Praktikajuhendaja loob pädeva õe

Tallinna meditsiinikool motiveerib õdesid oma igapäevatöö kõrvalt üliõpilasi juhendama, koolitades praktikajuhendajaid rahvusvahelise projekti abil.

Tallinna meditsiinikool motiveerib õdesid oma igapäevatöö kõrvalt üliõpilasi juhendama- koolitades praktikajuhendajaid rahvusvahelise projekti abil.

Õed moodustavad arvukaima osa tervishoiutöötajatest- töötades kõigis tervishoiu valdkondades. Kutseala valmidus ühiskonnas ja tervishoius toimuvate muutustega kohanemiseks tagatakse kvaliteetse haridusega. Selleks- et saada õeks- peab õppima kolm ja pool aastat.

Õppekava maht on 140 AP (ainepunkti) ehk 140 õppenädalat ning sellest 58 AP ehk 58 õppenädalat toimub õppepraktika kliinilises keskkonnas. Ühel õppenädalal teeb üliõpilane tööd 40 tundi.

Kooli lõpetades saab õde rakenduskõrghariduse diplomi. Antud diplom võimaldab töötada tervishoiu kõikides valdkondades. Kooli lõpetanud õde peab olema suuteline iseseisvaks vastuvõtuks perearstikeskustes ning iseseisvalt töötama kiirabis ja hooldushaiglas.

Rakenduskõrghariduse omapärana on Tallinna meditsiinikooli (sügisest Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli) õppekavas õppepraktika väga mahukas.

<strong>Juhendaja toetab õpetajat<br /></strong>Kool peab kindlustama selle- et üliõpilane oskaks koolis omandatud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi omavahel integreerida ja kasutada. Et see nii oleks- peavad kool ja praktikabaasid omavahel tihedat ja regulaarset koostööd tegema.

Õdede õpetajalt nõutakse lisaks kliinilistele teadmistele veel pedagoogilist väljaõpet ja magistrikraadi. Praktikabaasides töötavad õed juhendavad praktikante- tuginedes ainult oma praktilisele juhendamise kogemusele- omamata selleks eriväljaõpet.

Tallinna meditsiinikooli õpetajad teavad väga hästi- et ainult nende pädevusest ei sõltu üliõpilase pädevus. Palju suuremad võimalused on praktikabaasides üliõpilasi juhendavatel õdedel selleks- et tõsta tulevaste õdede töömotivatsiooni ja teadmisi. Kooli lõpetanud õdede kompetentsuse eest vastutavad nii kool kui praktikabaasid.

Üliõpilase kujunemist oskuslikuks- sotsiaalseks- ennast arendavaks ja oma ametit austavaks isiksuseks mõjutavad oluliselt õppepraktika keskkond ning juhendaja.

<strong>Kool on mentorluse töörühmas<br /></strong>Tallinna meditsiinikool on aastaid püüdnud õppepraktika kvaliteeti tõsta nii rahvusvahelistes pojektides osalemise kui ka kooli ja praktikabaaside vaheliste projektide käivitamisega.<br /> Tallinna meditsiinikool osaleb rahvusvahelise programmi SOCRATES/ERASMUS temaatilised koostöövõrgustikud projektis T.E.N.N. (Thematic Europen Nursing Network).

Nimetatud projekti eesmärkideks on:<br /><br /> * saavutada ühine arusaam mentorluse- kliinilise supervisiooni ja juhtimise terminoloogiast;<br /> * arendada ühiseid tegevusstandardeid õppepraktika juhendajatele- mentoritele ja superviisoritele;<br /> * uurida õdede liikuvusega seotud probleeme Euroopas;<br /> * edendada õdede enesejuhtimise oskust;<br /> * toetada “kliinilise õe” arengut ja rolli Euroopas.

Töö on korraldatud kahes rühmas: “kliiniline õde” ja juhtimine ning supervisioon ja mentorlus. Tallinna meditsiinikool osaleb supervisiooni ja mentorluse töörühmas (<em>clinical supervison and mentorship</em>).

<strong>Juhendajast sõltub tase<br /></strong>Soome Turu polütehnikumi uurimistöö ja arendusosakonna juhataja Mikko Saarikoski- kes osaleb ka antud töörühma töös- on uurinud üliõpilaste õppepraktikat. Tema uurimistööst “Clinical Learning Environment and supervision” selgub- et kõige olulisem faktor üliõpilasele õppepraktika käigus on personaalne juhendaja ning tema toetav suhtumine üliõpilasesse ja demokraatlik juhendamise stiil.

Ajendatuna kõnealuses töörühmas saadud teadmistest- üliõpilastelt saadud tagasisidest juhendamisele ja õpikeskkonnale praktikabaasis ning tänu praktikabaaside aktiivsele kaasalöömisele alustasime 2002/2003. õppeaastal Tallinna meditsiinikoolis praktikabaasi poolsete juhendajate koolitust. Esimesel koolitusel osalesid õed Lääne-Tallinna keskhaiglast. Järgneval õppeaastal läbisid koolituse Ida-Tallinna keskhaigla õed.

Iga koolituse lõpus küsisime osalejatelt tagasisidet. Oleme saanud väga häid ettepanekuid õppeprogrammi täiustamiseks ja need ka kohe programmi lisanud.

<strong>Õed tunglevad kursusele<br /></strong>Kursus on kahe aastaga muutunud väga populaarseks ning käesoleval õppeaastal koolitame Tallinna lastehaigla ja Põhja-Eesti regionaalhaigla õdesid koos- kuna kumbki haigla ei nõustunud veel ühte aastat ootama- et õppusel osaleda.

Koolitust viivad läbi kooli õpetajad ja haiglate koolitajad. Koolituse käigus jagavad õpetajad pedagoogika-alaseid teadmisi õdedele ning õed oma praktilisi kogemusi õpetajatele.

Tähtsamgi veel on see- et koolis töötavad õpetajad ja praktikabaasis töötavad üliõpilaste juhendajad saavad tuttavaks ja koos arutada- kuidas üliõpilast paremini õpetada.

Koolituse kõige olulisem eesmärk on motiveerida õdesid oma igapäevatöö kõrvalt üliõpilasi juhendama ja tähtsustama nende vastutusrikast tööd. Iga õdede praktika juhendaja peab teadma- et lisaks patsiendi heaolule on ta vastutav ka üliõpilase pädevuse eest.

<strong>Heal lapsel mitu nime<br /></strong>Rahvusvahelise T.E.N.N. projekti üheks ülesandeks on ühise terminoloogia ja juhendaja pädevuse kujundamine Euroopas. Ka Eestis puudub ühtne arusaam sellekohasest terminoloogiast. "Haiglapoolne praktika juhendaja" on pikk ja lohisev termin.

Maailma eri maades on Mikko Saarikoski andmetel kümme ingliskeelset terminit- kuidas nimetada õde- kes töötab haiglas ja juhendab üliõpilast. Nendeks on: <em>clinical facilitator</em>- <em>clinical instructor</em>- <em>nurse teacher</em>- <em>tutor</em>- <em>clinical teacher</em>- <em>link teacher</em>- <em>practice educator</em>- <em>clinical educator</em>- <em>link tutor</em>- <em>practitioner-teacher</em>. Kasutatakse veel ka sõna <em>mentor</em>.

Millist terminit hakata Eestis kasutama?

Praktikajuhendajale on eri maades suured nõudmised. Ta peaks olema õde- kes annab olulise panuse üliõpilase õppes- oskab edasi anda oma kogemusi ja hinnata üliõpilase arengut. On inimene- kes soodustab õppimist- juhendab- toetab ja juhib üliõpilasi õppepraktikal.

Tallinna meditsiinikool teeb kõik- et õdede õppepraktika kvaliteeti tõsta ja ootab kõigilt õdedelt kaasabi üliõpilaste õppepraktika kvaliteedi tõstmiseks- sest ainult seeläbi paraneb ka kooli lõpetanud õdede pädevus.

<br /><strong>MARIKA ASBERG</strong>-<br /><strong>ULVI KÕRGEMAA</strong>-<br /><strong>TIINA JUHANSOO<br /></strong>Tallinna meditsiinikooli õpetajad

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.