Anestesioloogidele esines oma ala korüfee

Verekaotus kui igasuguse mehaanilise vigastuse, k.a operatsioonitrauma üks põhikomponent oli, on ja jääb aktuaalseks probleemiks kirurgidele ja anestesioloogidele-intensiivraviarstidele.

Verekaotus kui igasuguse mehaanilise vigastuse- k.a operatsioonitrauma üks põhikomponent oli- on ja jääb aktuaalseks probleemiks kirurgidele ja anestesioloogidele-intensiivraviarstidele.

Üheks lahendusvõimaluseks plaanilistel operatsioonidel on kahtlemata mitmesuguste võtete rakendamine verekaotuse vähendamiseks: hüpotensiivne regionaalanesteesia- üldse nn “juhitav hüpotensioon”- fibrinolüüsi blokeerimine traneksaamhappe- aprotiniini jt preparaatidega- akuutne normovoleemiline hemodilutsioon - selline võiks olla loetelu tähtsamatest.

Vere hüübivuse tõstmine ei ole laialt kasutatav- sest ta peab jääma mõistlikku tasakaalu trombembooliliste tüsistuste profülaktikaga.

Pre- ja postoperatiivse aneemia profülaktikas ja ravis väärivad erütrotsüütide ülekande kõrval ilmselt praegusest laiemat kasutamist rauapreparaadid- foolhape ja rekombinantne erütropoetiin.

Olulist doonorivere kokkuhoidu võimaldaks autoloogse predonatsiooni- samuti intra- ja postoperatiivse retransfusiooni maksimaalne rakendamine. Nimetatud küsimusele on viimasel ajal suuremat tähelepanu pööranud Eesti Anestesioloogide Selts (EAS). Koostöös Eesti Kirurgide Assotsiatsiooniga toimus mullu 3. aprillil Viimsis esimene sümpoosion “Veresäästlik kirurgia”.

Sama teemat käsitleti käesoleval aastal EASi traditsioonilisel talvekoosolekul 28. jaanuaril Pühajärvel. Seekord tutvustas oma kogemusi külaline Belgiast - Charleroi kliiniku kardioanesteesiaosakonna juhataja dr Philippe Van der Linden - üks Euroopa tuntumaid eksperte nimetatud küsimustes.

EAS egiidi all välja antud kogumikus “Veresäästlik kirurgia 2005” (saadaval EAS juhatuselt) on esitatud inglise keeles külalisesineja kolm loengut aneemia patofüsioloogiast ja taluvusest. Ettekanne Pühajärvel käsitles akuutse normovoleemilise hemodilutsiooni kasutamist südamekirurgias.

Meetod seisneb haige omavere kogumises pärast anesteesia induktsiooni tavalist doonoridoosi 3-5 korda ületavas koguses koos samaaegse veremahu asendusega kolloid- või kristalloidlahustega (Van der Linden kasutab ka Eestis levinud gelofusiini). Peamiselt sama lahusega toimub ka normovoleemia säilitamine operatsiooni ajal. Operatsiooni lõppedes kantakse omaveri tagasi- liigne vedelik eritub uriiniga.

Eesmärk on- et operatsiooniaegne verekaotus toimuks “lahjemana” - nii on võimalik saavutada esmajoones punaliblede kao vähenemist. Märgatava kokkuhoiu saavutamiseks peab muidugi keskmine verekaotus olema küllaltki suur - jääb küsitavaks- millistel operatsiooniliikidel oleks meetod kasutatav Eesti tingimustes.

Igal juhul võimaldas kontakt külalislektoriga laiendada meie arstkonna silmaringi ja luua baasi võimalikuks täiendõppeks ja koostööks tulevikus.

Eraldi tuleks esile tõsta Viimsi SPA tervisekeskuse arsti- endise anestesioloogi- dr Maie Pärna hindamatut rolli mõlema veresäästlikule kirurgiale pühendatud ürituse organiseerimisel. EAS juhatus kasutab võimalust käesolevaga talle sügavat tänu avaldada.

<br /><strong>JÜRI SAMARÜTEL<br /></strong>dotsent- Eesti Anestesioloogide Seltsi juhatuse liige- juhatuse esimees 1979-2003

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.