Kiira Järv huvitub laste ja vanemate suhetest

Eesti üks juhtivaid pereterapeute, TÜ kliinikumi psühholoog Kiira Järv tõdeb, et psühhiaatriakliiniku patsientidest paljud ei jõua pereteraapia seansile vajadusest hoolimata, kuid esmase psühhoosiga patsiendid reeglina siiski saavad seda abi.

Eesti üks juhtivaid pereterapeute- TÜ kliinikumi psühholoog Kiira Järv tõdeb- et psühhiaatriakliiniku patsientidest paljud ei jõua pereteraapia seansile vajadusest hoolimata- kuid esmase psühhoosiga patsiendid reeglina siiski saavad seda abi.

Psühhiaatrikliinikus valdavalt peredega töötav Kiira Järv selgitab pereteraapia suhteliselt tagasihoidlikku rakendamist haiglas spetsialistide vähesusega. Psühhiaatriakliinikus saab ravi ligikaudu 6000 patsienti aastas- neist ligi 2000 tulevad ravile esmakordselt.

Pereterapeudi ettevalmistusega kliinilised psühholoogid ja psühhiaatrid- kellel on niigi väga suur koormus- saavad pereteraapia teenust pakkuda haiglas vaid muude tööülesannete kõrvalt.

“Arvan- et olukord oleks lihtsam- kui psühhiaatriakliinikus oleks psühhoterapeudi ametikoht ja spetsialist saaks peamiselt keskenduda pereterapeudi tööle-” leiab Järv. “Mina töötan akuutpsühhiaatria osakonnas- kus pereteraapia võimalust pakutakse eelkõige esmaselt psühhoosi haigestunud noorte inimeste peredele- kuna psühhootiliste häirete perepsühhoteraapiline ravi on tõhusaim haigestumise algfaasis.”

Enamik esmase psühhoosi patsientide peredest ka saavad pereteraapiat akuutpsühhiaatria osakonnas- hindab Järv. Enamasti soovitabki patsiendile seda ravivõimalust arst- inimesed ise ei oska sedalaadi abi küsida. Muu hulgas oskab arst põhjalikult selgitada perenõupidamiste ja pereteraapia olemust ja vajalikkust.

Pereteraapia pühendus oma algusaastatel - 1950-ndatest aastatest alates - skisofreeniahaigete perekondade ravile. Pereteraapia kaasaegsed seisukohad kinnitavad- et skisofreeniahaigete perede probleemides- nende käitumises ja suhete mustrites ei ole midagi erinevat võrreldes muude haigustega patsientide või ka haige pereliikmeta peredega- tutvustab Kiira Järv. “Samasugused probleemid- düsfunktsionaalsete suhete mustrid. Pigem on erinevus kvantiteedis-” märgib Järv.

Probleemid suhetes- millega on koormatud skisofreeniahaigete pered- on esinenud pikka aega- võib öelda- et mitmes eelnevas põlvkonnas- ning on olnud raskesti lahendatavad ja palju valu tekitanud- tõdeb ta. “Neis peredes ei ole ressurssi ja oskust üksteist toetada- mõista. Seepärast vajavad nad ka palju rohkem kõrvalist abi kui võib-olla teistsuguste häiretega ja lihtsalt kriisisituatsioonis pered.”

<strong>Skisofreenia mõjub perele<br /></strong>Mitmed uuringud on näidanud- et perede jaoks on skisofreeniahaige oma probleemidega ja ka ühiskonnas valitseva mitte just väga mõistva suhtumise tõttu suur lisastressi allikas.

Perenõupidamised on koht- kus pereliikmed saavad vabalt rääkida oma tunnetest- üleelamistest ja hirmudest- mis haigestumisega seoses on tekkinud- saavad vastuseid oma küsimustele. Samuti saavad nad juhtnööre- kuidas selle haiguse puhul  oleks patsiendi suhtes parem käituda- et teda tervenemise teel toetada. “Neil vestlustel tuleb tihtipeale kummutada müüte ja vääruskumusi selle haiguse kohta-” ütleb Kiira Järv.

<strong>Õpetab uusi pereterapeute<br /></strong>Lisaks haiglatööle jõuab Kiira Järv koolitada ja superviseerida pereteraapia õpilasi. Sügisel algab Tartus järjekordne kolmeaastane pereteraapia pädevuskoolituse kursus- mille läbijad saavad pereterapeudina praktiseerida.

Peale selle jõuab Järv juhendada enesearengu- ja teraapiagruppe ning lapsevanemate suhtlemiskursusi (Gordoni perekool). Samuti peab ta loenguid ning võtab pereterapeudina vastu Psühholoogilise Nõustamise ja Koolituse Keskuses Meritus.

Aastas koguneb Kiira Järve praktikasse pereteraapia ravijuhte umbes saja ringis. Peretöö on aja- ja energiamahukas- tuletab ta meelde. Seanss kestab tavaliselt 1-5-2 tundi. Mõne perega piisab 3-5 kohtumisest- mõnega kulub 10-20 seanssi.

Hinnanguliselt neljandik pöördujatest jõuavad pereterapeudi vastuvõtule oma arsti- tavaliselt psühhiaatri või perearsti soovitusel- pakub Järv oma viimase aja kogemuse põhjal. Valdavalt on vastuvõtule tulijad saanud infot varem ise abi saanud tuttavalt või sõbralt- mõni on pereteraapiast teada saanud ajakirjandusest või mõnelt kursuselt.

Kiira Järv on täheldanud- et varasemate kümnenditega võrreldes on inimesed palju teadlikumad ja oskavad perekriiside korral ise abi otsida.

Vahel tuleb Kiira Järvel vaeva näha pereterapeudi esmasele vastuvõtule tulnud inimeste häälestamisega- et ravi üldse saaks toimida. “Tavauskumuse kohaselt ravivad haigust ikka arst ja ravimid-” vahendab ta patsiendi seisukohta. “Inimene- kes on juba arsti poole pöördunud- jääb lootma heale rohule ja ei ole väga häälestunud ise oma tervise nimel pingutama- liiatigi siis veel sellesse protsessi pereliikmeid kaasama.”

Siis läheb vaja arsti enda usku ja teadmisi pereteraapia kohta- et suuta patsienti veenda ravi vajalikkuses. Pole harv seegi- et pereterapeudi juurde pöördunud abivajaja või tema pereliige tuleb suunata konsultatsiooniks ja vajadusel raviks psühhiaatri vastuvõtule- kuna inimene kannatab depressiooni või ärevushäire all- nendib Järv.

“Pean koostööd arstidega väga tähtsaks- see suurendab pereteraapia tõhusust-” ütleb Järv.<br /> Psühhoteraapiameetoditest on kõige lähedasem psühhodraama meetod- selgitab Järv. Ta õpetab ise Tallinna Psühhodraama Koolis. “Ka psühhodraamas tegeldakse palju oma peresuhete uurimise ja korrastamisega- ainult et reaalsete pereliikmete asemel on neis rollides grupikaaslased.”

<strong>Esimesed õpetajad<br /></strong>Pereteraapiat õppis Kiira Järv 1991-1992. aastal ja sai ühena esimestest Eestis pereterapeudi kutse. Eesti esimesi pereterapeute koolitasid Jüri Männik- Marianne Borgengren- Annika Forsmarkt ja Bo Montan Rootsist.

Pärast seda on Kiira Järv täiendanud end pereteraapia alal Itaalia- Soome- Kanada- USA ja Norra spetsialistide juures.

<strong>Tahab ennetada tundekahju<br /></strong>“Mulle kõige südamelähedasem on töö laste ja vanemate suhetega läbi erinevate põlvkondade-” räägib Järv oma meelisteemast pereterapeudina. “Eriti tähtsaks pean vanemate abistamist laste (imikust noorukini) probleemide ja tervisehäirete korral. Kui vanemad saavad nõu ja tuge konkreetses kriisiolukorras toimetulekuks ning abi enda probleemide lahendamisel- saavad nad tõhusamalt toetada last ning häire taandub. Mida vähem emotsionaalseid kahjustusi lapse- ja teismeliseeas- seda tervem ja toimetulevam on inimene täiskasvanueas. Ja meil jälle tulevikus patsient vähem!” rõõmustab Järv- kartmata sugugi saagida oksa- millel piltlikult öeldes ise istub.

Veel peab Järv enda jaoks tähtsaks aidata peresid üle täiskasvanud laste ja nende vanemate omavahelistest suhtlemistõketest. "Kui täiskasvanul ei ole head emotsionaalset sidet ning samas ka piisavat iseseisvust ja distantsi oma päritolupere liikmetega- on keeruline eluraskustest jagu saada-” teab Järv.

“Tegelikult kõik inimesed igatsevad oma lähedaste armastuse- mõistmise ja tunnustuse järele- aga väga paljud ei oska seda ise pakkuda või ka vastu võtta. Vahel on väga valus näha- et armastus- mis oma lapse või vanema suhetes on olemas- võtab hoopis vihkamise või alandamise ja eemaletõukamise kuju. Olen olnud paljude imeliste jutuajamiste tunnistajaks- kus vanade asjade selgeksrääkimine ja oma tunnete väljendamine on toonud osapooltele imelise kergenduse ja uue läheduse võimaluse.”

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

<strong><u>Pereteraapia juhtum</u></strong>

Tudengineiu haigestus psühhoosi. Edukas ja aktiivne- kuid moraalselt ja emotsionaalselt toeks vaid sõber. Päritoluperes ema- isa ja kaks venda. Kodus ei käi neiu meelsasti- sest ema ja isa praktiliselt ei suhtle. Isaga ei ole neiul aastaid lähedast kontakti- ema vajab ise neiu tuge ja on temaga emotsionaalselt tihedasti seotud.<br /> Esimesele seansile tuli koos patsiendiga vaid ema. Mõlemad kinnitasid- et isa ei tule ja temast poleks ka abi- sest ta elab aastaid eraklikku elu- ei suhtle pereliikmetega. Väljaspool tööaega on sulgunud oma tuppa. Varem tarvitas alkoholi. Raske avarii järel on tervis halb.<br /> Jäime raviarstiga oma nõudmise juurde- et isa on vaja appi kutsuda. Järgmisele seansile ta tuligi - soe- emotsionaalne ja hooliv mees. Toimus pingeline jutuajamine neiu ema ja isa vahel- kus said selgeks räägitud aastatetagused arusaamatused ja solvumised. Kergendus oli pärast seda märkimisväärne ja mõlemapoolne- emotsionaalne side nende inimeste vahel oli taastatud.<br /> Teisel seansil oli fookuses isa ja tütre suhe- põhjuseks samuti aastatetagune teineteise vääritimõistmine. Mõlemad said rääkida omapoolsest arusaamisest ja oma tunnetest. Sellel korral sai tütar isa tagasi.<br /> Juba kolmandal seansil kinnitasid kõik osapooled- et peresuhted on oluliselt muutunud. Järelseansid kinnitasid sama. Vanemad teevad koostööd- tütar saab isaga asju arutada. Kodu on jälle turvaline paik- kus noor neiu saab end laadimas käia. Psühhoos taandus üllatavalt kiiresti- neiu jätkab õppimist ülikoolis ja toimetab oma noore inimese asju.

<em>Allikas: Kiira Järv</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.