Veri liigub uue seaduse järgi

Kui Eesti verekeskused ühtse vereteenistuse loomise idees konsensust ei saavutanud, otsustas sotsiaalministeerium 2003. aastal välja töötada uue vereseaduse eelnõu, mis tänavu 1. maist ka jõustus.

Kui Eesti verekeskused ühtse vereteenistuse loomise idees konsensust ei saavutanud- otsustas sotsiaalministeerium 2003. aastal välja töötada uue vereseaduse eelnõu- mis tänavu 1. maist ka jõustus. Vereteenistuse kümme aastat kestnud reformi ühe viljana võttis riigikogu 9. veebruaril 69 poolthääle ja ainsagi vastuhääleta vastu vereseaduse.

Vereseadus kehtestab Euroopa Liidu direktiivide nõuetega kooskõlas olevad ühtsed vere käitlemise nõuded kõigile neljale Eestis tegutsevale regionaalsele verekeskusele - Põhja-Eesti verekeskusele- TÜKi verekeskusele- Ida-Viru keskhaigla vereteenistusele ja Pärnu haigla veretalitusele- selgitas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet- kes ise osales vereseaduse eelnõu väljatöötamises.

Vereseadus ei tulnud Põhja-Eesti Verekeskusele (PEV) üllatusena- sest põhinõuded olid kaua enne seda teada- ütles samuti vereseaduse eelnõu koostamise töögrupis osalenud Põhja-Eesti Verekeskuse direktori kt Tatjana Plahhova.

Eesti verekeskused jälgivad juba ammu Euroopas kehtivaid nõudeid- kuna Eesti oli alates 1998. aastast seotud vereplasma fraktsioneerimise lepinguga- täpsustas Plahhova. Seoses sellega pidid verekomponentide tootmine ja kvaliteet vastama täielikult kõikidele Euroopas kehtivatele nõuetele- mis omakorda põhjustas Eesti vereteenistuse kiire arengu.

<strong>Olemuselt piiratud ressurss<br /></strong>Välismaa verekeskustega Põhja-Eesti Verekeskus ei konkureeri- sest iga riik peab tagama vajalikku verevaru iseseisvalt.

2004. aastal on Eesti haiglad kasutanud ülekandeks 105 000 doosi erinevaid verekomponente- ütles Plahhova. Verevarude planeerimisel lähtub PEV keskmistest näitajatest ning samas on välja töötatud minimaalsete ja maksimaalsete verevarude normid.

“Probleem on selles- et enamik verekomponentidest säilib ainult lühikese aja jooksul- seega ei ole neid võimalik pikemaks ajaks varuda-” selgitas Plahhova. “Suurte varude hoidmine võimalike erakorraliste verevajaduse katmiseks ei ole otstarbekas- sest väiksema nõudmise puhul oleksid verekeskused sunnitud verd hävitama- mis läheb vastuollu vereteenistuse eetikaga. Meie jaoks on iga veredoos hindamatu väärtusega ning verekomponendid on ja jäävad piiratud koguses saadavaks ressursiks- kuna iga veredoosi taga on doonor ning tema soov aidata abivajajat.”

Plahhova lisas- et suurema erakorralise verevavajaduse rahuldamiseks on Põhja-Eesti Verekeskusel doonorite väljakutsesüsteem- kuid doonorite kutsumine ning verekomponentide valmistamine võtab aega. “Doonorite kutsumisel kasutab PEV kõiki võimalikke kanaleid- lähtudes verevarude hetkeseisust. Igapäevases töös kutsume doonoreid posti teel või e-kirjadega personaalsete kutsete kaudu. Laialt levinud on ka doonorite kutsumine SMS-i teel.<br /> Haruldaste veregruppide doonoreid või doonorite kiirema reageeringu huvides kutsume vereloovutusele ka telefoni teel-” selgitas Plahhova.

Vereplasma jaoks on PEV töötanud välja plasma varude normid- mis arvestavad ka erakorralise olukorra varuga ning karantiinis oleva plasma kogustega.

“Verevajaduse katmiseks on väga oluline verekeskuste ja haiglate koostöö ning vastastikune mõistev suhtumine-” tähendas Plahhova. “Olulisel kohal verevajaduse täitmisel on ka verekeskuste omavaheline koostöö ning aktiivne suhtlemine.”

<strong>Palgalepe ikka õhus</strong><br /> Et PEV müüb verekomponente haigekassa tervishoiuteenuste loetelu hinnakirja alusel- siis sõltub PEVi rahaseis verekomponentide hindadest.

Plahhova vastas- et kehtivad verekomponentide hinnad võimaldavad vaevu kulud ja tulud tasakaalus hoida- kuid kahjuks ei võimalda planeerida vereteenistuse arengut- osta hädavajalikke seadmeid ega renoveerida lagunevat hoonet. Lisaks sellele teeb muret tõsiasi- et kehtivate verekomponentide hindade juures ei ole PEVil võimalik täita palgakokkulepet.

Plahhova loodab- et möödunud aastal alanud koostöö haigekassaga verekomponentide hinnamudeli väljatöötamisel jätkub ka tänavu.

<strong>PEV jääb referentlaboriks<br /></strong>Immunohematoloogiliste uuringute referentteenust on seni osutanud ja osutab ka 2005. aastal Põhja-Eesti Verekeskus omatulude arvel- ütles terviseala asekantsler Ivi Normet.

2006. aasta riigieelarve koostamise käigus on arvestatud vereseadusest tuleneva kohustusega katta referentlabori tegevuskulud riigieelarvest ja selleks on taotletud 660 000 krooni. Vereseaduse eelnõu järgi hinnati referentlabori iga-aastaseks vajaduseks riigieelarvest 901 700 krooni.

Vereseaduse rakendusaktidest on sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel verekomponentide valmistamise eeskirjad- verekomponentide kvaliteedi nõuded ja verevalvsuse kord. Riiklik vereteenistuse register- mis sisaldab doonorite- verepreparaatide ja retsipientide alamregistreid- peab tööle rakenduma 1. jaanuarist 2008.

Ning juba 2006. aasta 1. jaanuarist peavad verekeskused ja verekabinetid käitlema verd heade tootmistavade järgi. Verekeskused juba järgivad häid tootmistavasid- järelikult anti seadusega aega verekabinettidele- mis töötavad haiglapidaja struktuuriüksustena.

 

 

<strong><u>Näiteid enamkasutatavate veretoodete piirhindadest:</u></strong>

<strong>*</strong> erütrotsüütide suspensioon vähese leukotsüütide sisaldusega (1 doos 230-350 ml) - 680 kr;

* erütrotsüütide suspensioon vähese leukotsüütide sisaldusega- lastedoos (1 doos ) - 713 kr;

* värskelt külmutatud plasma (1 liiter) - 937 kr;

* 4BC trombotsüütide kontsentraat (1 doos) - 1201 kr;

* afereesi trombotsüütide kontsentraat (1 doos) - 2934 kr.

<em>Allikad: Põhja-Eesti Verekeskus ja Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu seisuga 1.01.2005</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.