Veresäästlikust meditsiinist

Kui mitmeid aastakümneid tegutsesid selle võrdlemisi uue meditsiinivaldkonna pioneerid väga paljudes erinevates maades omaette, siis tähtsündmusena otsustati 1996. aastal korraldada Pariisis esimene rahvusvaheline veresäästliku kirurgia sümpoosion.

Kui mitmeid aastakümneid tegutsesid selle võrdlemisi uue meditsiinivaldkonna pioneerid väga paljudes erinevates maades omaette- siis tähtsündmusena otsustati 1996. aastal korraldada Pariisis esimene rahvusvaheline veresäästliku kirurgia sümpoosion. Sümpoosioni eesmärgiks oli tutvustada laiemale avalikkusele verekao vähendamise meetodeid ja vereülekande alternatiive- jagada oma kliinilisi kogemusi ning sellega kaasnevaid õiguslikke ja eetilisi küsimusi.

<strong>Veresäästliku meditsiini levik<br /></strong>Elava huvi tõttu järgnes juba samal aastal nii Euroopas kui Ameerikas hulgaliselt samateemalisi regionaalseid üritusi. 1997. aasta aprillis peeti Riias Baltimaade esimene rahvusvaheline sümpoosion 800 osavõtjaga 14 maalt- sh 100 arsti Eestist.

On mainimisväärne- et aasta hiljem tulid sel teemal esmakordselt kokku ka idanaabritest kolleegid Venemaa Anestesioloogide VI Kongressi raames Moskvas. Üsna pea järgnes sellele neli rahvusvahelist teaduslik-praktilist konverentsi ja prof. Juri Taritško eestvõttel avati Venemaa esimene veresäästliku kardiokirurgia osakond Moskvas.

<strong>Sümpoosion Eestis<br /></strong>Meil toimus esimene veresäästliku kirurgia sümpoosion 3. aprillil 2004 Viimsi SPA Tervisekeskuses- sellest võttis osa üle 150 anestesioloogi ja kirurgi üle kogu Eesti. Lisaks väliskülalistele - anestesioloog dr Jean-Marc Debue’le Pariisi Maussini kliinikust ja ortopeed dr Christer Strömbergile Rootsi Uddevalla haiglast - esinesid ettekannetega prof Toomas-Andres Sulling ja dr Jaan Tepp Põhja-Eesti regionaalhaiglast- dr Liidia Litvinova TÜ kliinikumist ning vereülekande õiguslikke küsimusi käsitles <em>mag iur</em> Ants Nõmper.

Ettekanded anti välja kogumikuna- kus Eesti Anestesioloogide Seltsi (EAS) eessõnas tuuakse välja ajalooline fakt- et antud sümpoosion oli EASi ligi 37-aastases ajaloos esimene- kus koos kolleegide-kirurgidega seda küsimust vabariiklikul tasemel süvendatult arutati.

Muu hulgas öeldakse seal: “Kuigi transfusioonravi kuulub kaheldamatult XX sajandi meditsiini suursaavutuste hulka- on igal saavutusel ka oma pahupool - vere(-preparaatide) ülekande suhteline ohutus ja kättesaadavus on jätnud unarusse võtted verekaotuse ja homoloogsete ülekannete vähendamiseks plaanilises kirurgias. Oleme harjunud põhjuse asemel ravima tagajärge.”

Eesti Kirurgide Assotsiatsioon pöördus osavõtjate poole kogumiku eessõnas: “Ükskõik- kas patsiendi motiivid vereülekandest keeldumiseks on meie mõttelaadile aktsepteeritavad või mitte- on verekaotuse vähendamine ilma haige paranemist kahjustamata eesmärk- mille poole me mõlemad- kirurgid ja anestesioloogid- üksteist mõistes ja toetades peaksime püüdlema.”

Aastate jooksul on Eestis tehtud edukalt ilma doonoriverd kasutamata keerulisi operatsioone nii täiskasvanutele kui ka lastele: ortopeedilisi- üldkirurgilisi- koronaararteri šunteerimisi- südame klapivahetusi jt- ka neerusiirdamist.

<strong>Alternatiivid populaarsed<br /></strong>Vastupidiselt meie varasema ühiskonna kogemusele on kapitalistliku maailmakäsitluse kohaselt arstiabi üks teenindusliike- mis kohaneb vastavalt tarbijaskonnale. Huvitav on 1996. aastal Kanadas läbiviidud avalik uurimus- mille kohaselt eelistas 89 protsenti küsitletutest vereülekannetele alternatiive. Maailmas on praegu üle 200 edukalt töötavat veresäästliku meditsiini ja kirurgia keskuse.

Senine maailmapraktika on näidanud- et esialgu kulukatena tunduvad veresäästliku kirurgia alternatiivmeetodid võivad pikemas perspektiivis maksta siiski vähem kui allogeense vere pidev ja valvas uurimine ning sellest johtuv kõrge hind. Selle kohta ütleb Zürichi ülikooli kliinikumi anestesioloogiaprofessor Donat Spahn: “Vältides allogeenseid vereülekandeid abdominaal- ja ortopeedilises kirurgias- väheneb ravimaksumus umbes 5000 dollari võrra patsiendi kohta.” (Anesthesiology; 2000; 93(1): 242- 255)

Tänu meditsiiniteaduse progressile on järjest enam võimalusi perioperatiivseks verekao vähendamiseks- autoloogilise vere kogumiseks ja patsiendile tagasijuhtimiseks ning erütropoeesi stimuleerimiseks. See laienev võimalustering ajendab meid nii meedikutena kui ka potentsiaalsete patsientidena kaaluma veresäästliku ravi eeliseid.

<br /><strong>MAIE PÄRN<br /></strong>NATA 6. sümpoosionist osavõtnu

 

<strong><em><u>Bloodless Surgery</u></em></strong>

* Mõiste <em>“bloodless surgery”</em> tuli käibele 1950ndatel aastatel USAs. Ajavahemikul 1957-1977 tegid ameerika nimekad kardiokirurgid dr Denton Cooley ja dr David Ott ilma doonorivereta 542 südameoperatsiooni. Aastaks 1981 olid nad teinud selliseid operatsioone juba 1026- neist 22 protsenti Jehoova tunnistajate lastele.<br /> * Termini <em>“bloodless surgery”</em> saamislugu ongi kardiokirurgias- kui dr Cooley meeskond Texase Südameinstituudis võttis 1950ndatel aastatel kasutusele termini <em>“bloodless prime”</em>- viidates perfuusori vereta eeltäitele. Seejärel hakati kasutama väljendit <em>“bloodless techniques”</em> operatsioonitehnika kohta- kus ei kasutatud doonoriverd.<br /> * Mullu pakkus professor Jüri Männiste õnnestunud eestikeelse vastena välja sõnapaari “veresäästlik kirurgia”- mis peegeldab hästi asja olemust.

<br /><strong><u>NATA</u></strong>

* Austrias Grazi linnas rajas grupp arste 1998. aastal rahvusvahelise assotsiatsiooni NATA (Network for Advancement of Transfusion Alternatives)- mis ühendab anestesiolooge- kirurge- transfusiolooge jt erialade spetsialiste- andes neile võimaluse kliiniliste kogemuste vahetamiseks ja värske info levitamiseks nii kodulehekülje <a href="http://www.nataonline.com">www.nataonline.com</a> kui nüüdseks kaks korda kuus ilmuva ajakirja TATM (“Transfusion Alternatives in Transfusion Medicine”) kaudu. NATAga on liitunud ka meditsiinieetikale spetsialiseerunud juristid.<br /> * Igal aastal korraldab NATA Euroopas sümpoosione. Tänavune- arvult kuues- toimus 18.-19. aprillini Prahas- kus oli ligi 900 osavõtjat umbes 40 maalt. <br /> * Eestist käisid Prahas PERist septilise intensiivraviosakonna juhataja dr Margus Maser ja anestesioloog-vanemarst dr Peeter Põld- TÜKist kardiokirurgiaosakonna anestesioloog dr Liidia Litvinova- ITKst vereteenistuse kabineti juhataja dr Eleonora Ellervee- Ida-Viru Keskhaiglast arst-laborikvaliteedi juht dr Tatjana Jermilova ning dr Maie Pärn Viimsi SPA tervisekeskusest. Järgmisel aastal tullakse kokku Hispaanias.

<em>Allikas: Maie Pärn</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.