lootsime selle viia valitsuse ette. Ministri seisukohavõtt on alarmeeriv. Näen ohtu- et vähiprogrammi ei tulegi. Peame seisma hea selle eest- et see saaks vastu võetud.”

Eesti Vähiregistri juhataja dr Tiiu Aareleid ütles- et Eestis on vähiregistrit peetud üle kolmekümne aasta. Kui riik sai taas iseseisvaks- tekkis võimalus vahetada infot teiste riikide vähiregistritega ning võrdluses selgus meie andmestiku usaldusväärsus.

Viimastel aastatel pole aga registrisse uusi andmeid piisavalt lisandunud- sest meie õigusruum- delikaatsete isikuandmete käsitlemise reguleerimisviisid ei võimalda neid kätte saada. “Viimased usaldusväärsed andmed pärinevad aastast 2000-” tõdes Aareleid. “Sealtpeale pole me saanud surmatunnistuste andmeid- kuid oleme ise jätkanud andmete kogumist meditsiinivõrgustikust.”

Ta lisas- et kuna haigestumise ja suremuse trendid ei muutu väga kiiresti- saab üldistuste tegemisel siiski olemasolevatele andmetele tugineda.

Trendidest tõi ta näiteks- et kui suremus kopsuvähki on meeste hulgas langenud- siis naiste seas see sageneb. Et arenenud riikides tõuseb inimeste eluiga- kasvab ka vähijuhtumite arv. Samuti sageneb rinnavähki haigestumine. Sellel on palju põhjusi- aga ühe nõuande naistele haiguse vältimiseks Aareleid nimetas: “Sünnitage!”

<strong>Suremus suurem kui naabritel<br /></strong>Rinnavähki esineb meil seni veel vähem kui mujal Euroopas või Ameerikas- kuid probleemiks on suurem suremus. Uute rinnavähijuhtumite arv püsis pikalt viiesaja ligi aastas- ent nüüd läheneb see arv juba kuuesajale. Sellesse haigusse suri mullu 250 naist. Iga kahekümnes naine haigestub rinnavähki- sõeluuringu peaeesmärgiks on säästa inimelusid- sest varajase avastamise korral saab haigusest enamikul juhtudel jagu.

Eesti Vähiliidu president professor Väino Rätsep rõhutas ennetamisel kolme momenti: “Vajalikud on naise enesevaatlus ehk rindade kontroll- regulaarne arstlik läbivaatus ning sõeluuring. See on sõnum- mida peame kordama aasta-aastalt- sest uued põlvkonnad kasvavad peale.”

Emakakaelavähki haigestumine on Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes üks kõrgemaid.<br /> Soomes algasid sõeluuringud juba 1960ndatel aastatel ning nüüdseks on seal haiguse esinemissagedus langenud. Eestis ületab emakakaelavähki haigestumine Soome näitajad elanike arvuga võrreldes kolmekordselt ning suremus isegi viiekordselt - aastas haigestub meil keskmiselt 160 ja sureb 70 naist. Tõuseb just 20.-30. eluaastates naiste haigestumine- nentis Aareleid.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogiakeskuse vanemarst Riina Kütner ütles- et maailmas on rinnavähi esmajuhtude arv viimastel aastatel kahekordistunud. Ta lisas: “Maailma kogemus näitab- et hästi korraldatud skriining aitab suremust langetada kuni 30 protsenti. Oluline on- et sõeluuring hõlmaks kogu riiki- kestaks pikka aega ja oleks tagatud ka efektiivne ravi.”

<strong>Perearstile õigusi juurde<br /></strong>Kütner pidas väga oluliseks- et perearst saaks võimaluse suunata patsiendid otse mammograafilisele uuringule - praegu peab ta esmalt andma saatekirja eriarstile või maksma uuringu kinni oma eelarvest. Uuring maksab aga 350-500 krooni.

Kütner tõdes- et onkoloogide töö on pingeline- arste napib ning järjekorrad on pikad.

Vahur Valvere toonitas- et sõeluuringuga tuleks hõlmata kõik uuringueas naised. Praegu saadab haigekassa kutsed uuringule vaid ravikindlustatuile.

Riikliku vähiprogrammi vastuvõtmisel tuleb spetsialistide hinnangul eraldada raha mitte ainult kõigi riskirühmade uurimisele- vaid tagada ka nende ravikulud. Valvere sõnul on selleks vaja lisaraha 5-6 miljonit krooni.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.