Perearsti nõuandetelefon heliseb 500 korda päevas

Augusti algul haigekassa toel avatud perearsti nõuandetelefon soovib värvata lisaks seal juba töötavale kuuele arstile ja 12 pereõele lisatööjõudu, sest viissada kõnet päevas on kolm-neli korda rohkem, kui osati arvata.

Augusti algul haigekassa toel avatud perearsti nõuandetelefon soovib värvata lisaks seal juba töötavale kuuele arstile ja 12 pereõele lisatööjõudu- sest viissada kõnet päevas on kolm-neli korda rohkem- kui osati arvata.

Projektijuht Külli Friedemann märkis- et kindlasti on kõnede arvukuses oma roll nii teenuse uudsusel kui tõsiasjal- et paljud perearstid on veel puhkusel ning patsiendid ei saa otse neile helistada. Varmad olid nõu küsima ravikindlustuseta inimesed- kes ei pruugi üldse ühegi perearsti juures käia. Helistavad ka need- kes oma perearstile ehk ei helistakski- aga nüüd on hea võimalus küsida nõu kas või öösel.

Uue teenuse üks eesmärke on vähendada häirekeskuse ja perearstide koormust nende kõnede osas- mille puhul saab asjakohast nõu anda telefoni teel. Näiteks vajavad noored emad soovitusi- kuidas käituda palavikus beebiga- eakamad inimesed on hädas kõrge vererõhuga jms.

“Retsepti me ei pikenda ja raviskeemi ei muuda- telefoni teel ei saa ka diagnoosi panna. Anname nõu ikkagi koduse ravi suhtes-” täpsustas projektijuht konsulteerimise peamisi suundi. “Nõustajad peavad olema nii professionaalsed- et suudavad erinevatele olukordadele reageerida. Vajadusel peame nõu eriarstidega või suuname kõne kiirabile.”

Et inimesed küsivad palju ka tervishoiu korralduse kohta- peaks ajapikku kõnede põhjal selguma tervishoiusüsteemi kitsaskohad.

<strong>Kogemus maksab<br /></strong>Kõnekeskuses on korraga kohal kolm-neli inimest. Partneri Baltcomi arvutiprogramm fikseerib ekraanil- mitu kõnet on käimas ja mitu ootel. Programm näeb ette- et esmalt esitatakse mõned statistika jaoks olulised küsimused: mis soost ja vanuses helistaja on ning mis keeles suheldakse. Algoritmid on tehtud ka põhiteemade kohta. Helistaja nime- elukohta ja muid personaalseid andmeid ei küsita.

Juba esimesel nädalal oli paar ingliskeelset nõuküsimist ning mõned kõned välismaal viibivailt eestlastelt.

Friedemann arvas- et kuu-paari pärast kujuneb täpsem ülevaade- millised on nõuandetelefoni tipptunnid- mil peaks rohkem nõustajaid tööl olema. Edaspidi tahetakse osa nõustajaid panna tööle nn koduvalvesse- sest tehnilised võimalused lubavad telefonile 1220 ühendada ükskõik kus Eesti otsas asuva telefoninumbri.

Nõustajaks soovija peab vastama mitmele nõudele. Perearstil peab olema vähemalt viieaastane ja pereõel kolmeaastane töökogemus- tuleb osata vabalt eesti ja vene keelt- soovitavalt ka inglise keelt ning tunda arvutit vähemalt sel määral- et töökeskkonnas hakkama saada.

Loomulikult saab seda tööd teha vaid inimene- kes on hea suhtleja- oskab teha meeskonnatööd ja peab vastu lakkamatute murekõnede pingele. Kõik töölevõetud tegid läbi isiksusetestid ning koolituse- praegu on neil katseaeg.

Konsultantidena on rakendatud neidki- kes põhitöö kõrvalt saavad nõu andmas käia vaid ühel päeval nädalas. Nii säilib neil patsientidega otsekontakt.

“Vastuvõtul on ka teised meeled töös- aga siin peab piirduma kuulmisega-” nentis Tallinna perearst Reet Kaup. Tema sõnul on kõige raskem suhelda nende inimestega- kes ei saa oma perearsti või eriarstiga läbi ja kaebavad nende peale. “Esmaspäeval on inimesed väga pahurad- ja vihmane ilm ka mõjub.”

Kaup puutus samalaadse nõustamisega kokku mõne aasta eest- kui ta töötas tasulisel arstide nõustamisliinil. “Olen õppinud pingeid mitte endasse koguma. Töö on ju huvitav.”

<strong>Juba kolmas katse<br /></strong>Haigekassa korraldatud konkursi perearsti nõuandetelefoni avamiseks võitis äriühing Arstlik Perenõuandla- mille omaniku MTÜ Abikeskused juhatuse liikmele- seksuoloog ja psühhiaater Imre Rammulile on see juba kolmas katse arstliku nõuandetelefoni vallas.

Kümmekond aastat tagasi avati liin projekti “Roheline Rist” raamides- pakkudes eelkõige psühhiaatrilist nõustamist. Liin töötas õhtusel ajal- kui arstid olid põhitööst vabad.

“Korjasime kokku piirnevad organisatsioonid- erinevaid haigusi põdevate patsientide ja nende vanemate ühendused- aga otsisime ka laiemat infot- kust mingi probleemiga abi ja toetust saada-” meenutas Rammul veidi üle poole aasta kestnud teenuse algusaega. “Teised telefonikonsultatsiooni pakkuvad firmad polnud eriti koostööaltid ja meil ei jätkunud raha asja edasiseks tööshoidmiseks.”

Mõne aasta pärast tuli teine katse ja nüüd juba äriühingu all. Rahataotlused läksid haigekassale- Tervisekaitselisele Sihtkapitalile ja mujalegi- kuid paraku tol korral projekt toetust ei leidnud. Raviminfo/Arstiliin töötas hea mitu aastat- ent siis tuli tegevus rahapuuduse tõttu katkestada- ehkki vajadus teenuse järele oli jätkuvalt olemas.

Perearsti nõuandetelefoni finantseerib Eesti Haigekassa 240 000 krooniga kuus. Lisaks hakatakse saama toetust kõnede arvu pealt- mis võimaldabki suure töökoormuse tõttu lisajõudu palgata.

<br /><strong>AITA NURGA<br /></strong><a href="mailto:aita@mu.ee">aita@mu.ee</a>

 

 

<strong><u>1220:</u></strong>

* Perearsti nõuandetelefon 1220 töötab ööpäev läbi.

* Lauatelefonilt helistades on esimesed viis minutit tasuta- pikema kõne puhul maksab helistaja tavahinna.

* Mobiililt helistades tuleb maksta mobiilioperaatori kehtestatud minutihinda. (Soovitus: kui mobiiliga helistades on liin kinni- ei pruugi jääda ootele- vaid proovida mõne aja pärast uuesti.)

* Välismaalt helistades tuleb valida number 372 6304107.

<em>Allikas: Arstlik Perenõuandla</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.