Sisearstid tahavad patsiendile lähemale

Sisearstid taotlevad soodusretsepti väljakirjutamise õigust, et luua endile suurem ambulatoorse töö võimalus, mis oleks ühtlasi patsiendile kiirem ja odavam lahendus, kui näiteks kardioloogi, reumatoloogi või endokrinoloogi kodu lähedal pole.

Sisearstid taotlevad soodusretsepti väljakirjutamise õigust- et luua endile suurem ambulatoorse töö võimalus- mis oleks ühtlasi patsiendile kiirem ja odavam lahendus- kui näiteks kardioloogi- reumatoloogi või endokrinoloogi kodu lähedal pole.

Eesti Sisearstide Seltsi juhatuse esimees Arvo Mesikepp tõdes- et suurem osa meditsiinist peaks tehtama patsiendi elukoha lähedal. “Ega meditsiini tehta ainult suurhaiglates-” arvustas Mesikepp mõne ametniku arusaamist.

Patsiendi huvides ajab sisearstide selts soodusretsepti väljakirjutamise õigust. “Haiglas töötades sisearst ravib sedasama inimest- aga ravimit talle soodustingimustel kirjutada ei saa- sest seadus piirab-” osutas Mesikepp vastuolule. “Haigekassaga oleme seda aastaid arutanud ja selle tulemusena tehtigi muudatus - ainsa erandina lubatakse soodusretsepti väljastada Hiiumaa sisearstil.”

Eesti Reumatoloogide Seltsi esimees Riina Kallikorm ütles- et nende seltsis ei ole sisearstide ettepanekut arutatud. “Arvan- et kui soodusravimite väljakirjutamise õiguse laienemine kõne alla tuleb- siis väga kindlatel tingimustel ja kindlasti mitte esmasretseptide puhul-” tähendas Kallikorm.<br />

Retseptidest alustades tahab sisearstide selts veelgi enam- et sisearstid saaksid perearstidega sarnaselt teha iseseisvalt esmatasandi vastuvõtte.

Eesti Perearstide Seltsi esimees Madis Tiik ütles- et sellisel kujul ei ole ta sisearstide ettepanekust kuulnud. Varem on räägitud sisearsti juurde pääsemisest ilma perearsti saatekirjata- täpsustas Tiik.

Sisearstide toomine perearstide kõrvale tähendaks Tiigi sõnul kogu tervishoiukorralduse muutmist- mis praeguses tervishoiu rahalises defitsiidis tundub ebareaalne. Eriarsti vastuvõtt on neli korda kallim kui perearsti vastuvõtt- sedastas Tiik. “Sisearstid peaksid sel juhul hakkama täitma perearsti tööjuhendit ja seda ei kujuta ma ette-” ütles Tiik kiirvastusena telefoni teel.

Mõistes sisearstide soovi jõuda patsientidele lähemale- soovitas Tiik kohendada erialasisest töökorraldust- et haiglaarst saaks patsiendi edasi saata sisearsti juurde jälgimisele. “See unustatakse ära- et eriarst saab ka patsiendi eriarsti juurde saata-” lisas Tiik.

Mesikepp kinnitas- et liitlasi sisearstide esmatasandile lubamises leiavad nad Euroopast.<br /> “Me ei ole isoleeritud-” viitas Mesikepp Eesti Sisearstide Seltsi kuulumisele Rahvusvahelisse Sisearstide Seltsi (International Society of Internal Medicine- ISIM) ja Euroopa Sisemeditsiini Föderatsiooni (European Federation of Internal Medicine- EFIM).

Möödunud aastal ilmus Euroopa Sisemeditsiini Föderatsiooni programmdokument- mis peab tähtsaks sisemeditsiini nii haiglas- ambulatoorses arstiabis- akadeemilises tegevuses kui ka arstiabi üldises süsteemis. Sellest Eesti sisearstid juhinduvad. “Me ei saa teha Eestis mingit Euroopa erimeditsiini kellegi suvalisel tahtel-” ütles Mesikepp enne sisearstide konverentsi- kus ta samu küsimusi puudutab.

Sisemeditsiini eriala värske arengukava- mille koostasid Margus Lember- Arvo Mesikepp- Ann Raadik- Veiko Vahula ja Viktor Vassiljev- kajastab ühtlasi Euroopa sisemeditsiini probleeme. Põhilised probleemid ja konfliktid tekivad sisemeditsiini identiteedist- vahekorrast allerialadega haiglameditsiinis ning üld- ehk peremeditsiiniga esmatasandi ambulatoorses arstiabis.

Eesti sisearstidel ei ole põhjust asetada end väljapoole Euroopa sisemeditsiini. Ka sisearstide arvult 10 000 elaniku kohta tahavad Eesti sisemeditsiini eriala juhid saavutada vähemalt Põhjamaade keskmise taseme. See tähendab vaidlusi sotsiaalministeeriumiga- kus ametnikud on rehkendanud vajaduseks 2015. aastal kõigest 171 sisearsti. “Alla 250 sisearsti ei saa me latti tuua- vastasel korral kaoksid haiglatest sisearstide valved-” väitis Mesikepp.

Kui möödunud sügisel oli tervishoiutöötajate riiklikus registris 236 sisearsti (möödunud nädalal 242)- siis haiglates töötas kokku vaid 133 sisearsti. Osa sisearste töötab teisel erialal või tegeleb<br /> ainult ambulatoorse vastuvõtuga- osa ei tegutse arstina ja osa töötab välismaal- nagu selgitab arengukava.

 

 

<strong><u>Sisearstide nõudmised:</u></strong>

* Oleme seisukohal- et sisehaiguste eriala arstil (üldsisearstil) peab olema õigus soodusravimeid välja kirjutada võrdväärselt sisemeditsiini alaerialade spetsialistidega.<br /> * Tuleb muuta patsientide edasisuunamise korda paindlikumaks- näiteks lubada patsientide otsepöördumist haigekassa kulul eriarstide poole täiendava omaosaluse sisseviimisel ning neil juhtudel haigeid ambulatoorselt vastu võtta ka ilma perearsti saatekirjata.<br /> * Üle 300 üldarsti olemasolu pole sisehaiguste eriala probleem- kuid vajab õiguslikku regulatsiooni.

<br /><u><strong>Sisehaiguste eriala:</strong></u>

* Sisehaiguste eriala ehk sisemeditsiini ehk internmeditsiini defineeritakse täna kui arstiteaduse ja arstikunsti haru- mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid.<br /> * Sisehaiguste arst on erialaarst- kelle tööks on tegelemine siseelundite haiguste diagnostika ja ravi- vältimise ja taastusraviga (sünonüümiks “sisehaiguste arst”- “sisearst”- “internist”- "üldsisehaiguste eriala arst” ja erialana “sisemeditsiin”- “internmeditsiin”- “üldsisemeditsiin”).

<em>Allikas: Sisehaiguste eriala arengukava aastani 2015- Tallinn 2005</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.