PEETER LAASIK:

Eesti riik vajab terviklikku tervisepoliitikat

<strong>Eesti riik vajab terviklikku tervisepoliitikat</strong>

Tervishoiupoliitikast rääkides tekib tavainimestel enamasti ettekujutus kindlatest valdkondadest - haiglad- arstid- patsiendid- kiirabi ning see- mida head või halba on neist meedia viimase paari aasta jooksul kirjutanud. Samas on need vaid vahendid- millega viiakse ellu tervishoiupoliitikat- mis on ainult üks osa meie riigi tervisepoliitikast.

Riigi eesmärgiks ongi esmalt paika saada tervisepoliitika sihid ja eesmärgid ning alles siis saame seada ka lähteülesandeid nii tervishoiu- kui ka ravimipoliitikale.

Teadusuuringutega on kindlaks tehtud- et tervise mõjurid on peamiselt väljaspool tervishoiusüsteemi. Kui inimesel pole võimalust teha tervislikke valikuid toidu- eluaseme või elustiili osas- siis jääb tervishoiu rolliks vaid tagajärgedega tegelemine ehk inimese ravimine.

Toon siinkohal ära Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) paljudele tuntud tervise definitsiooni lühivariandi: tervis on inimese füüsilise- vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.

WHO eestvedamisel koostatud Ottawa hartas seisab- et tervise põhilised allikad ja tagatised on inimese eluase- haridus- toit- sissetulek- stabiilne ökosüsteem- jätkusuutlikud ressursid- sotsiaalne õigus ja õiglus. Rahva tervise edendamine ei ole üks prioriteet paljudest- see on majanduslik- sotsiaalne ja kultuuriline kohustus.

Hiljuti toimus sotsiaalministeeriumis WHO- Tartu ülikooli tervishoiu instituudi ja ministeeriumi koostöös valminud riski- ja haiguskoormuse hindamise analüüsi tutvustamine- kus toodi arvuliselt välja- kui suur oli Eesti rahvastiku eluaastate kaotus 2002. aastal. Summaarne kogukaotus oli 338 224 aastat- mis keskmise elueaga jagades on ligi 4500 kaotatud elu. Seega- kui 2002. aastal tuli siia ilma meie riigis ligi 13 000 last- siis jäime piltlikult öeldes ilma neist ligi kolmandikust varajase suremuse ja haigestumise tõttu.

Põhjuseid on erinevaid- kuid näiteks viimasel ajal palju kõneainet tekitanud suitsetamisest on tingitud 8-3 protsenti rahvastiku tervisekaost. Alkoholi liigtarvitamine moodustab kogu haiguskoormusest 6-6 protsenti.

Tervisekaotuse vähendamise majanduslikust analüüsist selgus- et nii alkoholi kui tubaka tarbimist aitab kõige efektiivsemalt vähendada maksustamise suurendamine- kusjuures alkoholi maksustamist tuleks suurendada vähemalt 50 protsendi võrra ning tubaka maksustamine võiks tõusta 41 protsendilt jaemüügihinnast 60 protsendile.

Eelneva puhul on tegemist rahva tervisega- mis pole otsene tervishoiu valdkond- kuid on esimesega tihedalt seotud. Mõlemas valdkonnas on sotsiaalministeerium juhtivas rollis. Reaalne vastutus ning võimalused olukorra parandamiseks lasuvad aga kõikidel ministeeriumidel ja kindlasti ka riigikogul. Samas peaks kindlasti iga kodanik mõtlema rohkem oma tervisele ning selle eest hoolt kandma.

Kahjuks ei ole Eestis hetkel ühtegi õigusakti ega ametlikku dokumenti- mille pealkiri oleks “Eesti riigi tervisepoliitika”. On küll erinevaid arengustrateegiaid ja -kavasid haiglatele- perearstidele või rahvatervise edendamiseks koostatud dokumente- kuid puudub ühtne ühiskonna poolt aktsepteeritud tervik. Samuti pole tervishoiu- ega ka ravimipoliitika ametlikku vormistust.

Arstide seisukohalt on tervishoiupoliitika põhiline eesmärk haiguste ennetamine ning alles seejärel haigete inimeste vaevuste vähendamine ja ravimine eesmärgiga- et nad saaksid võimalikult kaua olla ühiskonna aktiivsed liikmed.

Kui inimene ei saa halva tervise tõttu tööd teha- siis on oluline- et nad saaks võimalikult hästi igapäevaelus hakkama. Seega peab tervise- ja tervishoiupoliitikas lähtuma eelkõige inimeste - patsientide - vaatekohast.

Seejärel tulevad vaatluse alla n-ö instrumendid ning meetodid- kuidas me saavutame eesmärgid.<br /> Esiteks peab olema riigis paika pandud tervishoiuasutuste võrgustik- nende toimimise põhimõtted- normid ja rahastamine. Teiseks tuleb kindlasti üle vaadata tervishoiutöötajate ettevalmistuse pikaajaline vajadus ehk kui palju meditsiinitöötajaid on Eesti riigil vaja koolitada. Kolmandaks peab  erakorraline abi olema tagatud kõigile riigi elanikele.

Uue valitsuse koalitsioonilepingus ongi just arstiabi rahastamine kesksel kohal. Ühe prioriteedina on vaja lahendada kindlasti haiglate kapitalikulude probleem. Samal ajal ei ole veel näiteks kinnitatud hooldusravihaiglate arengukavasid- mis on samuti üks läbitöötamist vajavatest ülesannetest. Me ei saa ju jagada raha kapitalikuludeks- teadmata täpselt- kuhu see reaalselt suunata.

Selge on ka see- et tervishoiu valdkonnas jätkame e-tervise arendust- mis muudab süsteemi nii arstide kui ka patsientide jaoks oluliselt mugavamaks. Internetipõhised projektid on Eestis siiamaani üldiselt väga edukad olnud.

Tõsiselt on sisse murdmas HIVi ja aidsi probleem- mis on hakanud väljuma spetsiifilise kontingendi seast (narkomaanid- prostituudid- homoseksuaalid). Ohustatud on kõik elanike grupid- sealhulgas eriti murettekitavalt ka noorukid. Hetkel koostatakse sotsiaalministeeriumis HIVi ja aidsi ühtset riiklikku strateegiat- mille esialgne variant valmib mai lõpus.

Täpsemalt on vaja paika panna nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste kohustused ja pädevus tervishoiuküsimustes. Kindlasti peaks muist küsimusi laienema ka maakondlikule tasandile- sest perearstide praksiste teeninduspiirkonnad jagunevad mitmete valdade vahel ning paljud haiglad hõlmavad tervet maakonda või osa sellest. Samas ei tohi me unustada- et kui delegeerime perearstide töö maavalitsustele- siis neil puuduvad hetkel reaalsed vahendid vajalike muutuste elluviimiseks.

Erinevaid teemasid ja muresid on palju- kuid kuna kõik algab rahaga seotud küsimuste lahendamisest- siis on see prioriteet number üks. Senise rahastamise skeemi probleemid kulmineerusid eelmisel aastal- kui ministeerium allkirjastas palgakokkuleppe tervishoiutöötajatega. See tekitas tervishoidu raha juurdetoomise vajaduse. Iseenesest oli selline palga tõstmine vajalik- kuid lahendamata on selleks vajaliku rahaliste katete leidmine pikemaajalises perspektiivis.

Ilmselt tuleb finantseerimise osas kõigepealt katta n-ö tulekahju-kohad ning samaaegselt hakata välja töötama pikaaegseid lahendusi.

<br /><strong>PEETER LAASIK<br /></strong>sotsiaalministeeriumi abiminister

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.