Kirurgid pidasid kevadpäevi

Dr Heino Koka ellukutsutud üritus, juba traditsiooniks kujunenud kirurgide kevadpäevad, peeti tänavu Tartus. Tartu ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses sai kuulata loenguid ja tutvuda ravimifirmade näitustega.

Dr Heino Koka ellukutsutud üritus- juba traditsiooniks kujunenud kirurgide kevadpäevad- peeti tänavu Tartus. Tartu ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses sai kuulata loenguid ja tutvuda ravimifirmade näitustega. Üritusel osalenutele korraldati biomeedikumi külastus ja lõbureis mööda Emajõge.

"Tihti kipume vastandama üht eriala teisele- üht raviasutust teisele- perifeeriat keskusele-" ütles konverentsi avanud Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni (EKA) juhatuse esimees Jaan Tepp. “Tegelikult ajame siiski ju sama asja ja ainukeseks kriteeriumiks selle juures on- et me teeme seda võimalikult hästi ja tulemuslikult.”

“Konkureerime üksteisega ainult nii- et sellest paremaks saaksime- mitte üksteisele jalga taha pannes. Ühesõnaga - kutsun üles suuremale kollegiaalsusele- mida ka meditsiini imbunud turumajandus kipub pahatihti nurka suruma-” lisas Tepp.

<strong>Eesti kirurgia hetkeseis<br /></strong>Eesti kirurgiateenistuse tööst 2004. aastal andis ülevaate dotsent Urmas Lepner. Ettekandja tõdes- et patsientide arv on vähenenud- kuid operatsioonide hulk kasvanud. Ühele haigele tehti statsionaaris keskmiselt 1-6 operatsiooni ja päevakirurgias 1-2. Päevaravis opereeriti 16-7 protsenti patsientidest.

“Mõnes Euroopa riigis küünib see protsent viiekümneni. Nii et meil kasvuruumi veel on-” sõnas TÜK kirurgiakliiniku üldkirurgia ja plastilise kirurgia osakonna juhataja.

Kõige sagedamini teostatud operatsioon oli 2004. aastal koletsüstektoomia. 3217 protseduurist teostati laparoskoopiliselt 89-3 protsenti- mida ettekandja pidas väga heaks näitajaks. Esinemissageduselt järgnesid herniotoomia (2668)- liigeste endoproteesimine (2455) ja apendektoomia (2365). Veel viis aastat tagasi oli viimane esikohal. (Ettekandja toodud arvandmed ei sisalda erasüsteemis tehtud lõikusi.)

“Suuri kõikumisi 2004. aastal ei olnud. Tööd on tehtud tasemel- kuigi tegevuse tulemuslikkust on võimalik veelgi parandada-” tõdes Lepner.

EKA auliige dotsent Jari Ovaska Turu ülikoolist Soomest käsitles oma loengus gastroösofageaalse reflukshaiguse (gastroesophageal reflux disease - GERD) kirurgilist ravi.

<strong>GERD - läänemaailma haigus<br /></strong>Dots. Ovaska nentis- et GERD on enam levinud lääneriikides. Näiteks Soomes esineb 15 protsendil täiskasvanuist igal nädalal refluksi süptome. “Suuremat osa patsiente saab ravida konservatiivselt. Ainult 20 protsenti neist vajab kirurgilist ravi-” tõdes ettekandja.

Skandinaaviamaades on reflukshaiguse kirurgiline ravi kogunud populaarsust just viimase 15 aasta jooksul. Selle üheks põhjuseks peab Ovaska laparoskoopilise tehnika arengut.

Aga mitte ainult. Veelgi olulisemaks peab spetsialist fakti- et reflukshaigus on sama perioodi vältel üha enam levima hakanud. Soomes tehakse aastas 30-40 reflukshaiguse operatsiooni 100 000 elaniku kohta.

Samas nentis ettekandja- et sageli ollakse väga agarad operatsiooni tegema- ei selgitata patsiendile muid ravivõimalusi ja võimalikke operatsioonijärgseid tüsistusi.

“Patsiente tuleb operatsiooniks hoolikalt valida-” sedastas ta. Näidustusteks pidas dots. Ovaska haiguse pikka kestvust (ravimite võtmine igapäevaselt läheb kallimaks kui operatsioon)- kui on noor patsient (haigus ei parane- samuti haigusest tulenevad komplikatsioonid).

Rahvusvaheline soovitus operatsiooniks reflukshaigusega patsiendil on kümnel juhul 100 000 elaniku kohta. Dots. Ovaska arvates on seda aga vähe- optimaalseks operatsioonide arvuks peab ta 30-50.

<strong>Traumajärgne osteomüeliit<br /></strong>Viimase kümne aasta jooksul on kirurgiline aktiivsus Eesti ortopeedias mitmekordselt kasvanud. Opereeritakse 70-90 protsenti traumapatsiente- ent paralleelselt tõuseb ka tüsistuste- eriti mädaste tüsistuste protsent.

“Hoolimata sellest- et kasutusse tulevad uued kirurgilised ravimeetodid- jääb osteomüeliidi ravi keeruliseks ega ole alati efektiivne-” sedastas konverentsil Põhja-Eesti regionaalhaigla ortopeed Mark Kuznetski.

Osteomüeliidi kui bakteriaalse luupõletiku peamiseks tekitajaks on <em>Staphylococcus aureus</em>. “Ajavahemikul 2002-2004 läbis meie osakonnas (septiline ortopeedia - <em>Toim</em>.) ravi kokku 756 patsienti- neist 484 olid traumajärgse osteomüeliidi haiged. <em>Staphylococcus aureus</em> isoleeriti 66-5 protsendil meie haigetest-” rääkis ettekandja.

Kõige raskemaks osutusid Kuznetski hinnangul need haiged- kellel pärast kirurgilist korrastust jäid suured luudefektid (4-24 cm).

Luutranspordi operatsioon ja sellele järgnev ravi on kallis ja aeglane protsess (kestab keskmiselt 12-18 kuud). “Meie kogemus näitab- et kompleksne ravi (adekvaatne kirurgiline korrastus- stabiilne koldeväline fiksatsioon- täpne antibakteriaalne ravikuur- õige operatsioonimeetodi valik ja postoperatiivne hooldus) lubab taastada tervise enamikul patsientidest ning hajutada osteomüeliidi ravimatuse müüti-” ütles dr Kuznetski.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.