Psüühikahäirega või turvatundeta lapsed?

Tallinnas Paldiski maantee müüride vahel pargis võib päeva ajal näha jalutamas lapsi koos saatjaga – psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas on diagnoosi täpsustamas või ravil kuni viisteist, vahel ka kuni kakskümmend last.

Tallinnas Paldiski maantee müüride vahel pargis võib päeva ajal näha jalutamas lapsi koos saatjaga - psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas on diagnoosi täpsustamas või ravil kuni viisteist- vahel ka kuni kakskümmend last.

Psühhiaatriakliiniku lasteosakond asub pargi sügavuses- kõige kaugemas majas. Osakonna uksed hoitakse lukus. Nii sellepärast- et siia ei satuks võõrad- kui ka laste pärast- kes võiksid jalga lasta või ära eksida.

Statsionaaris on viisteist voodikohta- vajadusel saab päevaseks raviks võtta vastu veel viis patsienti. Keskmiselt on iga laps haiglas kolm nädalat. Lähisugulased ja kokkuleppel vanematega ka lähimad sõbrad saavad külastusaegadel last vaatama tulla- selgitab lasteosakonna noor juhataja Irja Ivarinen haigla kodukorda.

Tallinna lastehaigla sõltuvus- ja käitumishäiretega laste ning noorukite osakonnas on reeglid rangemad: haiged on üldjuhul palatis- külastusaeg on piiratud- vaatama saavad tulla ainult lähemad pereliikmed ja külastuse juures viibib alati keegi personalist.

Ivarinen lisab: “Ka meie vaatame üle- et külastajail poleks kaasas mingeid ravimeid või esemeid- millega laps võib end vigastada. Motiveeritus ravil viibida on noorukitel erinev. Nende lähedased on märganud probleemi ja mõistnud- et on vaja aidata.”

<strong>Haiglas ja polikliinikus<br /></strong>Selles Põhja-Eesti Regionaalhaigla osakonnas ravitakse spetsiifiliselt lastel ja noorukitel diagnoositavaid psüühikahäireid ning neid- mis esinevad nii lastel kui ka täiskasvanutel- näiteks depressiooni. “Haigestumised sagenevad hooti- enamasti seoses kooli alguse ja lõpuga- kui probleemid kuhjuvad ja vajavad kiiresti lahendamist-” nendib osakonnajuhataja. Tänavu ei olnud see seos aga nii ilmne- rohkem lapsi oli seekord ravil pikal sügistalvel.

Ivarinen lõpetas psühhiaatria residentuuri eelmisel kevadel ja kutsuti kohe osakonda juhatama. Tal on käsil täiendkoolitus lastepsühhiaatri lisaeriala omandamiseks. Osakonnas töötab kaks psühhiaatrit ja sügisest peaks juurde tulema veel üks lastepsühhiaater.

“Hakkame kõik tööle nii haiglas kui psühhiaatriakliiniku juurde kuuluvas polikliinikus. Siis ei pea patsient haiglaravile minnes või sealt tulles arsti vahetama-” on ta asjade arenguga rahul. “Kui arst ja patsient tunnevad teineteist- pole vaja kõike otsast peale üle küsida. Lapsele on arsti vahetus raskem kui täiskasvanud patsiendile.”

Psühhiaatriakliiniku lasteosakond võtab vastu kuni 18-aastaseid patsiente. Kõige sagedamini satuvad arstide hoole alla 10-16-aastased noorukid- harvem on siin koolieelikuid. Viie-kuueaastaste puhul on saatjaiks näiteks Tallinnast väljas olevad lastekodud- kes tahavad saada kinnitust- kas laps on kooliküps.

“Suure vanusevahe tõttu tekib ka probleeme. Tuleb jälgida- et suuremad väiksematele liiga ei teeks. Vahel sõltubki ravile võtmise järjekord sellest- milliseid lapsi saab ühte palatisse võtta-” toob Ivarinen näite haigla eripärast.

<strong>Kus on normaalsuse piir?<br /></strong>Arst nendib- et piir normaalse ehk eale vastava käitumise ja kergema vaimse alaarengu vahel ei ole järsk ning vahel ei pruugi vanemad probleeme teadvustada. Esimest korda võivad erisused selgemalt avalduda alles koolis- võib-olla mitte kohe esimeses-teises klassis- vaid kui õppekava muutub raskemaks ja kasvab iseseisva töö maht.

Kolme-nelja-aastane laps jõuab psühhiaatri vastuvõtule siis- kui on näha ilmne mahajäämus eakohasest arengust- näiteks kui ta räägib vaid pudikeeles. Arst peab eristama- kas on tegemist vaimse alaarenguga või spetsiifilise kõne ja keele arenguhäirega- mille puhul saab aidata logopeed.

Tavaliselt diagnoositakse vaimne alaareng ja autism juba lapseeas. Rasket või mõõdukat vaimset alaarengut on kergem diagnoosida. Enamasti on võimalik ka tuvastada- kas emal oli rasedusaegne patoloogia- lapsel sünnitrauma või närvisüsteemi kahjustava haiguse esinemine imikueas. Muudel juhtudel võib kõigepealt eeldada vaimset mahajäämust- millest on ðanss professionaalse abi korral üle saada - kindlasti tuleb teatud aja järel hinnata- millised on olnud edusammud.

Laps peab olema haiglas vähemalt kaks nädalat- et arst jõuaks teha uuringud- lapsega kontakti saada- määrata ravi ja vaadata ära esmased ravitulemused. Keskmine haiglasoleku aeg 20 päeva on periood- mille eest haigekassa tasub voodipäeva täishinna- edasise haiglasviibimise eest makstakse pikaravi madalama tasuga. Mõned lapsed vajavad ravi 2-3 kuud.

Põhiuuringute hulka kuulub psühhiaatri põhjalik vestlus lapsega ning tema toimetuleku ja käitumise jälgimine. Arst palub lapsel   täita ka küsimustikke oma enesetunde- hirmude jms kohta. “Need pole testid- mille põhjal saaks panna diagnoosi- need vaid kirjeldavad lapse enda hinnangut oma toimetuleku- arusaamiste ja meeleolu kohta-” täpsustab Ivarinen.

Psühholoog teeb patsiendi intellektiuuringu. Üldiselt alla 18-aastastel isiksusehäireid ei diagnoosita- kuid mõningaid iseloomulikke tendentse isiksuse juures saab ka nooremas eas välja tuua. Samuti on olemas testid- mille abil hinnata lapse depressiivsust- tema ärevuse ja pinge taset.

Sõltuvalt vajadusest saab teha ka elektroentsefalograafiat- aju bioelektrilise aktiivsuse hindamise uuringut- mis on vajalik näiteks epilepsia diagnoosimisel ja täiendava uuringuna klassikalises mõttes ajukahjustuse kindlakstegemiseks või välistamiseks. Kompuutertomograafia aitab kindlaks teha- kas ei esine ajukasvajat- ajuvatsakeste laienemist või muud kahjustust- mis võib esile kutsuda psüühikahäire. Ekstreemne näide ajuvedeliku ülemäärasusest on vesipeaga lapsed- kuid enamasti ei saa psüühikahäiret põhjustavat ajutegevust häirivat kõrvalekallet palja silmaga kindlaks teha.

Vahel on tarvis pöörduda ka geneetikute poole - kui lapsel on arenguhäired- mis ei mahu otse vaimse alaarengu või autismi alla ja kui ka välimuses esineb omapäraseid tunnuseid- stigmasid. Näiteks võib olla kõrvade asetus liiga madal või silmade vahekaugus liiga suur- kehaehitus tüdruku või poisi omale mittevastav- sõrmede või varvaste vahel nn lestad vms.

“Väiksed erisused- mis koostöös geneetikutega võivad aidata vaimse kõrvalekalde põhjuse üles leida. Aga geneetilist patoloogiat on väga harva- sest Eesti on väike-” lisab Ivarinen.

Veel võib esineda kilpnäärme talitluse häireid või raskeid ainevahetushäireid- teatud ainete kuhjumist organismi- mis mõjuvad psüühikale. Neid on võimalik korrigeerida dieediga- aga seegi pole psühhiaatrite pärusmaa. Ivarinen nendib- et koostöö teiste erialade arstidega on alles algusjärgus. “Kui saame ise targemaks- oskame neile võimalustele rohkem tähelepanu pöörata. Lapsed võivad oma probleemidega jõuda ühe arsti juurde- aga paljudel juhtudel on vaja appi teiste erialade arste.”

<strong>Ravimid on vaid osa ravist<br /></strong>Et haiglaravile jõuavad ikkagi raskemad juhud- tuleb päris palju kasutada ka ravimeid. Nagu osakonna juhataja märgib: medikamendid ei pruugi ravida häirete meditsiinilist põhjust- vaid aitavad lapse emotsionaalset seisundit kontrolli alla saada.

Laste psüühikahäired avalduvadki alguses selles- et lapse käitumine muutub- tal on raske ennast pidurdada või vastupidi- ta muutub apaatseks. Impulsiivse käitumise ohjamiseks kasutatakse antidepressante ja uuemat tüüpi neuroleptikume madalates annustes. Viimaste klassikaliseks näidustuseks on skisofreenia ja teiste psühhootiliste häirete ravi.

Ainuüksi ravimite kasutamisest ei piisa- tingimata peab kaasnema ka vanemate nõustamine- vajadusel pikemaajalisem pereteraapia- sotsiaalne toetus lapsele- tugivõrgustiku loomine ja käitumisõpetus.

 

***********************************

 

<strong><u>INTERVJUU: Elutüdinud lapsed</u></strong>

<br /><strong>Psühhiaater Irja Ivarinen- kui sageli esineb lastel depressiooni?</strong>

"Veel seitsmekümnendate aastate keskel arvati- et lastel saab depressiivne seisund avalduda ainult reaktsioonina mingile erakorralisele sündmusele- näiteks lähedase inimese kaotusele. Nüüd on jõutud järeldusele- et meeleolu- ja ärevushäired võivad välja kujuneda ka siis- kui laps elab pikka aega olukorras- kus tema turvatunne on ohustatud.<br /> Varem arvati ka- et see saab juhtuda vaid perekondades- kus vanemad on lahutatud või alkohoolikud- lapsed jäetud järelevalve ja hooleta. Need lapsed jõudsid lastekaitsetöötajate hoole alla juhul- kui olid juba pikemat aega koolist puudunud- mingit ainet tarvitama hakanud või õigusrikkumistega vahele jäänud.<br /> Praegu võib depressiivses seisundis lapsi kohata ka perekondades- kus väliselt on kõik korras. Haigusjuhtude arv võrreldes ajaga kümme või isegi viis aastat tagasi on oluliselt suurenenud. Ühest küljest võisid häired olla aladiagnoositud- teisest küljest on neid oluliselt rohkem eelkõige täiskasvanutel. Aga depressiivne- halvasti toime tulev lapsevanem mõjutab paratamatult ka last - lapsel tekib mure tuleviku pärast.<br /> Alati on põhjus selles- et laps on olnud emotsionaalselt häiritud- tal on kujunenud välja madal enesehinnang ja tema tulevikunägemus on suhteliselt lootusetu."

<strong>Kui suur on tõenäosus tuua laps sellisest seisundist välja?</strong>

"Kui lapse depressiivne seisund on kestnud juba aastaid- siis nõuab ka sellest väljatoomine ja tulevikulootuse andmine kestvat tööd- mille peaks enda kanda võtma lisaks psühhiaatritele ja psühhoterapeutidele ka sotsiaalhoolekande töötajad või eripedagoogid. Psühhiaatriline- meditsiiniline abi seisneb asja kokkuvõtmises- diagnoosimises- ja kui on tegu väljakujunenud depressiivse seisundiga- siis ka medikamentoosses ravis.<br /> Lõplik paranemine eeldab kindlasti keskkonna muutumist või vahetust. Kui ei muutu igapäevane elukeskkond- mis elutüdimuse põhjustas- siis ei saa ka tulemust. Terve pere peab lapse paranemisele kaasa aitama."

<strong>Ilmselt vajavad ka lapsevanemad selles töös abi.</strong>

"Loomulikult- nad ei pruugi probleeme ega neist jagusaamise teid märgata. Kui nii võtta - keegi ei õpeta inimesi olema lapsevanem ja see ongi raske töö. Sageli pole põhjus selles- et lapsevanemad oleksid hoolimatud ja ükskõiksed- vaid neil jääb puudu oskustest ja ajast- nad on oma tööga liiga hõivatud.<br /> Isegi kui lapse psüühilise probleemi teke pole seotud oma perekonnaga- siis lahendus on seda igal juhul.<br /> Sageli kurdavad vanemad- et lapsed ei räägi neile oma probleemidest. Võib-olla ei kuula vanemad last lõpuni ära- vaid püüavad kohe hakata probleeme lahendama. See võib muuta lapsed pigem umbusaldavaks.<br /> Või püüavad vanemad omavahelistes suhetes tekkinud pingeid lapse eest igati varjata. Kuid lapsed tajuvad mitteverbaalsetest þestidest- et midagi on lahti ja osa neist võib end tunda koduses konfliktis süüdlasena. See võib alateadlikult viia provokatiivsele käitumisele eesmärgiga panna vanemad omavahel rohkem suhtlema. Pereteraapias õpetatakse omavahelise dialoogi oskust- üksteise ärakuulamist."

<strong>Kui palju te siin haiglas jõuate tegeleda pereteraapiaga?</strong>

"Enamasti on see teenus ju tasuline. Siin saab teha vaid sissejuhatuse pereteraapiasse ja anda soovituse minna seda jätkama. Aga me näeme- kui vajalik on töö kogu perega- sest ilma selleta jääb raviefekt väiksemaks."

<strong>Miks ikkagi esineb depressiooni senisest sagedamini?</strong>

"Vanad väärtused- mis toetasid perekonda ja ühiskonda veel eelmise sajandi keskel- ei toimi enam piisavalt. Samas pole asemele tulnud uusi väärtusi- millele inimesed saaksid toetuda- et ennast hästi tunda ja tulevikku julgemalt vaadata.<br /> Teravalt mõjutab ühiskondlik hoiak- et kogu aeg peab midagi saavutama- et kui sa ei saavuta maksimumi- on elu ebaõnnestunud. Kui see on oluline vanemate jaoks- kandub see edasi lastele: hirm jääda kehvikuks varjutab inimlikud väärtused. Kõigil ei ole erilisi võimeid- aga see ei tähenda- et elu on väärtusetu - sellist küpset suhtumist lastel veel ei ole."

<br /><strong>AITA NURGA<br /></strong><a href="mailto:aita@mu.ee">aita@mu.ee</a>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.