13. juuni 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

<strong>Miks ei võiks HIV-paarid abielluda?</strong>

“Ma tulin siia- et abielluda. Olen HIV-positiivne-” teatab31-aastane teemandilihvija Rasik Bhai.<br />“Te peate andma infot enda ja oma väljavalitu kohta ning omaperekonna tausta kohta-” vastab naeratav Daksha Patel.<br />Algab tema tavapärane päev India esimeses HIV-positiivseteabielubüroos. Daksha asutas oma büroo Lääne-India osariigisGujaratis ja on seni paari pannud seitse soovijat. See pole sedatüüpi büroo- kus armastajapaar uksest sisse astub- vaid Dakshakaudu saad ka endale paarilist otsida.<br />Teemandilihvija Rasik Bhai ongi üks nende hulgast- kes otsibpruuti. Ta selgitab Dakshale oma majanduslikku tausta ja kinnitab-et suudab naist ja peret ülal pidada. Daksha küsib- palju meesteenib. 3000 ruupiat kuus- mis on meie rahas umbes 900krooni.<br />“Sa pead ülal pidama ennast ja oma naist. Te olete mõlemadHIV-positiivsed- seega tuleb kulutada ka ravimitele-” sõnab Dakshapisut murelikult. Tema praegune klient on üsna tüüpiline.<br />Daksha tagasihoidlikku ühetoalist bürood külastatakse järjesttihedamini. Üks soovib leida  pruuti kindlasti samast kastist-kus ta isegi- teine otsib naist kasvu järgi. Vaid asjaosalistehaigus on ühine.<br />Daksha sattus tööle ühte organisatsiooni- mis tegeles HI-viirusekandjatega. Ta avastas nende hulgas palju noori mehi- aga ka noorilesknaisi- kelle ees seisis küsimus: kas nad saavad abielluda?Indias on neil kõigil ka tohutu sotsiaalne surve- sest perekondnõuab oma järeltulijatelt abiellumist. Mis tahes hinnaga.<br />Sealt saigi tal idee asutada HIV-abielubüroo ning asja tegilihtsamaks- et ka Daksha ise on HIV-positiivne.<br />“Abiellusin. Mõned kuud pärast seda avastasin- et olen haige-”räägib naine oma saatusest. “Sellele vaatamata oleme abikaasaganeed aastad õnnelikult elanud. Miks ei võiks ka need inimesedabielluda- keda ma oma büroos kohtan?”<br />2-4 miljoni elanikuga Surati linnas- kus Daksha tegutseb- on jubaregistreeritud 2500 viirusekandjat. Kahjuks tuleb neid üha juurde-nagu ka kliente sellele ettevõtlikule naisele. Indiateemandilihvijate pealinn on migranttöölistele magnetiks ja siinlevivad ka haigused kiiresti.<br />Daksha võttis büroosse appi mehe- kellele ta aitas naise leida.Mees nimetab oma abielu ja tööd büroos elu kannapöördeks. Temaenesusk ja tervis on taastunud- ta aitab tuua sära nende inimesteellu- keda sööb raske haiguse stress.<br />Kuid ega büroo töö pole probleemideta: pruudiotsijate arv ületabpeigmeheotsijate oma kümme korda. Praeguseks on registreeritud 70abivajajat- kuid vaid kaheksa neist on naised.<br />Indias avalikustavad vaid vähesed naised oma HI-viiruse- kuna seemärgistab nad häbistava pitseriga. Seepärast on Daksha omanaiskundede julguse üle eriti uhke.<br />India lohutab end sellega- et siiski on riigis vähem aidsihaigeidkui Aafrikas. Kuid see on väike lohutus.<br />Seepärast on igasugune tegelemine viirusekandjatega- nagu ka Daksaabielubüroo- tänuväärne ettevõtmine.