11 ETTEPANEKUT-

mis sotsiaalministeerium on teinud Eesti tervishoidu lsaraha leidmiseks

<strong>11 ETTEPANEKUT- mis sotsiaalministeerium on teinud Eesti tervishoidu lsaraha leidmiseks</strong>

 

<strong><u>1. Suurendada ravikindlustuse tulubaasi</u></strong>

<strong>Ettepanek:<br /></strong>Võrdsustada kuumäär kolme aasta jooksul miinimumpalgaga. Riik hakkaks senise 700 krooni asemel sotsiaalmaksu tasuma 2006. a 1350-lt kroonilt- 2007. a 1990-lt kroonilt ning alates 2008. a võrdsustataks kuumäär miinimumpalgaga. Kuumäära tõusuga tuleks rohkem sotsiaalmaksu hakata maksma riigil ja kohalikel omavalitsustel. Samuti tõuseks füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) sotsiaalmaksu miinimumkohustus.<br /> Lisaks on alates 2006. a riigikogus lugemisel oleva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatuse kohaselt kavandatud uute tööturumeetmete elluviimine- mis võimaldab registreeritud töötutel osaleda ümberõppel- koolitusel.<br /> Hinnanguliselt on oodata vähemalt 10 000 inimest- kelle eest riik maksab täiendavalt sotsiaalmaksu aktiivsetes tööturumeetmetes osalemise ajal.

<strong>Meetme mõju:<br /></strong>1) Avaldab pikaajalist mõju riikliku ravikindlustuse ja pensionikindlustuse jätkusuutlikkusele- kuna kuupalga alammäär tõuseb eeldatavasti proportsionaalselt riigi keskmise kuupalga tõusuga- mis omakorda on otseses seoses riigi üldise majanduskasvuga- sealjuures nii ravikindlustuse kui pensionikindlustuse maksete laekumisega.<br /> 2) Sotsiaalmaksu kohustuse suurendamise läbi väärtustab riik senisest enam teatud mitteaktiivseid perioode (näiteks laste kasvatamine) ja tagab efektiivsema pensionikindlustuskaitse.<br /> 3) Miinimumkohustuse suurendamisega välditakse olukorda- kus madalast miinimumkohustusest tulenevalt ei teki õigust vanaduspensionile pensionistaaži nõude mittetäitmise tõttu või tekib õigus ainult rahvapensionile.<br /> 4) Aktiivsete tööturumeetmete täiendamise kaudu väheneb töötute arv ja kindlustamata isikute vältimatu arstiabi kulu.<br /> 5) FIE sotsiaalmaksu miinimumkohustus peaks olema võrdne täistööajaga töötaja puhul rakendatava miinimumkohustusega- mida eeldab solidaarsusprintsiibil põhinev kindlustussüsteem ja võrdse kohtlemise põhimõte.<br /> Üldjuhul omab FIE sotsiaalmaksu maksmise üle efektiivset kontrolli.<br /> Meede aitab samas ka vähendada ravikindlustuse väärkasutuse võimalusi- vältimaks sotsiaalmaksu maksmist üksnes lühiajalise ravikindlustuskaitse saamise eesmärgil.

<strong>Raha:<br /></strong>Sotsiaalministeeriumi hinnangul suureneksid haigekassa tulud 2006. a 64 miljoni krooni ja 2007. a 124 miljoni krooni võrra.

<br /><strong><u>2. Haiglate kapitalikulude katmine riigieelarvest</u></strong>

<strong>Ettepanek:<br /></strong>1) Haiglate jooksva amortisatsiooni kulud kaetakse riigieelarvest. Riik katab kulud teenuse osutamiseks vajaliku pinna eest- kasutult seisvaid pindu kinni ei maksta. Kapitalikulud kaetakse läbi teenuse hinna.

<strong>Raha:</strong><br /> Arvestuslikult vabaneks haigekassast raviraha minimaalselt 100 ja maksimaalselt 250 miljonit krooni.

<strong>Ettepanek:<br /></strong>2) Haiglahoonete juurdeehitusteks- renoveerimiseks ja kaasajastamiseks taotletakse raha Euroopa Liidu struktuurifondidest (ERDFist).

<strong>Raha:<br /></strong>Haiglate kapitaliinvesteeringuteks taotletakse aastail 2007-2013 1-3 miljardit krooni. Juhul- kui Euroopa Liidu regionaalarengu fondist saadakse täiendavaid rahalisi vahendeid- väheneb riigi/haigla kohustus vastava summa võrra.

<strong><u><br /> 3. Tervishoiuteenuse osutajate omatulude arvestamine tervishoiuteenuste piirhindadesse (visiiditasu- voodipäevatasu- tasulised teenused). Visiiditasu ja voodipäevatasu kui omatuluallikas</u></strong>

<strong>Ettepanek:<br /></strong>1) Kehtestada tegevuspõhised hinnad- millede voodipäeva hinna sees arvestada patsiendi omaosalusega (25 krooni) ja arsti vastuvõtu hinna sees arvestada patsiendi omaosalusega 50 krooni.

<strong>Meetme mõju:<br /></strong>2004. a rahastas haigekassa eriarsti esmaseid ja korduvaid vastuvõtte 344-4 miljoni krooni eest. Kui kehtestada patsiendi enda osaluseks näiteks 50% vastuvõtu piirhinnast- säästaks haigekassa ligi 172-2 miljonit krooni.

<strong>Ettepanek:<br /></strong>2) Alternatiivina eelmises punktis kirjeldatud ettepanekule võib kehtestada ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega- et tervishoiuteenuse piirhind hõlmab kõiki selle osutamiseks vajalikke kulusid miinus 3-5 protsenti lepingujärgsest eriarstiabi mahust- mis kaetakse laekuva visiiditasu- voodipäevatasu ja tasuliste teenuste arvel.

<strong>Meetme mõju:<br /></strong>Tervishoiuteenuse osutajad kasutavad samu ruume- seadmeid jne nii omatulu tootvate kui ka haigekassa poolt tasutavate teenuste osutamise juures. Viimane moodustab enamuse haigla käibest. Muudatus võimaldab tervishoiusüsteemi finantseerimise planeerimisel arvestada haiglate omatulu- mida saadakse haigekassa poolt rahastatavate ressursside kasutamise arvel.

<strong>Raha:<br /></strong>Näiteks 2006. a planeerib haigekassa eriarstiabi teenust rahastada <em>ca</em> 4 miljardi krooni ulatuses- millest 3-5 protsenti moodustab vastavalt 120-200 miljonit krooni.<br />

<strong><u>4. Panna lagi töövõimetushüvitistele (haigus-- hooldus-- sünnitus- ja lapsendamishüvitis)</u></strong>

<strong>Ettepanek:<br /></strong>1) Ühe kalendrikuu töövõimetushüvitise maksimaalne suurus piiratakse sarnaselt vanemahüvitisele - kalendriaastaks arvutatud- valitsuse määrusega kinnitatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.

<strong>Meetme mõju:<br /></strong>Ravikindlustussüsteemi kokkuhoid eeldusel- et hüvitamisele kuuluvate päevade arvu ei vähendata- oleks 2006. a 12 miljonit krooni- 2007. a 13 miljonit krooni ja 2008. a 15 miljonit krooni.

<strong>Ettepanek:<br /></strong>2) Ühe kalendrikuu töövõimetushüvitise maksimaalne suurus piiratakse Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suurusega.

<strong>Meetme mõju:<br /></strong>Ravikindlustussüsteemi kokkuhoid eeldusel- et hüvitamisele kuuluvate päevade arvu ei vähendata- oleks 2006. a 36 miljonit krooni- 2007. a 39 miljonit krooni ja 2008. a 45 miljonit krooni.<br />

<strong><u>5. Sünnitushüvitis asendatakse teatud perioodil vanemahüvitisega</u></strong>

<strong>Ettepanek:<br /></strong>1) Sünnitushüvitist makstakse kuni sünnituseni ja seejärel asendatakse see vanemahüvitisega- mida makstakse riigieelarvest. Vanemahüvitist hakatakse maksma 110 päeva võrra varem kui kehtiva seaduse järgi.<br /> 2) Vanemahüvitist hakatakse maksma 30 päeva võrra varem kui praegu ehk sünnitusehüvitise perioodi lühendatakse 30 päeva võrra.<br />

<strong><u>6. Tööandjale kohustuse seadmine haigushüvitise kulude katmisel</u></strong>

<strong>Ettepanek:<br /></strong>Sotsiaalmaksu alandatakse ühe protsendi võrra ja...<br /> 1) ...tööandja maksab töötajale haigushüvitist 2. kuni 14. haiguspäeva eest määras- mis kuuluks hüvitamisele haigekassa poolt (80% palgast);<br /> 2) ...tööandja maksab töötajale töövõimetushüvitist 2. kuni 14. haiguspäeva eest 50% ulatuses määrast- mis kuuluks hüvitamisele haigekassa poolt maksmisele kuuluvast summast ja 50% maksab haigekassa.<br />

<strong><u>7. Kohalike omavalitsuste rolli suurendamine statsionaarse hooldusravi rahastamisel</u></strong>

<strong>Ettepanek:<br /></strong>Korrastada ja õigusaktiga määratleda statsionaarse hooldusravi rahastamine ning kaasata kohalikud omavalitsused statsionaarse hooldusraviteenuse rahastamisse.

<br /><strong><u>8. Haigushüvitise väljamaksmise ooteaja pikendamine</u></strong>

<strong>Ettepanek:<br /></strong>1) Ooteaeg on endiselt üks päev- kuid haigekassa hüvitab teise ja kolmanda haiguspäeva eest hüvitamisele kuuluvast summast 50%.<br /> 2) Haigekassa maksab haigushüvitist alates neljandast haiguspäevast ehk ooteaeg pikeneb seniselt ühelt päevalt kolmele päevale.<br />

<strong><u>9. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saavate isikute eest sotsiaalmaksu maksmine riigi poolt (sotsiaalmaksuseaduse § 6 täiendamine)</u></strong>

<strong>Ettepanek:<br /></strong>1) Tulevikus pensionide tulumaksuvaba miinimumi ületava osa maksustamine 13% ravikindlustusmaksega.<br /> 2) Riik maksab oma võimalustele vastava suurusega summa väljamakstavatelt pensionidelt arvestatud (sotsiaal)maksena ravikindlustuseks.<br />

<strong><u>10. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu suunamine rahvatervise edendamiseks</u></strong>

<strong>Ettepanek:<br /></strong>1) Seadusega määrata kindel protsent alkoholi ja tubakatoodete aktsiisist ning hasartmängumaksust sihtotstarbeliselt haigusi ning noorte alkoholi ja narkomaania probleeme ennetavate tegevuste finantseerimisele.<br /> 2) Toetada pikas perspektiivis alkoholi- ja tubakapoliitikat- mille korral on aktsiisi kasv tasakaalus elatustaseme kasvuga.<br />

<strong><u>11. Patsientide omaosaluse tõstmine tervishoiuteenuste eest tasumisel</u></strong>

<strong>Ettepanek:<br /></strong>Rakendada vajaduse korral tulevikus vastavalt majanduskasvule ja sissetulekute ning elatustaseme paranemisele.

 

<em>Allikas: sotsiaalministeerium</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.