KÜSITLUS:

Milline idee toob raha tervishoidu?

<strong>Milline idee toob raha tervishoidu?</strong>

<em>Sotsiaalminister Jaak Aab tutvustas 30. mail võimalikke lahendusi tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Neli ettepanekut on ministri sõnul kiiremini kasutusele võetavad ning ülejäänud seitse puudutavad pikemat perspektiivi. Milline sotsiaalministeeriumi poolt tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtud ettepanekutest on Teie arvates kõige tulemuslikum? Miline neis on Teie arvates kõige vähem tulemuslik?</em>

 

<strong>RITA UUETALU<br /> perearst- Sõmeru Tervisekeskus OÜ juhataja:</strong>

"Kardan- et ei ole nendes küsimustes eriti kompetentne. See on rohkem poliitikute- kui praktiseeriva arsti rida.<br /> Minu arvamus on- et peaks suurenema riigi osa tervishoiu finantseerimisel. Punkt 2 ehk riigi poolt remondi- ja kapitalikulude katmine on ehk kõige mõistlikum ja tulemuslikum.<br /> Kõige halvem või isegi inimeste tervisele ohtlik tundub ettepanek tööandja poolt haigushüvitise maksmise kohta. Sellega kaasneb suure tõenäosusega haigena tööl käimine (lihtsalt ei võeta haiguslehte). Tagajärjeks võivad olla rasked tüsistused."

 

<strong>TOOMAS KARIIS<br /> Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog:</strong>

"Raske on vastata- mis on kõige parem ja kõige halvem idee. Igal juhul tuleb tervishoidu suunata rohkem raha- kuna kulutused tervishoiule SKP-st on häbematult madalad. Seetõttu on tulubaasi suurendamine üks võimalus- samuti paljuräägitud haiglate kapitalikulude katmine riigi ja omavalitsuse poolt- mis tähendab ju omaniku kaasamist äritegevusse. Pole mõtet eraldi käsitleda siin hooldushaiglaid- vaid kõik omanikud (omavalitused) võiksid haiglate remonte- ehitusi ja jooksvaid kapitalikulusid katta.<br /> Raviteenuse rahasse on praeguste hindade juures raske aparatuuri amortisatsiooni paigutada- rääkimata ehitus- ja remondikuludest. Patsiendi omaosaluse suurendamisele ei tasu loota- kuna juba praegu maksavad haiged ise suuri summasid tervishoiuteenuse eest.<br /> Ülim aeg on võimumeestel otsustada- mida garanteerib solidaarsuskindlustus. Ootan selgust- millised kulud kindlasti saavad ravikindlustatutele kaetud. Aktsepteerin maksumaksjana ka haigekassa piiratud osalust. Häiriv on täna see- et maksumaksja normaalse ajaga ambulatoorse arstiabi saamiseks selle enamasti täies mahus kinni maksab.<br /> Tänane kriis Tallinna haiglates tõestab- et haigekassa ei ole suuteline mitte ainult maksma teenuse eest õiget hinda- vaid ta ei suuda ka osta teenust patsientide poolt soovitud mahus- sest lepingud ravijuhtude arvule on ületatud kõigis haiglates.<br /> Kes ütleb- keda uuriti või raviti ilmaasjata? Milles on süüdi need- kes lähinädalatel oodatud ravile ei pääse? Ehk - veel kord tuleks ravikindlustuses täpsustada ja elanikele teada anda- mida siis haigekassa saab maksta ja mida mitte. Ning seada ka garantiid- nagu näiteks on garanteeritud retseptiravimite soodustamine vastavalt reeglitele - see toimib.<br /> Toetan ka haigushüvitise lae kehtestamist. See annab võimaluse asutustel maksta töötajatele võimaluse korral lisaks haigushüvitist. Mis puudutab tööandja ja haigekassa ühist vastutust haigushüvitiste maksmisel- siis oleks oluline- et töövõtja ei satuks siin surve alla ja haigemad inimesed ei jääks tööta.<br /> Ebaõnnestunud ettepanekuks pean visiiditasu arvestamist teenuse piirhindadesse. Kuna iga asutuse kulud ja turusituatsioon on erinev- siis peaks teenuse osutajal olema vabadus saada lisatulu. Haigekassa võib seada piiri tema poolt ülevõetavate kulude kohta. Oluliste teenuste puhul olgu haige omaosalus nullilähedane- samas on rida teenuseid- mille puhul patsiendi omaosalus võib olla suurem."

 

<strong>ENNO KASE<br /> Viljandi haigla ravijuht:</strong>

"Positiivset alget omavad ettepanekud nende tähtsuse järjekorras oleksid: ettepanek nr 1 (suurendada ravikindlustuse tulubaasi)- kui sisse viia mõistlikud muudatused aja- ja finantsgraafikusse; ning ettepanek nr 2 (haiglate kapitalikulude katmine riigieelarvest)- kui “haiglate”all mõista tervishoiuteenuste kapitalikulude osa ja lisada tasakaalustusmehhanism süsteemiväliste investeeringute arvestamiseks. Neile järgneksid postiivsetena ettepanek nr 10 (alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu suunamine rahvatervise edendamiseks); ettepanek nr 5 (sünnitushüvitis asendatakse teatud perioodil vanemahüvitisega)- ettepanek nr 11 (patsientide omaosaluse tõstmine tervishoiuteenuse eest tasumisel); ettepanek nr 7 (kohalike omavalitsuste rolli suurendamine statsionaarse hooldusravi rahastamisel) ning ettepanek nr 8 (haigushüvitise väljamaksmise ooteaja pikendamine).<br /> Negatiivsed ettepanekud - mitte ainult rakendatavuse ja otstarbekuse- vaid ka seni tavapärase õigluse aspektist - nende tähtsuse järjekorras oleksid: kõigepealt ettepanek nr 9 (riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saavate isikute eest sotsiaalmaksu maksmine riigi poolt); ettepanek nr 3 (tervishoiuteenuse osutajate omatulude arvestamine tervishoiuteenuste piirhindadesse); nr 4 (panna lagi töövõimetushüvitistele) ning nr 6 (tööandjale kohustuse seadmine haigushüvitise kulude katmisel).<br /> Kõige tulemuslikum mõistliku aja- ja finantsgraafiku korral on kaheldamatult ettepanek nr 1- suurendades ressurssi nende arvel- kes seda tänagi tarbivad ebaproportsionaalselt madala tasu eest või tasuta.<br /> Kõige ebamõistlikum on ettepanek nr 3- selle rakendamine on ilma väga ulatuslike ümberkorraldusteta kogu senises süsteemis kas võimatu või toob vägisi rakendamise korral kaasa oluliselt rohkem negatiivseid mõjusid tervishoiuasutustele- kui selle ressursi arvel saaks probleeme lahendada.<br /> Kõige ebaõiglasema ettepaneku tiitlile kandideerivad ettepanek nr 3 oma väitega alla kalkuleeritud omahinna teenuse osutamise kohustusest- ning ettepanek nr 9 oma varjatud mõttega teistkordselt sotsiaalmaksustada osa raha- mille pealt on kord sotsiaalmaks juba tasutud."

 

<strong>VALLO VOLKE<br /> Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige:</strong>

"Alustaksin kiitusest: pea kõiki väljapakutud samme tuleks kaaluda. Parimad on lahendused- mis toovad Eesti arstiabisse raha juurde lihtsa ja läbipaistva mehhanismiga: seega on väljapakutuist parim punkt 9- kus riik tasuks pensionäride eest ravikindlustusmaksu.<br /> Õige oleks rakendada ka piiri haigushüvitisele: selle tugevaks küljeks on täna ravikindlustusmaksuna kogutava raha kasutamine pigem arstiabiks kui sissetuleku säilitamiseks. Küsimus on prioriteetides - kas tähtsam on kvaliteetse arstiabi olemasolu või see- et säiliks maksimaalne sissetulek haiguse perioodil. Tegemist on küll “halva” lahendusega- kuid muud lahendused on veel halvemad.<br /> Kriitikat ka. Punktis 3 toodud ettepanek (tervishoiuteenuse osutajate omatulude arvestamine tervishoiuteenuste piirhindadesse) on mõttetu - see on raha- mis on niikuiniii arstiabis olemas. Summa teatavasti ei olene liidetavate järjekorrast. Patsientide omaosaluse tõstmine ei ole hea mõte."

 

<strong>SIRJE KIISKÜLA<br /> Rakvere haigla peaarst</strong>

"Kõige tulemuslikum ettepanek on nr 1 (suurendada ravikindlustuse tulubaasi)- sest kuidagi peame jõudma ju Euroopa riikide ravikuludeni SKP-st. Eesti riigi 5-1% on naeruväärselt vähe- töötame ju samasuguse aparatuuriga kui kõrge SKP-protsendiga riikides ning õdede-arstide teadmised ja oskused küünivad nendesamade suuremate rahaliste võimalustega riikide töötajate tasemeni. Meil pole siin mõtet nutta- et arstid lähevad ära välismaale - lähevadki- sest Eesti riigis puudub raha tervishoiusüsteemi jätkusuutlikuks arendamiseks- arstide oskuste ja soetatud aparatuuri piisava koormusega kasutamseks ning stabiilne poliitiline võim- mis tagaks kindlasuunalise tervishoiupoliitika.<br /> Ravikindlustuse tulubaasi tõstmine on ka haigushüvitiste osaline vähendamine- sest 1-3 päeva haigust on paljudel juhtudel välditav. Patsiendid peaksid ise olema oma tervisest huvitatud- inimesi tuleb haigestumise ja tulude vähenemise hirmuga sundida elama enda tervise peale mõeldes. Vaadake enda ümber ringi - paljud meist on normaalkaalulised- kui mitu teie kolleegi kõnnib üle päeva näiteks pool tundi- kui mitu korda on keegi seevastu olnud haiguslehel? Või kes meist ei teaks meest või naist- kes puhkust asendab või pikendab haiguslehega?<br /> Sünnitus- ja lapsendamishüvitis ei tohiks mingil moel väheneda- sest see viiks meie niigi kesise iibe alla. Tervet last ja ema peab igati toetama!!! Vanemahüvitis kohe peale sünnitust on hea mõte.<br /> Ravikindlustuse tulubaasi suurendamine on ka haiglate kapitalikulude katmine riigi eelarvest- seega oleks ravikindlustuse raha taas kasutada patsientide ravimiseks- uurimiseks- palkadeks- samuti on kapitalikulutuse raha kontrolli all. Praegu- kui see raha on piirhindade sees- pole selle sihtotstarbeline kasutamine kuidagi kontrollitav- sellest võib ka näiteks rõõmsalt palka maksta.<br /> Kõige demagoogilisem ja lausa tulubaasi vähendav ettepanek on tervishoiuteenuste osutajate omatulude arvestamine tervishoiuteenuste piirhindadesse - see võtaks sellegi väikese lisaraha ära- mida praegu saame voodipäevast ja visiiditasust. Pealegi on rida haigusjuhte- kus need lisarahad ei rakendu (nakkushaiged- sünnitajad- lapsed jne)."

 

<em>Küsinud<br /> Peep Talimaa</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.