PEETER MARDNA:

Mida võiks muuta, et arstiabi oleks kättesaadav ja kulutused mõistlikud

<em>(Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhatajat Peeter Mardnat teatakse kauaaegse tervishoiuorganisaatorina- erialaseltside eestvedajana ning Magdaleena haigla juhina. Alljärgnevalt pakub Mardna välja mõned lahendused- kuidas kümme aastat toiminud perearstisüsteemi paremaks muuta. Küsimusele- mis ajast ta maailmaparandaja on- vastab Mardna kiiresti: “1938. aastast.” Seega sünnist saadik. Mardna teab- et kõigile tema seisukohad meeltmööda pole. Aga aastate jooksul on mõnigi pidanud Mardna sõnu tunnistama.)</em><br />

<strong><br /> Mida võiks muuta- et arstiabi oleks kättesaadav ja kulutused mõistlikud</strong>

Perearstiabi on tervishoiu võti. Kui me suudame panna perearstide süsteemi toimima sellisel põhimõttel ja tasemel- nagu seda loomisel kavandati- siis lahendame Eesti rahva tervishoiu probleemi. Ühe-kahe tipphaigla ehitamisega tervishoiuprobleemi ei lahenda- kui pole esimese liini arstiabi- kes suunaks patsiente nendesse haiglatesse (või kui pole meditsiinitöötajaid- kes uutes haiglates tööle hakkaksid- mis on eraldi teema).

Perearstiabi toimimiseks tuleks teha muudatusi- millest täpsemalt allpool.

Perearsti nimistutes viia isikute arv vastavusse arsti võimega neid ravida- s.t mitte rohkem kui 1600 inimest arsti kohta. (2002. aastast alates kehtib seadusesäte- milles nimistu suurus on 1600±400 inimest- millest maavanem kooskõlastatult haigekassaga võib lubada kõrvalekaldeid sõltuvalt piirkonna eripärast. - <em>Toim</em>.)

Perearsti töö finantseerimine tuleks muuta astmeliseks. Lisaks baaspearahale saaks perearst lisaraha tegelikult teostatava eriarstialase tegevuse eest. Nagu ütles Tallinna abilinnapea Diana Ingerainen 26. aprilli Eesti Päevalehes- tunneb osa perearste günekoloogiat ja pediaatriat- teine samas ei võta sisuliselt lapsi vastu. Selle järgi saaks günekoloogiliste ja pediaatriliste tegevuste eest perearst raha juurde erinevalt sellest perearstist- kes lisaeriala oskusi ei rakenda.

Eraldi oleks perearstile tasustatud profülaktilised läbivaatused (sellest allpool).

<strong>Rahale kasutamise kord<br /></strong>Tervishoiuraha otstarbekamaks kasutamiseks tuleks täpsustada perearstidele eraldatud raha kasutamise korda- et kaitsta raviks määratud raha kulumist kommunaal- või ettevõtluskuludeks. Haigekassa kannab kuu algul perearstile üle ettemaksu- mille kohta peaks olema määratud- mitu protsenti sellest summast saab perearst kasutada majanduskuludeks- mitu protsenti palgaks- ravitegevuseks- ennetus- ja profülaktiliseks tööks.

Kulutused perearsti transpordile tuleks finantseerida põhjendatud kilometraaži eest- selles saab kokku leppida- on see siis 6 või 10 kr/km. Kuulen juba perearstide vastuhääli auto kasutamise suhtes. Aga Tallinna oludes- kus perearst teeb koduvisiidid (statistika järgi umbes 30-40 aastas) liisitud autoga- tuleb ühe visiidi transpordihind <em>ca</em> 2000 krooni. Eriarsti visiit ei lähe riigile kaugeltki nii palju maksma.

Soodustada perearstikeskuste tekkimist (üks keskus 8000-12 000 elaniku kohta). Jätame välja mõistagi erandid - hõredalt asustatud alad nagu näiteks Läänemaal- kus Vormsi- Noarootsi- Oru- Risti ja Nõva vallas kokku elab 3600 inimest- igas vallas alla tuhande (rahvastikuregistri andmed 1. jaanuarist 2005). Perearstikeskused õigustavad end tihedama asustusega paikades. Näiteks Türi linnas (6543 elanikku)- kus on viis perearsti: neli neist on koondunud ja üks töötab eraldi FIEna- võiksid kõik koos ühes keskuses töötada- et süsteemi halduskulusid kokku hoida.

Kui perearst on aastas umbes 2-5 kuud praksisest ära (puhkus- koolitus- konverentsid)- siis on grupipraksises ka kergem asendajat leida. Perearstikeskuste mõtet toetab ka Diana Ingerainen- kes peab Tallinnas optimaalseks kuue perearstiga keskust.

Võtta omavalitsuste kanda perearsti tööruumide ja kallite töövahendite kulutused (omavalitsuste omanduseks?). Kui aprillis Ida-Virumaal Ühiskondliku Leppe meditsiinifoorumi tulemuste arutelul käisime- siis kuulsin- et enamik perearste juba ootavad aega- mil nad töötavad omavalitsuse ruumides ja omavalitsuse palgal.

<strong>Iga arst ei sobi FIEks</strong><br /> Eelöelduga seostub hästi perearsti kui FIE probleem. Tuleb anda juriidiline hinnang- kas FIE on ikka õige staatus perearstina töötamiseks. Haigekassa kirjutab ju ette raha hulga- töö hinde- kvaliteedile vastavuse- tööaja ja palju muud- siin ta on ju tegelikult haigekassa lepinguline töötaja- mitte FIE selle tegelikus olemuses.

Mõni aeg tagasi rääkis endine sotsiaalminister (aastatel 1999- 2002) Eiki Nestor- kuidas Eesti Post tahtis kirjakandjad teha FIEks- aga et kirjakandja saab paremal juhul olla vaid lepinguline töötaja- sest Eesti Post määrab kirjade kandmise hinna- aja ja kohad- kuhu kanda. Ootasin pingsalt- millal Nestor jõuab perearstideni- kes töötavad samades tingimustes haigekassaga. Nestor perearstidest ei rääkinudki.

Äris on teada- et vaid iga kümnes inimene on võimeline tegutsema ettevõtjana. Võib-olla mõni perearst tahab olla ettevõtja. Aga ärme pane seda seadusega kohustuseks.

Arstide puudus Eesti tervishoius kasvab üha ja seda arvestades tuleb olemasolevaid arste vabastada tegevustest- mis ei nõua arsti kvalifikatsiooni. Soome tööle läinud arstid toovad lahkumise ühe põhjusena just seda- et Soomes saab pühenduda ainult arstitööle.

Ühendada tuleks koduõendus ja perearstide praksiste tegevused seal- kus see on võimalik ja otstarbekas. Linnades- kus koduõendus on ühendatud haigla või ambulatooriumiga- on küsimus lahendatud. Maal- hõredalt asustatud piirkonnas- oleks koduõendus otstarbekas liita perearstipraksisega. (Praegu on see tervishoiuteenuste korraldamise seadusega keelatud- sest perearst võib ettevõtjana osutada ainult üldarstiabi- sotsiaalteenuseid ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus on koduõendus-hooldusteenus aga ambulatoorne eriarstiabi. - <em>Toim</em>.)

<strong>Ühes ühingus eriarstiga<br /></strong>Miks mitte lubada üldarstiabi äriühingus töötada ka eriarstidel? Kui kõik tegutsevad eraldi ühingutes- siis süsteemi kulud kasvavad.

Nagu ütles Diana Ingerainen Eesti Päevalehes (26.04.05)- on Tallinna perearstidel tekkinud oma võrgustik- kindlad eriarstid- kelle juurde nad oma patsiendid saadavad- kusjuures eriarstidelt ei saada Tallinnas pooltel juhtudel ikkagi tagasisidet- mida patsiendiga edasi teha. Siin aitaks isekopeeruv konsultatsiooniblankett- nagu olen varemgi soovitanud. Blanketi üks osa jääks eriarstile ja teise peab patsient viima perearstile (blanketil poleks liiast kirje- et blankett kuulub tagastamisele perearstile).

Profülaktiline läbivaatus kodanikele kohustuslikuks. Selleks võib maksta eraldi raha- näiteks 100 krooni aastas ühe perearsti nimistus oleva isiku kohta keskmiselt. Või siis arvestada pearaha sisse summa- kui perearst või -õde on teinud teatud protsendi läbivaatustest (kokkuleppeliselt- näiteks umbes 35-40% nimistust) aastas- ja kui profülaktilisi läbivaatusi on teostatud vähem- siis rahastada ka vastavalt vähem.

Kodanikul- kes vastava tsükli ajal ei läbi profülaktilist läbivaatust- peaks suurendama omavastutuse osa kogu järgmise tsükli vältel. Perearsti vastuvõtul saaks kehtestada temale visiidimaksu.

Kodanikuvastutust rakendavad hambaravis näiteks Taani ja Holland- veidi teisel viisil ka Saksamaa.<br /> Igal juhul tuleks profülaktilise läbivaatuse puhul lahendada kodaniku vastutuse küsimus- et riigile (riiklikku tervishoiusüsteemi esindavale arstile) jääks mingi penaltiõigus- kui kodanik läbivaatusel ei käi.

Olen kuulnud ka vastuväiteid- et tõenäoliselt kasvavad siis ravimikulud- sest näiteks 2. tüüpi diabeedi ja hüpertoonia diagnooside arv võib läbivaatuste käigus kahekordistuda. Seega kasvab tõesti kompenseeritavate ravimite kulu riigile- aga seda esimese kolme aasta jooksul. Läbivaatuste käigus avastatud juhtumid vähendavad kaugelearenenud haigusi- mille ravikulud on veelgi kallimad. Seega tasakaalustuksid ravikulud 7-8 aastaga- kusjuures varajases staadiumis avastatud haigusega patsientide eluiga pikeneks hüppeliselt vähemalt viis aastat.

Muuta soodusretseptide väljakirjutamise korda: esmase retsepti kirjutab eriarst ja korduva retsepti õigus anda ka perearstile. 78 toimeaine puhul ei tohi perearst praegu korduvat retsepti välja kirjutada. Näiteks reumatoidartriidi- endokrinoloogiliste haiguste puhul. Piirang puudutab rahastamist: kui perearst kirjutab korduvretsepti- siis kompenseerib haigekassa ravimi 50%-liselt- kui korduvretsepti kirjutab eriarst- siis 100%-liselt. Ka selles küsimuses osutab haigekassa vastupanu- kartes seda- et siis hakatakse ravimeid rohkem välja kirjutama.

Eriarstide järjekordade korrastamiseks tuleks rakendada korda- kus patsiente paneb eriarsti vastuvõtu järjekorda perearst- kes teab- kui kaua võib patsient haigusega oodata- vajadusel peab olema võimalus kohe saada koht eriarsti vastuvõtule.

Samas tuleb kodanikule panna kohustus ja vastutus visiidile tulemata jätmisest aegsasti teatada. Kui ta ette ei teata- saab kodanikule kehtestada ärajäänud visiidi maksu- lähtudes visiidi baasmaksumusest.

Omavalitsuste osa esmatasandi arstiabi korralduses taas suurendades tuleks üldarstiabi rahastamise lepingu sõlmimise juurde haigekassa ja perearsti kõrval haarata kolmanda osapoolena omavalitsus. See eeldab ka üldarstiabi rahastamise lepingus omavalitsuse kohustuste fikseerimist- mis omakorda eeldab omavalitsuste tulubaasi muutmist.

<br /><strong>PEETER MARDNA<br /></strong>Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.