Quo vadis- Eesti haiglaravi?

Traditsiooniks kujunenud Tartu ülikooli kliinikumi iga-aastasel konverentsil oli tänavu vaatluse all Eesti haiglaravi.

Traditsiooniks kujunenud Tartu ülikooli kliinikumi iga-aastasel konverentsil oli tänavu vaatluse all Eesti haiglaravi.

Arengutendentse analüüsisid 13. mail peetud konverentsil suuremate haiglate juhid- oma seisukohti avaldasid haigekassa- tervishoiuameti esindajad jt. Teemal “Eesti tervishoiu probleemid ja lahendused läbi aegade” võttis sõna Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir.

<strong>Arengud ülikoolihaiglas<br /></strong>SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur andis ülevaate kliinikumi suundumustest- tehes kokkuvõtte 2004. aasta tegevusaruandest (vt ka alltoodud ülevaadet).

Numbrilisi näitajaid summeerides ja üldistades tõdes ettekandja- et eriarstiabi tsentraliseerumine jätkub. Põhjuseks kaadriprobleemid ja tehnoloogia areng. “Tehnoloogia areng tingib ravikulude kasvu- mis on kiirem kui ühiskonna jõukuse suurenemine-” sõnas ta.

Suureneb vältimatu abi ja tüsistunud ravijuhtude osakaal haiglaravi põhjusena. Akuutravi kestvus lüheneb jätkuvalt. Patsientide surve suurematele haiglatele suureneb. Rääkides rahast- nentis kliinikumi juhatuse esimees- et eelarve tasakaalus hoidmine muutub järjest kriitilisemaks. "Esimeses järjekorras lähevad löögi alla investeeringud hoonetesse- infrastruktuuri ja meditsiiniaparatuuri.”

Ebaefektiivse rahakasutuse näitena tõi Siigur valvelolekutasude kolmekordse suurendamise. Piltlikult öeldes jääb selle tulemusena ravimata iga kuues haige. Ettekandja arvates saaks hakkama hoopis vähemate kulutustega- kui anda kiirabile raha juurde- kes siis toimetaks abivajaja vastavasse raviasutusse. Nii saaks kulutusi tunduvalt vähendada.

Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna keskendus personali nappuse põhjustele Eesti meditsiinis. Meil on 5079 arsti- 1307 hambaarsti- 9762 õde ja 481 ämmaemandat.

Mardna rõhutas- et niisugused numbrid sisalduvad registris- tegelikku arvu ei tea aga keegi. “Kuna üheksakümnendate aastate algul tehti valed otsused- siis suureneb arstide nappus lähema 20 aasta jooksul veelgi-” tõdes ettekandja. “2007. aastaks oleks meil juurde vaja 450 arsti.”

Suurimaks mureks pidas Mardna arstkonna vanuselist struktuuri. Vanuse tõttu langeb lähiajal rivist välja 2000 arsti ehk 40 protsenti. Lisaks emigreerujad ja enne pensioniiga manalateele lahkujad.

Ettekandja andmetel töötab kaheksa protsenti registris märgitud tohtritest kahel või enamal erialal- üks protsent viibib sünnitusjärgsel puhkusel. Välismaale minekuks on dokumendid välja võtnud 340 arsti (242 on suundunud Soome- 50 muudesse Euroopa riikidesse; Eesti arstid töötavad ka Lõuna-Aafrikas- Austraalias ja Jaapanis).

1. jaanuariga seisuga oli tohtrite keskmine ametikoormus 1-25 (2002. aastal - 1-08).<br /> Euroopa Liidus on keskmiselt kolm arsti tuhande elaniku kohta (samas on näiteks Türgis- Jaapanis ja Liechtensteinis 1-4-2-1; Kreekas- Tšehhis- Belgias ja Itaalias aga 3-9-4-5). Et tagada arstiabi kättesaadavus- peaks meil olema tuhande elaniku kohta 3-28- mitte kolm arsti- kuna Eestis on arstkonna sooline struktuur teisem kui mainitud maades (75% mehi- 25% naisi). “Niisugust arvestust ei ole enne tehtud-” mainis ettekandja.

Samas on Eesti Euroopas esikohal hambaarstide arvukuselt. “Meil on 200 hambaarsti rohkem kui vaja. Hambaarstide ettevalmistuse võiks kümneks aastaks lõpetada ja võtta selle asemel igal aastal ravisse juurde 30-40 inimest-” pakkus ettekandja. “Meil puuduvad põhimõtted- mille järgi arstide arvukuse vajalikkust arvutada.”

<strong>Vajame tervisepoliitikat<br /></strong>“Eesti peaks kujundama oma tervisepoliitika täiesti selgete sihtidega. Oleme Euroopas ainukene riik- kellel pole sellist poliitikat-” nentis Siiri Oviir. “Peame saavutama olukorra- kus kliiniline meditsiin ja ennetus on kõrvuti. Praegu pole me sellises seisus- et panustada ainult ennetusse. Siis langeks kõik muu tagant ära.”

40 protsenti Eesti inimestest saavad palka miinimumtasemel või alla selle. 80 000 inimest on kindlustamata- aga neilegi laienevad põhiõigused. “Me ei saavuta hetkel midagi- kui lükkame osa teenuseid haigekassa nimekirjast välja-” sedastas Oviir.

Tema arvates lisanduks ressurssi ka õdedest- samuti koduõendusest. Ideedena pakkus endine sotsiaalminister välja veel kahe keskhaigla ühendamise - ühel ühed- teisel teised teenused; Euroopa struktuurfondide parema kasutamise ja osalise ülemineku ravikindlustuselt tervisekindlustusele.

<strong>Väärtushinnangute muutus<br /></strong>“Ühtehoidmine on väärtus- millest viimasel ajal on üha vähem juttu olnud-” nentis SA Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule. “Armastus on asendunud arvestusega- austus enesekesksusega ja usaldus ärategemisega. See loetelu pole kindlasti ammendav.”

Vastutuse üle meditsiinis juurdles Tartu Arstide Liidu esindajana dr Annika Reintam- jõudes filosoofiliselt lähenemiselt vastutusele argisele ehk tänapäevasele lähenemisele.

Pärast tema ettekande lõppu jäi ekraanile veel tükiks ajaks slaid- mille keskel on tohter- keda ümbritsevad ringina kõikvõimalikud ametnikud ja instantsid- kes kõik on suunanud oma osutava käe just talle. Ja neid käsi on igaühel rohkem kui kaks.

 

******************************

 

<strong>LISALUGU: Kliinikumi tegevus arvudes</strong>

Võrreldes 2003. aastaga tõusis Tartu ülikooli kliinikumi eriarstide ambulatoorsete vastuvõttude arv 2004. aastal 6% võrra.

Kliinikumis osutatakse ööpäevaringselt vältimatut ja erakorralist ambulatoorset eriarstiabi erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) ja traumapunktis (TRP). Möödunud aastal pöördus ise või toodi kiirabi poolt EMOsse 24 447 patsienti- neist 45% said ambulatoorset arstiabi ja 55% hospitaliseeriti statsionaarsele ravile. TRPs anti abi 20 708 haigele.

Viimase kahe aastaga on 26% võrra suurenenud nende patsientide arv- kes on pärast EMOsse toomist vajanud kohest hospitaliseerimist. Ambulatoorsetest patsientidest 67% olid Tartu linna ja maakonna elanikud. Lõuna-Eestist oli pöördumisi 88% ning muudest Eesti piirkondadest 12%.

Päevastatsionaarse raviviisi osakaal on kliinikumis viimase kahe aasta vältel langenud. Eelmisel aastal raviti päevastatsionaaris 7266 patsienti ja teostati 6122 operatsiooni.

Erakorraliselt ravitud haigete osakaal on tõusnud 76%ni (2003. aastal 71%).

Patsient viibib kliinikumis keskmiselt 6-3 päeva ravil. Akuutraviga tegelevates osakondades (v.a kopsutuberkuloos- psühhiaatria- taastus- ning hooldusravi) oli näitaja vaid 5-3 päeva- kirurgilistes kliinikutes 4-1 päeva.

Letaalsus oli 2004. aastal 1-8% ja see ei ole viimaste aastatega muutunud.

Kirurgilise töö maht on kliinikumis iga aastaga kasvanud ning seda peamiselt statsionaarse ravi osas. 2004. aastal opereeriti 20 799 patsienti ehk 11% enam kui 2003. aastal. Kirurgiline aktiivsus kirurgilistes osakondades oli 83%. Kokku teostati 31 546 operatsiooni. Operatsioonide arv suurenes märkimisväärselt kõrva-nina-kurguhaiguste- kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia osas. Langes plaaniliste üldkirurgiliste ja ortopeediliste operatsioonide arv.

Radiodiagnostiliste uuringute hulk kasvas kliinikumis aastaga kokku 14%.

2004. aastal ilmus rahvusvahelistes väljaannetes 104 publikatsiooni. Kõige rohkem teaduslikke artikleid- mida jälgitakse Current Contentsi poolt ja ISI tsiteerimisindeksites- avaldasid sisekliinik (17)- ühendlabor (15)- psühhiaatriakliinik (12) ja nahakliinik (10).

2004. aastal alustati kliinikumis 57 uue kliinilise ravimiuuringuga ning töö jätkub 45 teadusgrandiga. Esmakordselt kliinikumis läbi viidud ravi- ja diagnostikameetodeid oli 40 ning esmakordselt Eestis läbi viiduid 34.

Kliinikumi turuosa on aasta-aastalt suurenenud. Kui 2000. aastal moodustasid kliinikumis osutatavad raviteenused 16-8% Eesti Haigekassa poolt tasutavatest raviteenustest (v.a üldarstiabi)- siis 2004. aastal juba 21-5%. Viie aasta jooksul on kliinikumi leping suurenenud rahalises mahus 86% võrra. Erialadest on suurim muudatus toimunud kardioloogias- kus lepingumaht on suurenenud 143% võrra.

2004. aastal jäi haigekassa poolt tasumata 4680 ülelepingulise ravi arvet (kokku 24-5 miljonit krooni).

Kliinikum on lepingulistes suhetes Eesti Haigekassa kõigi piirkondlike osakondadega- suurima osakaaluga on Tartu osakond- mis moodustas 68% raviteenuste üldmahust.<br />   <br /><em><br /> Allikas: Kliinikumi Leht</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.