PILK: 60-kesi Kõrvemaal

Rakvere haigla juhataja Rain Sepping sõitis nädalapäevad enne haigla iga-aastast jalgrattamatka raja ise läbi. See polnud mõeldud salatrennina, et õigel päeval musklite mängeldes töökaaslastest ette rebida.

Rakvere haigla juhataja Rain Sepping sõitis nädalapäevad enne haigla iga-aastast jalgrattamatka raja ise läbi. See polnud mõeldud salatrennina- et õigel päeval musklite mängeldes töökaaslastest ette rebida.

Seppingu põhimõtte järgi on jalgrattamatka eesmärk ühine ja ohutu kulgemine- et matk oleks pingevaba lõõgastus- mitte võidu kihutamine. Autoga rada läbi sõites ei tunneta- kus on raskemad lõigud ja kui kaua aega vahemaa läbimiseks kulub- jalgrattal saab hästi aru- kus oleks mõistlik teha joogipunkte või söögipause- jagab ta ühe korraldajana kogemusi.

Juba kaheksa aastat on Rakvere haigla töötajad käinud igal suvel jalgrattamatkal. Põhiliselt põhjarannikul- näiteks Rakverest Vainupeale- Eismale- Võsule. Matka pikkus on jäänud 30-40 kilomeetri kanti. Õhtul kuulatakse muusikat- tantsitakse- saab sauna minna.

Sepping meenutab- et kui ta 1997. aastal pangandusest tulnuna Rakvere haiglat juhtima hakkas- siis käisid veel reformid ja tema pidi omanike  väljatöötatud saneerimiskava ellu viima. Selleks- et pingeid veidigi maandada- inimesi kokku siduda ja üksteist teise kandi pealt tundma õppida- pakkus ta välja jalgrattamatka idee.

Mõte leidis toetust ning ühise meeskonnana on korraldamisega edukalt toime tuldud- hindab Sepping. Esimesel aastal (vist Karepale- püüab ta sihtkohta meenutada) tuli kaasa 14-15 inimest. Möödunud aastal käis matkal juba ligi sada inimest- haiglatöötajad peredega- nagu kombeks.

Jalgrattamatk annab võimaluse oma parimate iseloomujoonte demonstreerimiseks kõigile- avab Sepping sportliku matka väärtusi. “Kõrvuti ratastel higistades ei oma erinev ametipositsioon mingit tähtsust. Üksteise toetamine- tähelepanelikkus ja hoolivus on asjad- mis loevad.”

Tänavu 11. juunil käis haiglarahvas - kokku ligemale 60 inimest - Kõrvemaal- täpsemalt sõideti Aegviidu raudteejaamast Arbaveresse. “Elan ise Tapal ja käin tihti Kaitseliidu Viru maleva meestega Aegviidu polügoonil-” räägib Sepping tänavuse marsruudi tärkamisest. Polügoonil ei käi ta relvi täristamas- kuigi täpse käe ja silmaga on ta mõnegi püssiharjutuse võitnud.

“Tulistamist on polügoonil harva. Enamik kaitseliitlaste tegemisi polügoonil on seotud looduses liikumise ja orienteerumisega - teeme koormusmatku ja harjutame ellujäämistaktikat-” kirjeldab Sepping oma militaarset elu.

Niisiis arenes tulevase matka marsruut Aegviidu polügooni omapärasest loodusest ja soovist seda teistelegi tutvustada. “Kaitsejõudude harjutusalad jäävad Valgejõest ida poole- aga ala Valgejõest lääne pool on kogu Kõrvemaa matkahuvilistele avatud.”

Paistab- et Kõrvemaa on Seppingule hinge pugenud. “Sellist maastikku tõenäoliselt mujal Eestis ei näe-” ütleb ta. Puudeta nõmmemaastik jääajast pärit oosidel - Eesti jaoks igati ebatüüpiline maastikupilt. Paarikümnemeetristest vaatetornidest ulatub vaatama üle Kõrvemaa- kus on ka mitmeid kauneid järvi.

Et maastikukaitseala on autodele suures osas suletud- siis oli jalgratturitel turvaline sõita. Mõni nägi teekonnal jänest või rebast. Maastikul saab näha ka mägraurge- kuid siis tuleb teada- kust neid otsida- mäger päevaajal ei liigu- teab Sepping.

Tehniliselt keerukaks ja füüsiliselt raskeks tegi esialgu 70-kilomeetriseks planeeritud jalgrattamatka just liivane pinnas. Teekonna edenedes otsustati rada veidi lõigata ja õhtuks oli seitsme-kaheksa tunniga umbes 50 kilomeetrit sõidetud. Sportlikumad said teha pikema matka- lapsed olid julgestusbussi kolinud pärast 30. kilomeetrit.

“Ega üle 50 kilomeetri ole vist mõistlik üheks päevaks planeerida- sest umbes 40. kilomeetril pöördub pilk juba sügavalt endasse ja looduse nautimiseks enam jaksu ei jää-” tõdeb Sepping.<br /> Eeliseks taolisel rajal on laiade kummide ning suurema läbimõõduga rattad. “Sain kasutada Kaitseliidule Rootsi abina tulnud jalgratast- mis käikude puudumisest hoolimata õigustas end sellisel maastikul igati.”

Kaitseliidust on pärit ka tema matkakorraldamistarkus. “Kasutasin kaitseväes kasutusel olevat rännakukäsu formulari. Kui peamised punktid - olukord- eesmärk- juhtimine ja side - läbi töötada- siis on enamik  matka korralduslikke küsimusi vastuse saanud. Lisaks veel pädev kaardimaterjal- teenindustoetuse lisad ja ajakava. See on hea näide- kuidas sõjalist juhtimist saab tsiviilellu tuua-” möönab Sepping.

Kuni haiglarahval huvi matkade vastu säilib- seni jätkub ka juhtkonnal indu uusi retki organiseerida.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.