Kiirabi vajab Eestis ühtset kutsetöötluse manuaali

Tänavuse kiirabi konverents-näituse teemad olid mitmetahulised, kuigi esimeses pooles leidsid põhiliselt kajastamist eelmisest aastast tuttavad valdkonnad: Tallinna kiirabi patsientide rahulolu-uuring, haiglaeelne taaselustamine, erakorralise meditsiini osakonna, kiirabi ja perearsti koostöö, Ida-Virumaa keskhaigla erakorralise meditsiini osakona tegevus ja koostööprobleemid haiglatega.

Tänavuse kiirabi konverents-näituse teemad olid mitmetahulised- kuigi esimeses pooles leidsid põhiliselt kajastamist eelmisest aastast tuttavad valdkonnad: Tallinna kiirabi patsientide rahulolu-uuring- haiglaeelne taaselustamine- erakorralise meditsiini osakonna- kiirabi ja perearsti koostöö- Ida-Virumaa keskhaigla erakorralise meditsiini osakona tegevus ja koostööprobleemid haiglatega.

Värskust lisas vastavatud Pärnu haigla EMO juhataja dr Merike Lepp- kes rääkis koostööst teiste osakondade ja kiirabiga. Elevust tekitas häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuse juhataja asetäitja dr Urmas Kohu ettekanne “Häirekeskuste ühtse kutsetöötlusmanuaali okkaline tee”.

6. mail peetud konverentsi Kiirabi 2005 teises pooles said sõna dr Veronika Reinhard TÜKst- kes tutvustas patsiendi käsitluse algoritmi EMOs- dr Aadu Liivat PERist (“Tendentsid peaaju kasvajatega haigete hospitaliseerimisel - kas Eesti meditsiini arengu indikaator”)- dr Ago Kõrgvee (“SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisireguleerimise üldpaani ülesanded ja tulevik”) ning dr Markko Murruste- kes andis ülevaate EDRT missioonist Indoneesias.

<strong>Meditsiinikutsete töötlus<br /></strong>Urmas Kohu alustas oma ettekannet väikese põikega ajalukku. Olgugi siinkohal ära toodud mõned lähimineviku daatumid. 1. novembrist 1999 hakkas üle Eesti kõigis telefonivõrkudes kehtima ühtne hädaabinumber 112. Augustist 2001 viidi Tartu kiirabi dispetšerteenistus üle Tartumaa päästeteenistuse häirekeskusesse. Aastail 2001-2004 toimus maakondlike häirekeskuste liitmine. Praegu teenindab Eestit seitse häirekeskust- kus töödeldakse nii meditsiini- kui ka päästekutseid.

“Meditsiinikutsete töötlus käib dispetšeri parema meditsiinilise äratundmise järgi-” sõnas ettekandja. “Tema ju ei näe patsienti- ei saa kasutada kompimis-- haistmis- ega maitsemeelt- vaid saab kogu info kuulmismeele kaudu- ja sedagi tihtipeale moonutatult.”

Dispetšer võib unustada küsida midagi tähtsat- kuna ta on sageli ülekoormatud. Samuti võib ta küll olla meditsiiniliselt pädev- aga pole saanud õpetust kutsetöötluse kohta. Igal juhul vajab dispetšer manuaali ehk küsimustikku- et adekvaatselt teostada väljakutse riskianalüüsi.

<strong>Kaks töögruppi ja koolkonda<br /></strong>“1998. aastal tekkis kaks gruppi aktiivseid kodanikke- kes soovisid asja parandada- kuid suhtlesid omavahel kahjuks minimaalselt-” sedastas Urmas Kohu. Moodustus kaks töögruppi: Eesti Kiirabi Liidu (EKL) töögrupp (eesotsas A. Öpik) ja Päästeameti (PA) töögrupp (eesotsas U. Kedars ja V. Novak).

EKLi väljatöötatud manuaalis on 32 tüüpjuhtu ja neli prioriteeti- kutsetöötlejal peavad olema põhjalikud algteadmised meditsiinist- manuaal on inspireeritud USA Medical Priority Co manuaalist- ta on hõlpsamini käsitsetav.

PA manuaalis on 72 tüüpjuhtumit (raskusastmetega)- kolm prioriteeti- kutsetöötlejal ei pea olema põhjalikke algteadmisi meditsiinist- manuaal on inspireeritud Stockholmi ja Helsingi häirekeskuste manuaalidest- selle käsitsemine on raskepärane.

Aastal 2000 tekkisid n-ö “põhja” koolkond- kus kasutatakse päästeameti manuaali- mis ei eelda kutsetöötlejalt eelnevat meditsiinilist baasharidust ja annab meditsiinilise algõppe kohapeal- ning “lõuna” koolkond- kus kasutatakse EKLi manuaali- mis eeldab kutsetöötlejalt vähemalt meditsiinilist keskeriharidust.

<strong>Probleemid ja lahendusteed<br /></strong>Kuna riigis kasutatakse kahte erinevat kutsetöötluse manuaali- siis tekivad paratamatult ka probleemid: ei ole võimalik viia päästekorraldajate väljaõpet ühtsetele alustele ja välja töötada õppekavasid- riigi eri piirkondades koheldakse kodanikke erinevalt- ühe häirekeskuse väljalangemisel ei ole teine võimeline tööd üle võtma- pole võimalik tegeleda elanikkonna harimisega suhtluse kohta häirekeskusega.

“Eestile on kombeks üks kutsetöötlusmanuaal korraga-” pakkus Urmas Kohu lahenduseks.<br /> Oli valida- kas kasutada ühte “vanadest” manuaalidest- importida uus manuaal välismaalt või välja töötada uus manuaal. Valiti viimane variant.

<strong>Ühtse manuaali algus<br /></strong>Siseministri käskkirjaga nr 65 17. veebruarist 2003 moodustati töögrupp häirekeskuste päästekorraldajatele meditsiiniliste hädaabiteadete vastuvõtmise ja prioritiseerimise juhendi väljatöötamiseks.

Töögrupp pidas kuus koosolekut ja otsustas- et kutsetöötlusmanuaal valmistatakse kohapeal. Pandi paika ka uue kutsetöötlusmanuaali põhimõtted (vt juuresolevat loetelu).<br /> Eelmisel- 2004. aastal elas see paber oma elu. Projektile otsiti rahastajat.

<strong>Jätkuprojekt<br /></strong>“Tänavu leiti projektile rahastaja sotsiaalministeeriumi näol- kuigi raha saadi planeeritust vähem-” tõdes projekti juht Urmas Kohu. Projekt vältab 1. juunist 30. novembrini 2005.

Esimeses etapis kuulatakse ja fikseeritakse häirekeskuste kõnesalvestused. Teises etapis toimub kõnesalvestuste analüüs fikseeritud andmete alusel ja võrdlemine andmeallikatega ning tüüpjuhtumite koostamine. Kolmandasse etappi on planeeritud tüüpjuhtumitele vastavate standardsete küsimustike koostamine.

Tulevikus on plaanis lisada uuele kutsetöötlusmanuaalile ajakohased elustamisõpetused- parandada töö käigus ilmnevad vead- kinnitada kutsetöötlusmanuaal arstide erialaliitudes- anda manuaalile seaduslikud tagatised ja saada töösse Euroopa esimene üleriiklikult tunnustatud meditsiinikutsete töötlemise manuaal.

Oma ettekande lõpetas Urmas Kohu Ostap Benderi sõnadega: “Härrased- mulle näib- et jää on liikuma hakanud.”

 

 

<strong><u>Uue kutsetöötlusmanuaali põhimõtted:</u></strong>

* manuaali eesmärgiks on jõuda kindlate küsimuste esitamise kaudu sündmuse prioriteedi ja tüüpjuhtumi määramiseni;

* küsimused peavad olema konkreetsed- üheselt mõistetavad ning ei tohi sisaldada spetsiifilisi meditsiinilisi termineid;

* igale küsimusele peab olema võimalik vastata jah/ei/ei tea vormis;

* päästekorraldaja liigub küsimuselt küsimusele- saades igale küsimusele ühe vastuse;

* erinev vastusevorm annab kas koheselt tulemi ehk prioriteedi ja tüüpjuhtumi või lisaküsimuse(d)- mille vastus(t)e tulemusena jõutakse prioriteedi ja tüüpjuhtumini;

* kui küsitlemisel selgub- et tegemist ei ole kiirabi vajava patsiendiga- siis suunatakse kõne meditsiiniliseks konsultatsiooniks valvearstile või perearstile (nõuandetelefonile).

<em>Allikas: Urmas Kohu</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.