KODUVISIIT: Põlva haigla areneb pidevalt edasi

Põlva haigla sai valmis 1981. aastal. Välisilmelt oleks ta aga justkui hiljuti valminud – fassaad on äsja saanud uue värvikorra. Maja on püütud hoida viisaka väljanägemisega nii seest kui väljast. Kogu aeg tehakse midagi.

Põlva haigla sai valmis 1981. aastal. Välisilmelt oleks ta aga justkui hiljuti valminud - fassaad on äsja saanud uue värvikorra. Maja on püütud hoida viisaka väljanägemisega nii seest kui väljast. Kogu aeg tehakse midagi.

Praegu käib hoone viiendal korrusel remont. Kuni 2001. aastani asus seal statsionaarne psühhiaatria- mis toona osakonnana koondati. “Meie haiged lähevad nüüd kas Võrru või Tartusse-” kommenteerib Põlva haigla ülemarst Margit Rikka. “See osa oli vahepeal manööverduspind. Kui oli vaja mõnes osakonnas remonti teha- siis paigutati nad ajutiselt viiendale korrusele. Seal on olnud ka rentnikke- vahepeal isegi ööbimiskohad.”

<strong>Taastusravis kõva käsi<br /></strong>Seoses rehabilitatsioonimeeskondade ja taastusraviteenuse osutamise suurenenud vajadusega on Põlva haiglas voodipuudus. “Ega üldhaiglas ei pea statsionaarset taastusravi olema- aga saime viieks aastaks niisuguse erisuse-” kommenteerib dr Rikka- kes ise töötab Põlvas ülemarstina alles teist aastat. “Ei jäänud muud üle - ehitame viienda korruse taastuse ja rehabilitatsiooni jaoks välja.”

Põlva haiglas on kaheksa taastusravi kohta. Haigekassa selles ulatuses küll teenust ei osta. Kui aga patsientide poolt vajadus tekib ja haiglal juhtub olema manööverdamisruumi- siis osutatakse taastusraviteenust isegi kirurgia või neuroloogia voodite peal. Nii- nagu parasjagu võimalik on.

“Taastusravis on meil maja kõige pikemad järjekorrad - registreerime juba uude aastasse. Samuti nina-kõrva-kurgu päevasesse statsionaari- kuigi dr Maia Pereseld on väga tubli - lõikab nii meil kui Võrus. Massaaži ja ravivõimlemise järjekorrad on Põlvamaa inimeste jaoks samuti liiga pikad-” on ülemarst pisut murelik. Siiski tõdeb ta- et taastusravi on Põlvas üks Eesti tublimaid.

<strong>Arstide-õdede suvevaru napib<br /></strong>“Momendil saame hakkama- kuigi probleeme on naistearstide osas valvetega ja puhkuste asendustega-” nendib Margit Rikka.

Põlva haiglas on viis günekoloogi- aga kõigil pole täiskoormust. Kaks tohtrit käib Tartust: dr Sekavin ja dr Gontšarova. Esimene on alustanud Põlvast- olnud ka osakonna juhataja. Üks tohter teeb ainult vastuvõttu- põhikoormus lasub kahel arstil. “Nad on väga tublid-” kiidab ülemarst ning lisab- et üks günekoloogidest käib kord nädalas ka Räpinas vastuvõttu tegemas.

“Teistel erialadel ei olegi niisugust SOS-seisukorda-” kinnitab Rikka. Üksvahe olnud küll taas-tusarstiga probleeme- kui üks tohtritest läks magistrantuuri. Aga nagu väikses haiglas ikka- on kõigil mitu ametit. Ülemarst ise on erialalt pediaater- aga ka taastusarst- kui vaja.

Õdede puudust momendil ei ole- kinnitab ülemõde Aili Tilgre. Enamik õdesid on maakonnast pärit- üks õde käib Võrust. Aga üldiselt valitseb sama seis mis arstidegagi - puhkuste ja asendustega tekib probleeme. “Kui uut õde tahame võtta- siis ega meil väga valikut ei ole - konkurssi ei teki-” ütleb haigla tegevdirektor Koit Jostov sekka.

<strong>Sünnituses hea kuu<br /></strong>“Sünnitustega on praegu üldiselt hästi. Just paar tundi tagasi nägi ilmavalgust maikuu 34. laps. Eelmisel aastal oli kuu keskmine 21-22. Tänavu on olnud kolm üle kolmekümnest kuud. Täna on ennelõunase seisuga sündinud kolm poissi-” rõõmustab pediaatrist ülemarst.

“Mitu naist käib veel ümber haigla ringi- kõht ees-” lisab hiljem meile sünnitus-günekoloogiaosakonnas vastu tulnud osakonnajuhataja Sirje Kõiv muigamisi. “Me ju teame- kes veel sellel kuul võiksid sünnitama jõuda.”

Tänavu pole Põlva haiglas ühtegi kaksikut veel sündinud. Kolmikuid Põlvas aga ei sünnigi- nemad saadetakse veel ema kõhus Tartusse. “Meil on oma piirid- mida võime teha. Kui on tegemist natukenegi haigema emaga või on teada- et beebil on mingi probleem- siis saadame Tartusse. Muidu sünnitavad Põlva maakonna naised ikka Põlva haiglas. Nad ise tahavad. Ütlevadki- et siin on rahulik ja hea- pole seda konveiersüsteemi.”

Dr Rikka on oma kaks last sünnitanud samuti Põlvas: aastatel 1986 ja 1989. Ta oli toona tudeng- aga spetsiaalselt ei läinud Tartusse sünnitama. “Meeskond on siin kogu aeg väga hea olnud. Sellist õhkkonda annab otsida- ütlevad teisedki- kes on elukohavahetuse tõttu Põlvasse kolinud. Kaader on samuti hästi püsiv.”

Selge- et üldhaiglas ei ole palju sünnitusi ja pole ehk nii palju tööd. Üks Põlva haigla ämmaemand teeb ka Tartus valveid - just selleks- et rohkem kogemusi ja koormust saada.

Üks anestesioloog kolis Tartusse elama- aga töötab Põlvas täiskohaga edasi. Tartust Põlvasse tööle käivad veel üks radioloog ja üks kirurg.

“Saime väga tubli noore pediaatri- kes käib ka Tartust meile tööle. Tartus töötab ta kooliarstina- meil on osalise koormusega. Ega tänapäeval inimese elukoht enam ei määra- kus ta peaks töötama-” sedastab Margit Rikka. Talle tundub- et Tartu on ülearstistatud. “Saada seal sellist kohta- et ise ka rahul oled- on raske.”

Personali on Põlva haiglas kokku natuke üle kahesaja. Seoses taastusravi paisumisega on inimesi juurde tulnud. Arste on 40 ringis. Tohtrite keskmine vanus jääb vahemikku 46-47 aastat. “Põhikaader on juba küpsemas eas- aga see on ju igal pool nii. Nelja-viie aasta pärast võib 6-7 arsti pensionile jääda-” muretseb Koit Jostov.

“Eks vanemad inimesed ole ikka püsivamalt koha peal. Nooremad otsivad uusi väljakutseid. Aasta alguses tehtud personaliuuringust jäi silma- et vanematel arstidel ja õdedel on suurem mure oma töökoha säilimise pärast-” kommenteerib ülemarst.

<strong>Aastani 2010 üldhaigla<br /></strong>“Tõepoolest- Lõuna-Eestis on natuke rohkem haiglaid- aga peabki olema- kuna siin on vananev elanikkond- kes ei pääse arstiabile teistmoodi üldse ligi. Sotsiaalsed võimalused on ju hoopis teistsugused kui linnas-” arutleb dr Rikka. Ta usub- et praegu on majas kindlus olemas: viieks aastaks on litsents- töö toimub ja haigla ei kao kuhugi.

Palgakokkuleppeid on ülemarsti ja haiglajuhi sõnutsi kogu aeg täidetud- kuigi ainult pisut üle miinimumtaseme. “Samas ei saa me konkureerida Tartuga. Ikka otsustab mõni meie tohter ülikoolilinna või mõne muu parema pakkumise kasuks-” on ülemarst realistlik. “Viimane kaotus oli pediaater- kes töötas kiirabis ja meil ka. Tema kutsuti Pärnu haigla EMO juhatajaks - dr Merike Lepp. Meil oli sellest väga kahju- aga kuna talle tehti väga hea pakkumine ja ta ise oli ka otsustanud elukohta vahetada- siis nii see läks.”

Palka makstakse Põlva haiglas kolmes kategoorias- sõltuvalt osakonnast- tööpanusest- koormusest- töötatud ajast jm. Kui juhtkond tahtis teha kardinaalsemat diferentseerimist- siis õed ja hooldajad ütlesid- et nemad säilitaksid majas rahu. Nad olid nõus saama pigem vähem palka- peaasi- et ei tekiks omavahelisi lisapingeid.

“Juulis teeme arstidel jällegi väikese diferentseerimisega palgatõusu-” räägib Jostov.

“Arstide osas oli meil valmis diferentseerimise abiskaala 25 punktiga. Katsume seda asja ikka demokraatlikult ajada. Koosolekul paistis aga- et arstid ei ole veel valmis seda vastu võtma. Nad soovisid- et otsustajad oleksid juhtkond ja osakonna juhatajad- mitte et nad osakonna sees üksteist hindaksid. Järelikult oli praegu vara- aga uuendusi tuleb läbi viia. Iga asi tahab lihtsalt harjumist-” nendib paindlik ülemarst.<br />

<strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

****************************************

 

<strong>Väikese haigla tööd mõjutab iga lahkuja</strong>

Ka üks inimene võib lüüa mängu segi- iseloomustab Põlva haigla ülemarst Margit Rikka väikese haigla haavatavust olukorras- kus arste ja õdesid meelitavad tööle nii Eesti suurhaiglad kui välisriikidesse värbajad.

Rikka nendib- et Põlva haiglal on praegu suhteliselt hea aeg: tänavu pikendati viieks aastaks üldhaigla litsentsi- haiglahoones käib remont- olemas on arstid-õed ning ka “patsientide voog”.

Kõige rohkem paneb tuleviku pärast südant valutama see- kas ka edaspidi jätkub haiglas häid spetsialiste. Juba praegu on teada- et arvestatav osa personalist on mõne aasta pärast pensionieas.

“Me ei tea- mis juhtub aasta-paari pärast. Enamike erialade puhul on töötajate arv viidud miinimumini nii arstide- õdede kui hooldajate osas-” tunnistab ülemarst n-ö piiri peal töötamist. “Koormus on suur ja see põhjustab stressi. Teeme omalt poolt kõik- et probleeme ennetada ja otsime vajadusel varakult uusi inimesi.”

Praegu on käimas teise rehabilitatsioonimeeskonna kokkupanek. Et järjekorrad rehabilitatsiooniplaani koostamisel läksid liiga pikaks- üritataksegi töötajaid juurde saada.<br /> Spetsialistid võivad lahkuda väga erinevatel põhjustel. Näiteks sai rehabilitatsiooni alal töötav psühholoog järgmiseks aastaks magistrantuurikoha Šveitsi. “Otse loomulikult ei pea me teda kinni- tal on vaja minna. Aga et kahte meeskonda töös hoida- vajame ühte psühholoogi lisaks.”

Taastusravi aluseks on liikumisravi ning Põlva haigla õnneks on neil tööl oma erialal väga tugevad füsioterapeudid. Rehabilitatsioon peab aga toimima meeskonnatööna ja iga puuduv lüli annab tunda. Teise meeskonna lõplik komplekteerimine on alles pooleli.

Haiglajuhid tõdevad- et soovi rohkem tööd teha kammitseb haigekassa leping - nagu ka kolleege teistes haiglates. Haigla tegevdirektor Koit Jostov märgib- et haigekassa on nõus raha juurde andma siis- kui ravijärjekord läheb üle “normaalse piiri”. “Piiri” mõiste võib suures ja väikeses haiglas olla erinev ka sisuliselt- mitte ainult järjekorra pikkuse poolest.

“Me ei panegi niimoodi järjekorda nagu Tartu-” kinnitab Rikka. “Maainimene ei pane ennast varakevadel detsembriks kirja. Ta ütleb- et kas ta elabki selle ajani- ja lubab tulla uuesti sügisel- kui hein tehtud ja kartul võetud. Opiplaan ja inimese soovid ei tarvitse olla kooskõlas.”

Samas leiab Rikka- et kui Tartu inimesed on lõikuste pikalt ette planeerimisega harjunud- siis võib-olla harjutakse sellega ka Põlvas.

<br /><strong>AITA NURGA<br /></strong><a href="mailto:aita@mu.ee">aita@mu.ee</a>

 

*****************************************

 

<strong>Õepostil valvab särasilmne praktikant</strong>

Tartu meditsiinikooli II kursuse õde-praktikant Kristi Kägo võtab Põlva haigla lasteosakonnas telefoni vastu ja täidab iga päev praktikaraamatut. Tööpäev kestab kella kolmeni või viieni- vastavalt graafikule.

Kas praktikandil üldse midagi teha lastakse? “Tilkinfusiooni olen saanud üles panna ja aidanud hooldusteenindust teha-” loetleb Kristi. Praegu on osakonnas vähe patsiente - viis last. Enamikul on hingamisteede haigused ja mõni viirushaigus ka. Üks bronhioliidiga laps saadeti Tartusse.

Kristi jääb kolmenädalase praktikaga rahule- kui enda valitud eesmärgid täidetud saab. Näiteks tahab ta harjutada inhalatsioonide tegemist lastel. Nii kaugele Kristi pole jõudnud- et ootaks rõõmuvärinal raskeid haigusjuhte- aga kui näeb- siis ikka huvitab- tunnistab ta.

Põlvast pärit Kristi enda peres meditsiinitöötajaid pole. Põlva haiglas tal ka tuttavaid varem polnud. Aga et praktika eest raha ei saa- siis valivad meditsiinikooli õpilased ikka võimalikult kodulähedase praktikakoha.

Seekord on Kristiga koos praktikal kursuseõde Marianne.

Varem on Kristi käinud praktikal vanadekodus ja lasteaias- Põlva haigla siseosakonnas ja Ida-Tallinna keskhaigla kirurgiaosakonnas. “Mõlemas kohas on päris hea-” võrdleb Kristi Ida-Tallinna haiglat Põlva haiglaga. “Ida-Tallinna keskhaiglas on rahvast rohkem ja tööd rohkem.”

Sügisel jätkab Kristi meditsiinikooli- siis juba Tartu kõrgema tervishoiukooli- III kursusel. Kuhu ta lõpetamise järel tööle läheb- ei ole ta veel otsustanud.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

************************************

 

<strong>Töö tellija materjalist</strong>

<em>Põlva haigla ülemarst Margit Rikka ja tegevdirektor Koit Jostov rääkisid vestlusringis Meditsiiniuudiste toimetusega ka patsientide seas levinud hoiakutest ning arstide ringkonnas esinevatest naljakatest juhtumitest ning ütlemistest. Mõned nopped.</em>

* Üks väikeses maakohas töötav perearst ütles patsientide suhtumist iseloomustades: oma perearst on kõige rumalam- Põlvas on natuke targemad arstid- aga need kõige targemad arstid on Tartus.

* Lõuna-Eesti inimesed ei kipu minema Tallinnasse ravile- tahetakse Tartusse. Tartu meditsiini usaldatakse lausa müstilisel kombel. Inimesed loodavad- et seal tegelevad nendega ainult professorid. Nad ei mõtle sellele- et Tartu ülikooli kliinikumis käib ka õppetöö ning oodatud professori asemel võib vastu võtta hoopis resident.

* Erinevates piirkondades elavatel inimestel kujunevad välja teatud hoiakud meditsiinitöötajate suhtes. Lõuna-Eesti inimesed on südamlikumad- leplikumad. Tallinna inimene on nõudja- kategooriline. Pealinnas peab inimene küünte ja hammastega võitlema oma koha pärast. Ka selle pärast- et ta saaks haiglasse- saaks sobiva arsti.

* Ilukirurgide üks üldlevinud ametilause kõlab: töö on tellija materjalist. Põlva haiglas kasutavad sama mõttetera ka ämmaemandad. Näiteks siis- kui värsked lapsevanemad pole rahul- et sündis just poeg või tütar.

* Teinegi ütlemine on siin leidnud uue konteksti. Armeenlaste kuulsaim toost “Terviseks- ülejäänu ostame!” kõlab Põlvas: “Andke raha- ülejäänu ostame!”

* Meditsiin ei ole pesumaja- et teeme inimese haiglas puhtaks ja saadame minema. Arst peab meeles pidama- et samad inimesed võivad sattuda tema juurde üha uuesti ja uuesti. Hea arstiabi aluseks on hea suhtlemisoskus.

* Üht kõrva-nina-kurguarsti kutsutakse omavahel “kõrilõikajaks”. Niimoodi- hüüdnime andes- tunnustavad arstid oma väga head kolleegi.<br />

<strong>AITA NURGA<br /></strong><a href="mailto:aita@mu.ee">aita@mu.ee</a>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.