Täiskasvanute tervisekäitumises olulisi muutusi välja ei paista

2004. aastal Tervise Arengu Instituudi läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus vaadeldi toitumist, kehalist aktiivsust, suitsetamist, alkoholi tarvitamist, tervise enesehinnangut, arstiabi kasutamist ja liikluskäitumist.

2004. aastal Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus vaadeldi toitumist- kehalist aktiivsust- suitsetamist- alkoholi tarvitamist- tervise enesehinnangut- arstiabi kasutamist ja liikluskäitumist. Samuti hinnati küsitletava arvamusi- hoiakuid ja suhtumist tervisesse.

Eesti täiskasvanud rahvastiku (vanuses 16-64 aastat) tervisekäitumise uuring toimub igal paarisaastal alates aastast 1990 ning on siiani moodustanud osa Finbalt Health Monitor (Finbalt) ühisuuringust- milles osalevad veel Leedu- Läti ja Soome. Ühisuuringu koordineerija on Soome Rahvatervishoiu Instituut.

2004. aasta uuringu viis sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi TAI epidemioloogia ja biostatistika osakond.

<strong>Tervisesporti teeb kolmandik<br /></strong>Tervisespordi harrastamine vähemalt kaks korda nädalas ei ole alates 1998. aastast erilise muutustendentse ilmutanud. Meeste osas on see kõikunud 30 ja 33 protsendi vahel- naistel 29 ja 32 protsendi vahel. 2004. aasta vastavad numbrid on 31 ja 30.

Uuringu tulemusel eristuvad vanusegrupiti selgelt 16-24-aastased- kus viimase kahe aasta lõikes nähtub meeste osas kümneprotsendiline tõus (50st 60 protsendini)- naistel on tõus väiksem (43st 45 protsendini). Oluliselt on langenud huvi sportimise vastu kahes eagrupis: 35-44 aastat ja 55-64 aastat.

Kui vaadelda kümneaastast perioodi- siis ilmnevad tervisespordi harrastamise kõveras just noorte meeste puhul küllaltki suured võnked.

“See 2000. aasta jõnks liikumisharrastuses 16-24-aastaste meeste seas vajaks süvendatumat uurimist-” märgib TAI direktor Maarike Harro tol aastal uuringus esinenud paarikümneprotsendisele “üleshüppele” osutades. “Võib-olla oli selles grupis vastajaid liiga vähe ja need juhtusid olema sportijad. Siin annaks täpsema vastuse kõikumise olulisuse kohta vastav statistiline analüüs.”

<strong>Toiduõli kautamine moes<br /></strong>Toidu valmistamisel kasutab peamiselt toiduõli 91 protsenti tervisekäitumise uuringus vastanuist.

Värske köögivilja tarbimine 6-7 päeval nädalas on kahe aastaga pisut langenud (naistel 27-lt 23 protsendile- meestel mitte). Värske puuvilja tarbimises nähtub aga meestel 5-protsendiline tõus.

“Võrreldes kahe aasta tulemusi- ei saa üksnes silma järgi otsustada statistiliselt olulise erinevuse osas-” kommenteerib Maarike Harro. “Väikesed kõikumised tulemuste osas võivad olla tingitud vastajate kontingendi veidi erinevast vanus-soolisest koosseisust erinevatel uuringuaastatel. Üksikud ekstreemse väärtusega uuritavad väikeses grupis moonutavad keskmist tulemust.”

Täpsemaks muutuste hindamiseks tuleks tema sõnutsi teha vastav statistiline analüüs. Niisugust analüüsi teostab TAI vaid teaduspublikatsioonide puhul. Raporti esitlusel toodi välja vaid peamised trendid.

“Seega ei saa nende jooniste alusel teha järeldusi pisikeste kõikumiste kohta. Samuti ei pruugi puu- ja juurvilja söömise sagedus näidata teadlikkust. Põhjus võib olla ka rahapuuduses või muus-” hindab Harro.

<strong>KMI on suhteliselt stabiilne<br /></strong>Kaaluindeks (KMI) näitab viimase kahe aasta seisuga suhtelist stabiilsust. Kahe aastaga on pisut lisandunud 30st suurema kaaluindeksiga mehi (tõus 12st 14 protsendini).

Kui vaadelda kaaluindeksi kõverat alates 1990. aastast- siis joonistub selgelt välja ülekaaluliste ja rasvunute osakaalu märgatav langus aastal 1992- mil seoses üleminekuperioodiga tabas Eestit toiduainete defitsiit.

“Edasi on väikeste kõikumistega ülekaaluliste ja rasvunute hulk püsinud üldiselt stabiilsena- kuigi rasvunud meeste osahulk tundub omavat kergelt tõusvat trendi-” tõdeb Maarike Harro. “Vaatame- mida näitab trend 2006. aastal.”

<strong>Suitsetatakse endiselt palju<br /></strong>Igapäevasuitsetajate osakaal on meeste hulgas väga kõrge- läbi aastate vahemikus 45-48 protsenti. Naistel püsib see 20 protsendi piires. Võrreldes 2002. aastaga on suitsetajate osakaal veidi suurenenud- seda naiste osas just vanusegrupis 16-24 (alates 2000. aastast 12-st 28 protsendini).

Varasemate tervisekäitumise uuringute järgi ilmnes- et suitsetamine oli väheneva trendiga kõrgema hariduse ja sotsiaalse tasemega meeste hulgas. 2004. aasta andmed aga jätavad selle trendi muutuseta.

“Tegelikult võib väita- et suitsetamine nii naiste kui meeste seas ei vähene. Väike jõnks 2004. aastal võib olla juhuslikku laadi-” sedastab Harro.

<br /><strong>MARIKA KUSNETS<br /></strong><a href="mailto:marika@mu.ee">marika@mu.ee</a>

 

 

<strong><u>Kokkuvõtteks täiskasvanute tervisekäitumise kohta:</u></strong>

* Kaks või enam korda nädalas tervisespordi harrastajate osakaal püsib samal tasemel- üle 25-aastaste meeste seas võib täheldada isegi langustrendi.

* Ülekaaluliste ja rasvunute osakaal püsib stabiilsena meestel umbes 45 protsendi ja naistel 40 protsendi tasemel- siiski võib 45-55-aastaste meeste seas täheldada tõusutrendi.

* Toitumisnäitajates võib täheldada muutumist tervislikumate valikute suunas.

* Suitsetajate osakaal püsib suhteliselt stabiilne- meestel 45-48 protsenti ja naistel tasemel 20 protsenti; muret teeb suitsetajate arvu tõus 16-24-aastaste grupis.

* Passiivsete suitsetajate arv on kindla langustrendiga.

<em>Allikas: Tervise Arengu Instituut</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.