Neeruasendusravi vajajate arv kasvab diabeetikute arvel

Kroonilise neerupuudulikkusega haigete arv on kasvanud viimasel ajal 5–10 protsendi võrra aastas – haigetest moodustavad suure osa diabeedi- ja vererõhuhaiged, keda on paremini ravitud ja nad elavad kauem, kuid põhihaiguse tagajärjel saavad kahjustada neerud.

Kroonilise neerupuudulikkusega haigete arv on kasvanud viimasel ajal 5-10 protsendi võrra aastas - haigetest moodustavad suure osa diabeedi- ja vererõhuhaiged- keda on paremini ravitud ja nad elavad kauem- kuid põhihaiguse tagajärjel saavad kahjustada neerud.

Varem ei olnud häid diabeediravimeid ja selle haigusega inimesed ei elanud enamasti nii kaua- et neerupuudulikkus jõuaks välja areneda.

Tartu ülikooli kliinikumi nefroloogiaosakonna juhataja Madis Ilmoja nentis- et kroonilise neerupuudulikkuse faasi jõudvatest haigetest moodustavad ligi kaks kolmandikku need- kelle neerud on saanud kahjustada diabeedi või hüpertoonia tagajärjel. Ainult kolmandik langeb teistele haigustele- sealhulgas primaarsetele neerukahjustustele.

“Kroonilist protsessi seisma panna või välja ravida me ei saa-” tõdes Ilmoja. “Meie eesmärk on haiguse arengut pidurdada- valida selline ravi- et protsess kulgeks hästi vaikselt. Nefroloogide praktikas on seetõttu väga palju korduvaid ehk kroonilisi haigeid- kes käivad meie juures aastaid.”

<strong>Asendusravi saab edasi lükata<br /></strong>Eestis avati esimene tehisneeruosakond Tartus 1968. aastal- Tallinnas alustati dialüüsraviga 1978. aastal Pelgulinna haiglas.

Kroonilise neerukahjustusega haige võib elada aastaid- mõne diagnoosiga isegi aastakümneid- enne kui neerupuudulikkus süveneb sel määral- et on vaja dialüüsravi. Sinnamaani kasutatakse teisi ravimeetodeid.

Näiteks on lisandunud ravimid- et siduda fosforit- mida neerud ei suuda piisavalt eemaldada. Samuti ravimid- millega saab jagu neerupuudulikkuse korral esinevast kehvveresusest ehk aneemiast. Kui aneemia on korralikult kompenseeritud- ei arene nii kiiresti edasi mitte ainult neerupuudulikkus- vaid samuti ei süvene südamepuudulikkus - koos kroonilise neerupuudulikkusega käib paraku alati kaasas ka krooniline südamekahjustus.

Neerupuudulikkuse tõsises staadiumis ei lase kõrgenenud fosforitase kaltsiumil imenduda ning hakkavad tekkima luu- ja liigeseprobleemid- luud hõrenevad. Sel puhul kasutatakse erinevaid ravimeid fosfori sidumiseks ja manustatakse lisakaltsiumi- et tasakaalustada nende ainete sisaldust organismis.

Hüpertoonia korral kasutatakse neerukahjustuse pidurdamiseks ka vererõhuravimeid.

“Koostöö perearstidega on olnud hea- oleme tutvustanud neile kohapeal neeruhaiguste probleeme ja selgitanud- kuidas käituda diabeetilise või hüpertoonilise neerukahjustusega haigetega - millal nad peaksid olema meie jälgimisel- millal võib piirduda perearsti poolse kontrolliga-” märkis Ilmoja.

Kui patsiendil avastatakse esmakordselt neerupuudulikkuse sümptomid- tuleks ta suunata nefroloogi juurde konsultatsioonile. Et enamasti võtavad haiged juba mitut ravimit- tuleb üle vaadata- kuidas need sobivad antud haiguse korral ja millised annused on otstarbekad. Kui haigus saadakse algfaasis kontrolli alla- ei pruugi haige jääda nefroloogi juurde käima- vaid jääb esialgu perearsti jälgimisele.

Neerud on väga suure kompensatoorse võimega. Jääkained hakkavad kergelt kuhjuma alles siis- kui kaob üle poole neerude funktsioonist. Selle tõttu võibki tervel inimesel eemaldada ühe neeru - näiteks kui ta on neerudoonoriks lähisugulasele.

Et neerupuudlikkus on süvenev protsess- ei õnnestu kõigil neeruhaigetel elada kõrge vanuseni ja elukvaliteedis kaotamata. Neeruasendusravi läheb vaja siis- kui neerude funktsioonist on jäänud järgi vähem kui 10%. Siis võivad tekkida mürgistuse sümptomid: sügav ureemia- ajuhäired- südamepuudulikkus jt. Et nende ilmumist vältida- püüavad arstid panna haige enne seda dialüüsravile.

Kui jäädakse hiljaks ja mürgistuse nähud jõuavad välja kujuneda- on patsiendi dialüüsitaluvus väike. Kaugelearenenud ureemia võib eeskätt tekitada letaalse südamekahjustuse. Veidi üle poole lõppstaadiumis dialüüsravile jõudnuist surebki seetõttu- et süda ei pea vastu.

<strong>Hemodialüüs kolm korda nädalas</strong><br /> Dialüüsiks on kaks varianti: hemodialüüs ehk vere puhastamine- mis toimub haiglate vastavates osakondades või dialüüsikabinettides- ja peritoneaaldialüüs- mida haige saab teha ise kodus.

Et dialüsaator saaks lasta vere läbi filtrite ja puhastada selle jääkainetest vajaliku kiirusega- tuleb patsiendil eelnevalt lõikuse käigus ühendada käsivarrel üks arter ja veen. Kiirus- millega veri soontest aparaati tõmmatakse- on kolm-nelisada milliliitrit minutis. Ühestki perifeersest veenist sellist kogust sellise aja jooksul kätte ei saa. Operatsioonist peab patsient taastuma vähemalt kolm nädalat.

“Haige peaks jõudma hemodialüüsile hea enesetundega - enne mürgitusnähtude ilmnemist ja pärast lõikusest paranemist-” täpsustas Ilmoja. Protseduuril tuleb käia kaks kuni neli- keskmiselt kolm korda nädalas. Nii kestab see kas elu lõpuni või kuni neerusiirdamiseni. Protseduur võtab aega neli-viis tundi.

Ilmoja nentis- et enamasti tuleb neil inimestel loobuda töölkäimisest ja neile määratakse töövõimekaotus. Üksikud töölkäijad saavad protseduuri läbi teha dialüüsikabinettide õhtustes vahetustes.

Kui haige ei jõudnud õigeaegselt jälgimisele- kui haigus ägenes ja dialüüsivajadus tekib enne vajalikke lõikusi- tuleb protseduuriks punkteerida süvaveeni (enamasti kaelast)- kuhu pannakse sond. Aga sel juhul on haigete elulemus väiksem- sest suureneb infektsioonioht ja haige üldseisund on viletsam.

Nefroloogid püüavad sondide kasutamist igati vältida- kuid ikkagi alustatakse sel viisil hemodialüüsi üle pooltel haigetest. Mujal maailmas on nende osakaal tunduvalt väiksem- 20-30 protsenti.

Ilmoja sõnul on meil erakorralisi haigeid rohkem mitmel põhjusel: osa haigeid jõuabki haiglasse alles raskes ureemias- osa patsiente venitab planeeritud neeruasendusravile tulekuga hirmust protseduuri ees viimase hetkeni- isegi kui on enne seda järginud täpselt arstide juhtnööre.

<strong>Kõhukelme dialüsaatorina<br /></strong>Peritoneaaldialüüsi puhul pannakse kõhuõõnde kateeter- mis jääb sinna aastateks. Kateetri kaudu viib haige oma kõhuõõnde kaks-kolm liitrit vedelikku- mis küllastub ureemia toksiinidest- jääkainetest - kõhukelme teeb ise dialüsaatori tööd. Seejärel tuleb vedelik väljutada.

Vahetusi tuleb teha neli-viis korda päevas- keskmiselt kestab üks protseduur pool tundi. Eeliseks on see- et patsient ei pea käima dialüüsikabinetis ravil ja on oma tegevustes vabam.

Üks võimalus on veel automatiseeritud peritaaldialüüs. Haige ühendab end dialüüsiautomaadiga kateetri kaudu ööseks- päeval ei pea protseduuri tegema. Ilmoja märkis- et see meetod ei sobi kõigile haigetele. Näiteks paljud vanemaealised ütlevad- et ei tule sellega toime. Protseduuri tuleb teha kõiki ettekirjutusi järgides ja igapäevaselt; kui kas või üks päev vahele jätta- tekib tüsistusi.

<strong>Kuni poolsada siirdamist aastas<br /></strong> Kõige parema elukvaliteedi annab haigele siiski neerusiirdamine. Aastas tehakse Eestis 25-50 siirdamist- mis vastab Euroopa keskmisele suhtes rahvaarvuga. Et Eesti on väike- tehakse siirdamist ainult ühes haiglas - Tartu ülikooli kliinikumis.

Doonoriks saab aga olla ka Tallinnas Mustamäe haiglas: neer peab jõudma patsiendile soovitavalt kolme tunni- maksimaalselt kaheteistkümne tunni jooksul- ning seda vahemaa Tallinna ja Tartu vahel võimaldab.

Ilmoja ütles- et enamik doonorneere saadakse ajusurmas olevatelt patsientidelt- kes ise või kelle omaksed on selleks nõusoleku andnud. Lähisugulaste poole pöördutakse doonorluse küsimuses vaid hädakorral- kui patsient on kriitilises seisundis ja sobivat doonorneeru pole mujalt saadud.

Doonorneeru ootelehel on 30-40 patsienti- keskmine ooteaeg kestab üks aasta. Elusdoonoreid on vaid 3-4 inimest aastas.

Kõik dialüüsiravil olevad haiged ei kuulu neerusiirdamisele- sest ureemia kahjustab mitte<br /> ainult neere- vaid kogu organismi ning eeskätt vanemaealised ei peaks siirdamisoperatsioonile vastu.

Et neerupuudulikkusega patsientide arv suureneb- kasvavad ka ühiskonna kulutused haiguse raviks. Näiteks maksab üks hemodialüüsi protseduur 3000 krooni- ühele haigele on vaja teha 150 protseduuri aastas.

 

 

<strong><u>Neeruasendusravi (NAR) Eestis aastal 2004</u></strong>

* Dialüüsravi Eestis: viie haigla juures ja kuues hemodialüüsikabinetis.<br /> * Transplantatsioon: Tartu ülikooli kliinikumis.

<em>NAR haigete jaotuvus keskuste järgi<br /></em><br />  * Lääne-Tallinna keskhaigla (kokku 190):<br />   - hemodialüüs  43<br />   - peritoneaaldialüüs 20<br />   - transplantatsioon  127

* Põhja-Eesti regionaalhaigla (kokku 53):<br />   - hemodialüüs  17<br />   - peritoneaaldialüüs 25<br />   - transplantatsioon 11

* Tartu ülikooli kliinikum (kokku 167):<br />   - hemodialüüs  17<br />   - peritoneaaldialüüs 29<br />   - transplantatsioon 121

* Puru haigla:<br />   - hemodialüüs  8

* Kuressaare haigla:<br />   - hemodialüüs  3<br />

<em>NAR haiged hemodialüüsi kabinettides (kokku 40):</em>

* Pärnu- hemodialüüs 12<br /> * Narva- hemodialüüs 12<br /> * Viljandi- hemodialüüs 5<br /> * Rakvere- hemodialüüs 4<br /> * Võru- hemodialüüs 5<br /> * Paide- hemodialüüs 2

 

<strong><u>Neeruasendusravi maksumus:</u></strong>

* Dialüüsravi aastane maksumus on 350 000-400 000 krooni.

* Siirdatud haige aastane maksumus on 150 000-200 000 krooni.<br />

<em>Allikas: Kadri Lilienthal</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.