DIANA INGERAINEN:

Tallinna koolitervishoidu ootavad augustist alates ees muudatused

<strong>Tallinna koolitervishoidu ootavad augustist alates ees muudatused</strong>

Käesoleva aasta 1. augustist lähevad kõik Tallinna koolide tervishoiuteenuse osutajad ühtse sihtasutuse Tallinna Koolitervishoid alla. Üleminek toimub väga sujuvalt ning ükski õde ega arst oma tööst ilma ei jää. Nad võetakse sihtasutuse alla samasugustel tingimustel kui enne ning nende tööstaaž ei katke.

Muudatus on vajalik mitmel põhjusel.

Praegu osutab Tallinna koolides tervishoiuteenust kolm asutust- millest kaks on haiglad. Selline ambulatoorne ennetustöö haiglate põhitegevuse hulka aga tegelikult ei kuulu. Haiglad ei olnud kooliõdedest ka väga huvitatud- sest viimaste spetsiifika ja tegevus on lähedane rohkem perearstide tööle.

Koolitervishoid on pigem esmatasandi tervishoiu lahutamatu osa. Kooliõele ja -arstile peaks otseseks suhtlemispartneriks jääma ikkagi perearst- kellelt ta saab paremini lapse andmeid. Kui õpilasega peaks koolis midagi juhtuma- on suuremas osas needki probleemid lahendatavad perearsti tasandil.

Neid kahte süsteemi teineteisest eraldi hoida on vale. Lapse tervise heaks saab palju rohkem ära teha siis- kui ka kooliõde on oma tegevusega perearsti meeskonna üks mõtteline osa. Siis on lapse jälgimisel järjepidevus rohkem tagatud.

Viimaste kuude jooksul olen läbi käinud enamiku Tallinna koolide tervisekabinettidest ja pean tõdema- et need on kohati väga viletsas seisus. Rahuldavaks võib pidada umbes 40 protsendi tervisekabinettide olukorda. Ülejäänutest rääkides - paljude kabinettide remont on pärit nõukogude ajast. Kohati pole nendes ruumides isegi kraanikaussi- kätekuivatussüsteemidest ja vedelseebist rääkimata. Koolidirektorid ei anna sageli tervisekabineti remondiks raha.

Abilinnapeana tean ka asja teist külge. Praegu võib juhtuda nii- et kabinet sisustatakse ilusasti ära. Kui aga tervishoiuteenuse osutaja koolis mingil põhjusel vahetub- võtab ta lahkudes enda toodud sisustuse kaasa ja õppeasutus peab alustama taas tühjalt kohalt...

Eeltoodud probleemile peaks lahenduse tooma praegu riigi tasandil valmiv seadus. See sätestab- milline roll on tervisekabineti korrashoiul kooli pidajal (tavaliselt on selleks kohalik omavalitsus) ja millised ülesanded jäävad tervishoiuteenuse osutajale. Eelnõu on praegu valitsuses menetlemisel ja loodan- et see võetakse ka vastu.

Osalesin ka ise sotsiaalministeeriumis selle seaduse loomise töörühmas. Ja meil on seal tõepoolest kuni pliiatsijupini paika pandud- mis kooli tervisekabinetis olema peab.

Kabineti remondi- sealsete andmete turvalisuse ja mööbli organiseerimise eest vastutab edaspidi kohalik omavalitsus. Sinna hulka kuulub ka mitmesuguste tarvikute - pikkusemõõdiku- silmatabeli jms - muretsemine. Kabineti kasutamise eest teenuse osutajalt renti ei küsita.

Haigekassa kanda jäävad sealsed jooksvad kulutused: süstlad- sidemed- vatitupsud ja muu selline. Selleks sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutajaga (Tallinnas on selleks siis edaspidi SA Tallinna Koolitervishoid) lepingu ning maksab pearaha.

Kui praegu on pearaha lapse kohta 16 krooni kuus- siis sihtasutuse käivitumise ajaks augustis peaks see olema tõusnud 18 kroonini lapse kohta. Edaspidi jälgitakse pidevalt- et pearaha oleks ikkagi adekvaatne ega jääks inflatsiooni tõttu liiga väikeseks. Seetõttu peavad teatud kooliarstid üle Eesti oma kulutuste kohta täpset arvestust ning edastavad need andmed ministeeriumile.

Selle eest- et jälgitaks pearaha adekvaatsust- on tublisti seisnud Eesti Õdede Liit eesotsas liidu juhatuse liikme Tiina Tõemetsaga. Õed on välja töötanud ka koolitervishoiuteenuse osutamise juhendi- mida enne ei olnud olemaski.

Juhendis on määratletud- mida kooliõde õppeasutuses üldse tegema peab. Ta peab oma tegevuskava kooskõlastama ka kooli juhtkonnaga. Õel tuleb edaspidi oma plaani näiteks täpselt kirja panna see- mis kuupäeval ta mõnda klassi läbi vaatab ja millal toimub süstimine. Samuti see- mis ajal kõnnib ta direktoriga mööda kooli ja hindab õpikeskkonda.

Suur töölõik on veel laste arengu jälgimine - kaalumised ja mõõtmised. Õed peavad hakkama õpilastel kopsu ja südant kuulama ning vererõhku mõõtma. Silmade kontroll on Eestis juba praegugi koolides väga heal tasemel olnud.

Tallinna koolides töötab praegu korraga nii kooliarst kui -õde. Kõik inimesed muidugi soovivad- et arstid koolidesse jääksidki. Paraku on näha- et kusagilt neid sinna peale ei kasva - praegugi on enamik kooliarste pensioniealised.

Põhimõtteliselt peaks koolitervishoid minema tulevikus üle ikkagi õenduse peale- nagu see toimib igal pool Euroopas ja Ameerikas. Põhikuraatoriks- kes õde kontrollib- jääb tulevikus perearst. Kuidas see asi täpselt tehniliselt laheneb- ei oska praegu veel öelda.

Tallinn tegeleb aga juba praegu aktiivselt sellega- et luua sidemeid kooliõdede ja perearstide vahel. Esiteks tuleb perearstil nüüd väljastatavatele koolikaartidele märkida kõik oma kontaktandmed - telefoninumbrid ja e-kirjad. Teiseks muretseme kabinettidesse internetiühendusega arvutid- mille abil saab kooliõde oma küsimused lausa meilitsi otse perearstikeskusesse saata. Samuti saab ta nii operatiivselt teavitada ka lapsevanemaid- kes omavad meiliaadressi.

Sotsiaalministeeriumis töötatakse alates eelmisest sügisest kooli tervishoiukabinettide arvutitesse välja ka ühist programmi. See peaks tagama- et sisestatavad andmed oleksid üksteisega võrreldavad ja saadetavad.

Loodan- et selle programmi katseprojekt läheb käima sügisel. Oleme ministeeriumiga kokku leppinud- et katsetamise kohaks võiks jääda Tallinn. Nimelt on programmi koostajad ka ise enamasti pealinnaga seotud ning siin saab töö käigus ilmnevaid muresid operatiivsemalt lahendada. Hiljem peaks programm levima üle kogu Eesti.

Tuleb tõdeda- et Tallinna perearstisüsteem on muust Eestist tunduvalt maha jäänud. Mujal on ka koolitervishoiuga seonduvad küsimused enam-vähem paika loksunud ja esmatasandiga juba seotud. Väga hästi on see asi organiseeritud näiteks Pärnus - seal kureerib kooliõdesid väga tublilt pereõde Inga Kuldmäe- kes on ise ka perearstikeskuse üks juhte.

Sellise süsteemi plussiks loen just suhtlust esmatasandi arstiabi andjate vahel. Kui kooliõde jääb aktiivsest tervishoiust liiga eemale- ei saa ta enam aru oma kohast selles suures tervishoiusüsteemis.

Kooliõdede töö on aga laste tervise jälgimiseks ääretult vajalik! Paljud vanemad ei pea ju vajalikuks oma tervet last aeg-ajalt perearsti juures näitamas käia- õppeasutuses saame õpilasi aga järjepidevalt läbi vaadata. Kõige hullem variant ongi see- kui info lapsel avastatud tervisehäirest jääb kooli kabinetti seisma ja selle teadmisega midagi pihta ei hakata.

<br /> DIANA INGERAINEN<br /> Tallinna abilinnapea

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.