SIIBER:

veidraid lugusid meditsiinist

<strong>Miks ei võiks HIV-paarid abielluda?</strong>

“Ma tulin siia- et abielluda. Olen HIV-positiivne-” teatab 31-aastane teemandilihvija Rasik Bhai.<br /> “Te peate andma infot enda ja oma väljavalitu kohta ning oma perekonna tausta kohta-” vastab naeratav Daksha Patel.<br /> Algab tema tavapärane päev India esimeses HIV-positiivsete abielubüroos. Daksha asutas oma büroo Lääne-India osariigis Gujaratis ja on seni paari pannud seitse soovijat. See pole seda tüüpi büroo- kus armastajapaar uksest sisse astub- vaid Daksha kaudu saad ka endale paarilist otsida.<br /> Teemandilihvija Rasik Bhai ongi üks nende hulgast- kes otsib pruuti. Ta selgitab Dakshale oma majanduslikku tausta ja kinnitab- et suudab naist ja peret ülal pidada. Daksha küsib- palju mees teenib. 3000 ruupiat kuus- mis on meie rahas umbes 900 krooni.<br /> “Sa pead ülal pidama ennast ja oma naist. Te olete mõlemad HIV-positiivsed- seega tuleb kulutada ka ravimitele-” sõnab Daksha pisut murelikult. Tema praegune klient on üsna tüüpiline.<br /> Daksha tagasihoidlikku ühetoalist bürood külastatakse järjest tihedamini. Üks soovib leida  pruuti kindlasti samast kastist- kus ta isegi- teine otsib naist kasvu järgi. Vaid asjaosaliste haigus on ühine.<br /> Daksha sattus tööle ühte organisatsiooni- mis tegeles HI-viiruse kandjatega. Ta avastas nende hulgas palju noori mehi- aga ka noori lesknaisi- kelle ees seisis küsimus: kas nad saavad abielluda? Indias on neil kõigil ka tohutu sotsiaalne surve- sest perekond nõuab oma järeltulijatelt abiellumist. Mis tahes hinnaga.<br /> Sealt saigi tal idee asutada HIV-abielubüroo ning asja tegi lihtsamaks- et ka Daksha ise on HIV-positiivne.<br /> “Abiellusin. Mõned kuud pärast seda avastasin- et olen haige-” räägib naine oma saatusest. “Sellele vaatamata oleme abikaasaga need aastad õnnelikult elanud. Miks ei võiks ka need inimesed abielluda- keda ma oma büroos kohtan?”<br /> 2-4 miljoni elanikuga Surati linnas- kus Daksha tegutseb- on juba registreeritud 2500 viirusekandjat. Kahjuks tuleb neid üha juurde- nagu ka kliente sellele ettevõtlikule naisele. India teemandilihvijate pealinn on migranttöölistele magnetiks ja siin levivad ka haigused kiiresti.<br /> Daksha võttis büroosse appi mehe- kellele ta aitas naise leida. Mees nimetab oma abielu ja tööd büroos elu kannapöördeks. Tema enesusk ja tervis on taastunud- ta aitab tuua sära nende inimeste ellu- keda sööb raske haiguse stress.<br /> Kuid ega büroo töö pole probleemideta: pruudiotsijate arv ületab peigmeheotsijate oma kümme korda. Praeguseks on registreeritud 70 abivajajat- kuid vaid kaheksa neist on naised.<br /> Indias avalikustavad vaid vähesed naised oma HI-viiruse- kuna see märgistab nad häbistava pitseriga. Seepärast on Daksha oma naiskundede julguse üle eriti uhke.<br /> India lohutab end sellega- et siiski on riigis vähem aidsihaigeid kui Aafrikas. Kuid see on väike lohutus.<br /> Seepärast on igasugune tegelemine viirusekandjatega- nagu ka Daksa abielubüroo- tänuväärne ettevõtmine.

 

<strong>Silmaarstid keelaksid õudusfilmi</strong>

NEW DELHI. India silmaarstid nõuavad kohtu kaudu keeldu filmile- mille kangelanna näeb pärast silma sarvkesta siirdamist vaime.<br /> Arstide sõnul hirmutab selline film nii nende patsiente kui võimalikke silmadoonoreid.<br /> India Oftalmoloogide Selts esitas New Delhi ülemkohtule kaebuse- et film “Naina” (“Silmad”)- milles näitleb Bollywoodi täht Urmila Matondkar- tugevdab müüte sarvkesta siirdamise kohta- kirjutas ajaleht The Times of India.<br /> “See film tekitab hirmu sarvkesta saajates ja nende sugulastes- samuti ka potentsiaalsetes silmadoonorites-” ütles silmaarst Navin Sakhuja Reutersile.<br /> Inimesed kardavad- et nende silmad võivad pärast surma edasi elada- ütles seltsi liige Sakhuja. “Meil on tohutu järjekord inimestest- eriti lastest- kes ootavad uut sarvkesta. Selline film suurendab eelarvamusi ning kahjustab sarvkestade hankimise jõupingutusi”.<br /> “Naina” režissöör ütles- et kangelanna nägemused pärast silmaoperatsiooni on põhjustatud sellest- mida silmadoonor enda elus nägi ja koges.<br /> “Kui kohus sellist vastuseisu arvestaks- ei saaks kunagi ühtegi õudusfilmi teha-” tsiteeris Times Shripal Morakhiat.<br /> Kohtuasja arutelu on alles ees- kuid film on kogu riigis juba linastunud. Indias vajatakse aastas kuni 50 000 silma sarvkesta- kuid doonoritelt saadakse ainult 15 000.<br /> Indialased usuvad taassündi ning seda- et kõik nende teod ja käitumine selles elus mõjutavad järgmist elu. Arstide sõnul usuvad mõned inimesed- et sünnivad järgmises elus pimedatena- kui nad oma silmad loovutavad.

 

<strong>Väike merineitsi kosub</strong>

LIMA. Peruu pealinna Solidarity Hospitalis tehti juunis erakorraline operatsioon tüdrukule- keda kutsutakse väikeseks merineitsiks.<br /> 13-kuusel Milagros Cerronil on kaasasündinud sirenomeelia ehk merineitsi sündroom - tüdruku jalad olid kokku kasvanud. Sellist defekti juhtub vaid kord 70 000 sünni hulgas- kuid seni oli teadaolevalt tehtud vaid üks jalgu eraldav operatsioon.<br /> Peruu arstil Luis Rubiol ja tema kümneliikmelisel meeskonnal õnnestus pika ettevalmistusega operatsioon edukalt ja pisike peruu kaunitar saab varsti kahel jalal kõndima õppida.<br /> “Väikese merineitsi” eesnimi Milagros tähendab meie keeli imet.

 

<strong>Haiglapiibliskandaal</strong>

LEICESTER. Suurbritannia linna Leicesteri kolmest suurimast haiglast kõrvaldati mittekristlaste soovile vastu tulles ning ohtliku haiglabakteri leviku takistamiseks seni kõigi patsientide öökappidel asunud piiblid.<br /> Leicesteri ülikoolihaiglate sihtasutus kinnitas- et lauapiiblid võivad patsientidele edasi kanda ohtlikku haiglabakterit MRSA ehk metitsilliinile resistentset <em>Staphylococcus aureus</em>’t.<br /> Usumehed teatavad aga- et piiblid ei kujuta enesest mingit nakkusohtu. Nad kinnitavad- et nende poole on pöördunud paljud inimesed- kes sooviksid ka edaspidi haiglapiiblist lohutust ja tuge saada.<br /> Haiglajuhid arutavad tekkinud tüli ja selle lahendamise võimalusi erakorralisel kokkusaamisel.

 

<strong>Küprose rinnahoidjakett</strong>

NIKOSIA. Küprosel elavad inglannad kavatsevad panna kokku maailma pikima rinnahoidjaketi- et tõsta teadlikkust rinnavähist ning koguda raha vähiuuringuteks.<br /> Korraldajate sõnul vajavad nad vähemalt 90 000 rinnahoidjat ja kümme kuud- et valmistada kett- millega nad pääseksid Guinnessi rekorditeraamatusse. Eelmine rekord oli 79 000 rinnahoidjast koosnev kett Singapuris.<br /> “Me palume naistel annetada nii palju mittevajalikke rinnahoidjaid kui võimalik-” ütles Jan Handley- kes juhib Küprose lääneosas Paphose linnas vähihaigete toetusgruppi.<br /> “Kuid peamine sõnum- mida me tahame saata- on see- et palun olge teadlikud ja käige regulaarselt läbivaatusel-” ütles Handley Reutersile.<br /> Ürituse korraldajad on palunud teha koos rinnahoidjatega ka väikese rahaannetuse.<br /> Maailmas sureb igal aastal rinnavähki umbes 400 000 naist.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.