Toores kitsepiim ja puukentsefaliit

Tervisekaitseinspektsioonile on tulnud juuni algusest alates meedikutelt teave 14 puukentsefaliiti haigestunu kohta, kes said nakkuse toorest kitsepiimast. Põdejad olid ravil peamiselt Merimetsa nakkuskeskuses, kuid ka Tallinna lastehaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis.

Tervisekaitseinspektsioonile on tulnud juuni algusest alates meedikutelt teave 14 puukentsefaliiti haigestunu kohta- kes said nakkuse toorest kitsepiimast. Põdejad olid ravil peamiselt Merimetsa nakkuskeskuses- kuid ka Tallinna lastehaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis.

Kõik nakatunud väitsid- et pole puugilt hammustada saanud- küll aga ühendas neid asjaolu- et nad olid proovinud 7.-8. maini Tallinnas Kristiine keskuses peetud turismimessil toorest kitsepiima.<br />

<strong>Proovid on Rootsi saadetud<br /></strong>Tervisekaitseinspektsioon koos veterinaar- ja toiduametiga asus täpsustama nakatumise asjaolusid. Epidemioloogilise uuringu käigus vesteldi haigestunute ja raviarstidega. Kindlaks on tehtud kitsed- kelle piima messikülastajatele degusteerimiseks pakuti - kitsede vereproovid on saadetud seroloogiliseks uuringuks Rootsi puukentsefaliidi referentlaborisse.

Tervisekaitsjad tänavad ja tunnustavad arste- kes selle rühmaviisilise haigestumise põhjuse kindlaks tegid ja epidemioloogilises uuringus abiks olid.

6. juunil- pärast meedikutelt haigestumise kohta teabe saamist- informeeris tervisekaitseinspektsioon BNSi vahendusel avalikkust- et ka need haigestunud- kes polnud veel arstilt abi otsinud või kelle puhul oli diagnoos lahtine- saaksid teada 7.-8. mail juhtunust. Pärast meediakajastust võttis tervisekaitsega ühendust mitu inimest- kes olid messil piima proovinud ja haigestunud.

<strong>Üllatav juhtum<br /></strong>Et taoline nakatumine oli enamiku jaoks üllatav juhtum- seda näitas tervisekaitsjatele helistajate suur hulk. Valdavalt saime pahandada- et tulime välja “täiesti ennekuulmatu” diagnoosiga: “Kes siis piimast puukentsefaliidi saab- nii pole ju kunagi ega kuskil olnud!”

Suulised vastuväited pole nii veenvad kui must valgel kirja pandu- seepärast otsisime toorpiimaga leviva puukentsefaliidi diagnoosile kinnitust kirjandusest.

Värskeim- 2004. aastal Tartu Ülikooli Kirjastuselt ilmunud “Puukidega levivad infektsioonid Eestis” väidab selgelt: “Tähelepanuväärne on asjaolu- et puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda ka piima kaudu- kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks. Viimasel juhul haigestumine võib avalduda perekonniti ja haigust nimetatakse “piimapalavikuks”. Enteraalset nakkust on registreeritud mitmetes maades (Inglismaal- Tšehhis- Eestis jm).”

Ka väliskirjandus toetas seda diagnoosi. Kitsepiimaga puukentsefaliidi haiguspuhangute kohta on näiteks andmeid Austriast- kus 1989. aastal- pärast toore kitsepiima joomist- haigestus vanapaar.

Slovakkias on aastatel 1998-2002 olnud 33 nakkusjuhtu seotud kitse- või lehmapiima joomisega. Näiteks haigestus seal puukentsefaliiti korraga ühe pere seitse liiget- kes olid tarvitanud kitse toorpiima.

Poolas oli üks puukentsefaliidi puhang 1995. aastal. Sama kitse toorpiima oli joonud 63 inimest- 15 hospitaliseeriti neuroloogiliste nähtudega- 33 haigestus gripilaadsete haigusnähtudega ja raviti ambulatoorselt või paranesid spontaanselt; 15 inimest ei haigestunud. Kõikidel hospitaliseeritud isikutel leiti puukentsefaliidi viiruse vastased antikehad- samuti positiivne IgM seerumis. Viiruse antikehad leiti ka selle farmi kitsel- kust piim pärines.

Tervisekaitseinspektsioonile teadaolevalt on ka Eestis olnud varem kolm grupiviisilist piima kaudu puukentsefaliiti haigestumist.

1990. aastate keskpaiku haigestusid puukentsefaliiti ühe pere kolm liiget- kelle majapidamises olid kitsed ja kes kõik tarvitasid kitsepiima toorelt.

1992. aasta novembris haigestus Läänemaal puukentsefaliiti 10 ajateenijat- kes olid joonud toorest lehmapiima. Kõik haigestunud said seroloogilise kinnituse. Haigusnähtudeks olid kõrge palavik ja tugev peavalu. Neuroloogilisi sümptomeid ei esinenud.

2004. aasta juunis haigestus Pärnumaal neli inimest: kolm ühest perest ja nende üks külaline. Kõik haigestunud olid tarvitanud toorest kitsepiima- seroloogiliselt said kõik puuk-entsefaliidi diagnoosi kinnituse. Sama pere teine külaline piima ei joonud ja haigeks ei jäänud.

<strong>Viirus eritub piimaga<br /></strong>Puukentsefaliidi vireemiaga loomad eritavad viirust piimaga. Eriti suur oht nakatuda lehma või kitse toorpiima joomisel puukentsefaliiti on endeemilistes piirkondades. Eestis on puukentsefaliidi ohualad Saaremaa- Ida- ja Lääne-Virumaa- Läänemaa- Pärnu- ja Tartumaa. Kuid puugivabad pole ka teised piirkonnad.

Puuginakkuse vastu kaitseb vaktsineerimine. Piima aga tuleb enne tarvitamist kuumutada.

<br /><br /><strong>IRINA DONTŠENKO<br /></strong>Tervisekaitseinspektsiooni peaspetsialist<br /><strong><br /> AGNES JÜRGENS<br /></strong>Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete nõunik

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

REGIONAALHAIGLA otsib HIIUMAA HAIGLASSE SISEARSTI

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

21. juuni 2018

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.