PEETER MARDNA:

Arst ja haigla vajavad perspektiivi

<em>Mida veel muuta- et arstiabi oleks kättesaadav ja kulutused mõistlikud? Jätkuks eelmises Meditsiiniuudiste numbris ilmunud Peeter Mardna ettepanekutele perearstiabi korrastamiseks pakume täna lugeda muudatusi- mida võiks teha ravikindlustuseelarves- arstide ettevalmistuses- palgasüsteemis ja tervishoiusüsteemi kaasamises riigikaitsesse.</em>

<strong><em>MU</em></strong>

<strong><em><br /></em></strong>************************

<br /><strong>Arst ja haigla vajavad perspektiivi<br /></strong><br /> Ravikindlustusraha peab jääma inimeste raviks. Kui me haigushüvitisi haigekassa eelarvest välja ei vii- oleme lähiajal käpuli maas. Ravimi- ja haigushüvitised moodustavad ravikindlustuseelarvest ligi poole- järelikult jääb ravirahaks samuti vaid pool.

1990ndate aastate keskel olid tööandjad sellega põhimõtteliselt nõus- et esimesed kümme haiguspäeva jäävad tööandjate kanda- kusjuures sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa oleks pidanud vähenema 1-2 protsendi võrra ehk 11-8 protsendini.

Kapitalikulude väljaviimisest ravikindlustuseelarvest pole mõtet rääkida- sest see oli eelmisel ja on praegusel valitsuskoalitsioonil koalitsioonilepingus sees ja arvan- et see tuleb täita. Koalitsioonipoliitikute asi on leida selleks raha väljaspool haigekassa eelarvet.

Eestis ei sobi kokku kaks asja: haigekassa solidaarsusprintsiip ja sügavalt turumajanduslik raviteenuse osutamise süsteem. Need peaks lahku lööma. Haigekassa võiks finantseerida perearstisüsteemi ja riiklikult kinnitatud eriarstiabi (haiglavõrgu arengukava haiglad koos ambulatoorse eriarstiabiga ning hooldus- ja taastusravihaiglad- mida haiglavõrgu arengukava ette näeb).

Erameditsiin jääks vabale turule- ilma kohustuse või õiguseta saada haigekassa eelarvest raha. Haigekassa peaks oma lepingus taastama punkti- mis 1990ndate lõpus kaotati: teenuseosutaja võtab kohustuse- et teenusesaajal ei teki muid kulusid kui need- mis haigekassa hüvitab.

Erameditsiini turult saavad abi need- kes pole riigi süsteemiga rahul või tahavad teenust- mis riigi poolt pole tagatud- ning selle eest tuleb patsiendil ise maksta. Paralleelselt peab rakenduma vabatahtlik eraravikindlustus- mis omakorda toob lisaraha meditsiini.

Vähem radikaalne finantseerimise muutus tagaks riikliku haiglavõrgu toimimise sellega- et haigekassa ostab haiglavõrgu kinnitatud võimsuse. Kui näiteks haiglas on 30 voodikohta- siis ostab haigekassa kõigi 30 voodi võimsuse- tagades asutuse jätkusuutlikkuse ja riiklikult planeeritud arstiabi mahu elanikkonnale kättesaadavuse ainult haigekassa vahendite arvel.

Kui praegu on suurhaiglad võimekama personali perifeeriast juba ära tõmmanud- siis perifeerse haiglavõrgu püsimajäämiseks ja Eesti raviraha kokkuhoiuks saab suurhaiglaid ohjeldada haigla vastutuspiirkonna kinnitamisega. Riik tagab tegevusloa andmisega raviasutuses teostatava ravi kvaliteedi. Ja isik- kes soovib abi saada väljaspool elukohajärgset haigla vastutuspiirkonda- võtab osa kulutusi enda kanda (palun mitte segi ajada teisese arvamuse küsimisega- mis pole kellelegi keelatud).

Tallinnas ja Tartus saab mõistagi teha kõiki uuringuid- mis alati pole vältimatult vajalikud. Samas maksab see palju rohkem. Suured haiglad on huvitatud uuringute kaudu teenimisest. Lihtsamalt öeldes: raviprotsess- mis Viljandis maksaks 100 krooni- maksab haigekassale Tallinnas või Tartus 110-120 krooni- kuid tulemus ravi osas on mõlemal juhul sama.

Viimane piir raha leidmiseks oleks kuni viieprotsendiline ravikindlustusmaks pensionifondilt. Lisaraha tagaks esimese liini arstiabi toimimise viisil- mis rahuldaks elanikkonda ja vähendaks tunduvalt koormust ambulatoorsele eriarstiabile. Kogu tervishoiu võti on hästi toimivas perearstiabis.

Haiglate arengukava komisjoni liikmena võin öelda- et me ei suuda tagada haiglate arengukava täitmist kahes punktis: personal ja investeeringud.

Arstide ja õdede ettevalmistus tuleb viia vastavusse nende tegeliku vajadusega- et katta elanikkonna tervishoiuprobleemide lahendamist. Järgneva inimpõlve jooksul (umbes 15-20 aasta jooksul) arstide arv Eestis väheneb. Ja kulub veel üks inimpõlv- et saada arstide arv vastavusse Euroopas aktsepteeritavaga (1000 inimese kohta kolm arsti).

Kliinikumi konverentsil tegin ettepaneku suunata Tartu ülikooli arstiteaduskonnas hambaarsti eriala kohti ravi erialale. Nimelt on Eestis hambaarste 10 000 elaniku kohta kõige rohkem Euroopa Liidus. Meil on 1310 hambaarsti- aga arengukava järgi oleks vaja 1100.

Kui arstide ettevalmistamisel langesime 140-lt 60-70-le 1990ndatel- siis hambaarstide ettevalmistus- vastupidi- on tõusnud. Praegu võiks hambaarstiõppe kohti vähendada 40-lt 20-le ja vabanevad 20 kohta tõsta ravi erialale.

Ainult koolitus ei aita- kui me ei anna arstidele tegutsemisperspektiive ja Euroopaga võrreldavaid palga- ja töötingimusi. Muidu jääme EL-ile arste ettevalmistavaks maaks.

Arstide defitsiidi puhul on äärmiselt oluline vabastada arstid kõigist tegevustest- mis ei nõua arsti kvalifikatsiooni. Perearstidel moodustab muu töö hinnanguliselt umbes 30 protsenti ja eriarstidel 10-20 protsenti. Vabastades perearstid lisakohustustest kas või 15 protsendi võrra- saame piltlikult sada perearsti juurde.

Pereõe osa võiks olla hinnanguliselt 25 protsenti vastuvõttudest. Selleks- et pereõde saaks seda teha- tuleks muuta inimeste mõtlemist.

Kaitseministeeriumi vahendite kaasamine Eesti tervishoidu on kõne all olnud pikemat aega- viimati käsitleti seda kohtumisel kaitseminister Jaak Jõerüüdiga pool aastat tagasi. Vajalik oleks jõuda selles küsimuses konkreetsete otsusteni.

Kahe suure haigla juurde saab luua kaitsejõudude statsionaarsed osakonnad. See annab kaitsejõudude meditsiinipersonalile pideva praktiseerimise võimaluse- nad saavad osaleda EMO ja traumatoloogia osakonna töös. Samas tõuseks tsiviilmeditsiini valmisolek eriolukordades tegutsemiseks- kui korraldada ühisõppusi. Samuti saaks eriolukorra varusid soetada ja hooldada kahasse kaitseministeeriumiga.

Praegu varuvad haiglad ravikindlustusrahast eriolukorra varusid ja teevad personali väljaõpet eriolukordadeks- aga see ei peaks toimuma ainult haigekassa ressursi arvel.

Kaitsejõudude meditsiinipersonal eelistaks ilmselt iseseisvalt tegutseda- kuid kaitseväe haigla potentsiaalsetest patsientidest- 4000 noorest tervest mehest- ei piisa eraldi haigla tööshoidmiseks - arstid dekvalifitseeruvad paari aastaga.

Arstide ja õdede orienteeruvate töönormatiivide ja palgaastmestiku määratlemine võimaldaks täpsemalt planeerida kulutusi tööjõule ja määratleda tööjõu arvulist hulka. Ühtlasi välistaks palgaastmestik elu eest vastutavate arstide ja raviasutuse eest vastutavate haiglajuhtide ebaõiglaselt suured palgavahed.

Minu laual olev riigikontrolli ülevaade (kontrolliaruanne “Tervishoiuvaldkonna töötajate vajadus ja koolitustellimus”- 15.04.2005 - <em>Toim</em>.) tõstatab samad probleemid. Kui need küsimused kerkivad sõltumatult erinevates asutustes- ju siis pole loogikaviga vaja otsida.

Haiglate finantseerimises võiks haigekassa vähemalt kohalike ja üldhaiglate puhul rakendada ühtset ravipäeva hinda- mille järgi haigekassa ostab haiglalt statsionaarset arstiabi. Haigekassa ostab konkreetse arvu ravipäevi ja tahab- et oleks teostatud konkreetne arv isikute ravi diagnoosi gruppide järgi.

Haiglatel tekib sellega motivatsioon ökonoomselt ravida. Haigekassal ja järelevalvel seevastu on lihtne ravitegevust kontrollida- kuna diagnoosimisel ja raviprotsessis tegematajätmisi on kergem tuvastada kui mittevajalike toimingute tegemist vaidlustada.

DRG-süsteem õigustab end suurte arvude puhul- mitte väikeses Eestis. Meil kulub raviasutuses kuni kaks protsenti haigekassa lepingulisest summast haigekassaga arveldamise tagamiseks.<br /> Keskmise ravipäeva maksumuse osas tuleks käivitada arutelu- kus kaalutakse sellega kaasnevat. Seni on seda teemat välditud. Aga kas see on mõistlik?

<br /> PEETER MARDNA<br /> staažikas tervishoiujuht

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.