Ruth Raadik napsas tubli õe tiitli

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) parima õe konkursil sai tänavu tubli õe tiitli närvihaiguste keskuse õde Ruth Raadik.

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) parima õe konkursil sai tänavu tubli õe tiitli närvihaiguste keskuse õde Ruth Raadik.

Rahvusvahelise õdede päeva tähistamiseks kogunesid LTKH õed sellel aastal Sausti mõisa- kus kuulutati välja konkursi võitja. Väiksel meeleolukal kontserdil esines metsosopran Maire Haava.<br /> Kõik nominendid said endale kingituseks Navitrolla maali. Tiitliga tubli õde kaasneb rahaline preemia ja haigla teenetemärk.

Tubli õe tiitlile esitavad kandidaate haigla õed ise. Arvesse läheb õe professionaalsus ja kollegiaalsus.

Tänavu tiitli võitnud Ruth Raadik töötab <em>Sclerosis Multiplex</em>’i (SM) krooniliste närvihaiguste ja kroonilise valu keskuse üldõena alates 2001. aastast. Ta on korrektne ja kiire töötaja- kes on omandanud kõik vajalikud oskused erinevate õendustegevuste läbiviimiseks nii statsionaarsete kui ambulatoorsete patsientidega.

Ruth on huvitatud uutest töövõtetest ja -meetoditest- ta on hea käega- mistõttu on tema kaasabil kerge tegeleda ka intensiivsemate probleemidega ja erinevate ravivõtetega.

SM keskuse tööstiil on meeskonnatöö - Ruthil on selles meeskonnas kindel ja asendamatu koht. Ta on olnud juhtfiguuriks SM keskuse õendusloo koostamises ja korrigeerimises- muutuste algatamises õendus-hooldustegevuse edendamiseks.

Tema lisaeriala on lamatiseravi- ta on tegelenud lamatiste dokumenteerimise korraldamisega- personali ja patsientide koolitamisega antud valdkonnas- samuti lamatiste ravi ja profülaktika juhtnööride väljatöötamisega SM keskuse tarbeks.

Vajadusel nõustab ta ka patsiendi pereliikmeid või teisi asjasse puutuvaid inimesi. Ta on kursis kõikide Eestis olevate erinevate lamatiseravi võimaluste ja vahenditega. Ruth on esinenud ka lektorina lamatiseravi koolitustel nii oma osakonnas- keskuses kui ka LTKH täiendustel.

Mille poolest siis erinevad tublid õed ja tavalised õed? LTKH õendusjuht Ulla Raid rääkis selle kohta nii: “Uurisime seda küsimust. Ühte ja sama protseduuri - süstimist - tegid nii tublid õed kui tavalised õed. Selgus- et tublide õdede tehtud süst oli vähem valus. Miks? Mida nad tegid paremini? Kas neil oli parem süstla kasutamise võte? Kas nende käsi oli kindlam- vatitükk pehmem? Ilmselt mitte.

Vahe tulenes sellest- mida õde enne torke tegemist ütles. Tavaline õde ei öelnud midagi või teatas lühidalt: “Ärge muretsege- see ei ole valus!” ja vajutas süstlanõela toimekalt naha sisse.<br /> Tublid õed aga lähenesid teistsuguselt: nad valmistasid olukorra hoolikamalt ette sõnadega “See võib haiget teha! Ma teen seda teile nii ettevaatlikult kui saan! Võtke voodiservast kinni ja hingake sisse”.

Tublid õed suhtlevad andega - empaatiaga. Nad teavad- et torge tekitab valu ja seda teadmist soovivad nad patsiendiga jagada. See vähendab patsiendi valu. Patsiendile tundub- et õed kogevad mingil moel sama- mida nemadki. Õde on nende kõrval- saab aru. Ja siis- kui nõel nahka läbistab- tundub see oodatust vähem valu tekitavat. Usun- et samasuguse empaatiaga suhtlevad need õed ka oma kolleegidega. Nad on kõik väärtustatud heade kolleegidena ja osade õdede elutöö on aukartustäratav. Nad paistavad silma ja me teame- kes on meie osakonna tublid!” ütles Ulla Raid.

<br /><strong>DIANA LORENTS<br /></strong>Lääne-Tallinna keskhaigla avalike suhete juht

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.