Pereteraapia ühing valvab õpetuse taset

Eesti pereteraapia pea 15-aastase ajaloo jooksul on arvatavasti sajad inimesed läbinud pereteraapia algkursuse. Viieaastase pädevuskoolituse on läbinud ligikaudu 40 inimest.

Eesti Pereteraapia Ühingu (EPTÜ) juhatuse liige- regionaalhaigla psühholoog- psühhoterapeut Harri Küünarpuu ütleb intervjuus Meditsiiniuudistele- et Eesti pereteraapia pea 15-aastase ajaloo jooksul on arvatavasti sajad inimesed läbinud pereteraapia algkursuse. Viieaastase pädevuskoolituse on läbinud ligikaudu 40 inimest.

<strong>Harri Küünarpuu- olete tõlkinud eesti keelde pereteraapia-alaseid raamatuid. Millal saab lugeda eesti keeles algupärast raamatut pereteraapiast? Kümneaastane praktika peaks ju ainest andma.</strong>

"Raamatu kirjutamiseks ei piisa ainult praktikast. Raamatu kirjutamiseks on väga oluline kirjutamise oskus- et seda raamatut ka lugeda tahetaks.<br /> Seni on minu arvates oluline ülesanne vahendada eesti keelde suurepäraseid raamatuid- mis on kirjutatud võõrkeeltes. Pereteraapia mõte on arenenud 20. sajandi 50ndatest aastatest alates. Selle aja jooksul on selle valdkonna ideed pöörase kiirusega arenenud ja teinud mitmesuguseid sakke.<br /> Minu arvates on need mõtted huvitavad mitte ainult pereterapeutidele- vaid kõigile inimestega tegelevate erialade esindajatele. Seetõttu tuleks senisest enamgi püüda eesti keeles avaldada olulisi raamatuid- mis aitaksid edendada inimestega tegelevate professionaalide mõtteilma Eestis.<br /> Eesti Pereteraapia Ühingu üldkogu tänavusel koosolekul arutasime ühingu kirjastusplaane. Mõtlesime- et peaks igast suuremast pereteraapia koolkonnast avaldama ühe olulise- kõige laiemat mõju omanud teose. Täpsematest plaanidest on veel vara rääkida.<br /> Philip Barkeri käsiraamat “Perekonnapsühhoteraapia alused” on hästi vastu võetud ja iga kuuga müüginumbrid kasvavad stabiilselt. Seda on müüdud juba ligi tuhat eksemplari. Minu arvates on see praegust raamatuturgu ja raamatu piisavat spetsiifilisust arvestades küllalt edukas levik."

<strong>Mis tasemeni on pereteraapia Eestis kümne aastaga jõudnud?</strong>

"Eesti pereteraapia tase on praeguseks üsna hea. Pereteraapia tuli Eestisse korrektse koolitusega 1990. aastal. Seega on sel juba pea 15-aastane ajalugu.<br /> Eesti Pereteraapia Ühingu asutamiskuupäev on 14. juuni 1990. Üksikuid seminare korraldasime juba aastal 1989- kuid regulaarne koolitus algas 1990. aastal. Sellest ajast alates on pereterapeute koolitanud esimese koolitusrühma lõpetanud inimesed. Tartus õpetavad pereteraapiat Kiira Järv- Aita Keerberg- Ülle Luts ja Reet Montonen- Tallinnas Katrin ja Harri Küünarpuu.<br /> Pereteraapia õpetamiseks on ühing koostanud koolitusprogrammid. Need programmid on aktsepteerinud ka kliiniliste psühholoogide jaoks oluline organ- kutsestandardi alusel kliinilise psühholoog-psühhoterapeudi kutset omistav Eesti Psühholoogide Liit.<br /> EPTÜ ise koolitust läbi ei vii. Selleks on koolitusloaga koolitusasutused- Tallinnas näiteks Psühhoteraapia Kool- mille on asutanud Perekonnastuudio ABX OÜ.<br /> Koolitusprogrammi esimeses- üldharivas astmes jagatakse selle teraapialiigi baasteadmisi ning see ei vii pereterapeudi kutseni- vaid on mõeldud kõigile inimestele- keda huvitab- mis pereteraapia on ja millised protsessid perekondades toimuvad. Sellise kursuse on Eestis läbinud vist küll sajad inimesed - arstid- meditsiiniõed- psühholoogid- õpetajad- sotsiaaltöötajad- kriminaalhooldusametnikud- kohtunikud ja paljude teiste erialade esindajad- kellel nii või teisiti oma töös tuleb kokku puutuda perekondadega.<br /> Teise astme koolituse- mis viib perekonnapsühhoterapeudi kutseni- on läbinud tunduvalt vähem inimesi. Igasuguse psühhoteraapia omandamine on aastaid kestev protsess ja nii ka pereteraapias. Teise astme koolitus kestab kolm pluss kaks aastat: kolm aastat seminare ja praktikume ning kaks aastat supervisiooni pärast seda. 72 inimest on läbinud kolmeaastase kursuse ja sellele järgneva astme- kaheaastase supervisiooniperioodi on läbinud 34 inimest. Siiski ei tööta kõik pereteraapia omandanud inimesed pereterapeutidena. Raske on öelda- kui paljud neist praegu seda tööd teevad.<br /> Pereteraapia on kättesaadav praktiliselt kõigis Eesti suuremates linnades. Pererterapeudid töötavad Tallinnas- Tartus- Pärnus- Haapsalus- Viljandis ja mitmes muus kohas- põhiliselt haiglates- polikliinikutes ja erapraksistes. Päris kõigis maakondades ja suuremates linnades veel pereterapeute ei ole. Kuid ega siis Eesti ka nii suur ei ole- et vajadusel ei leiaks kusagilt lähedusest mõnd terapeuti.<br /> Kogemus pertererapeudina ütleb ka seda- et inimesed lähevad teraapiasse parema meelega oma elukohast kaugemale- et naabrid- tuttavad ja töökaaslased teada ei saaks- et nad teraapiat vajavad.<br /> EPTÜ üks saavutusi on ka see- et oleme suutnud taotleda pereteraapia teenuse ka Eesti Haigekassa teenuste nimekirja ligi kümme aastat tagasi. (Tervishoiuteenuste loetelus maksab psühhoteraapia seanss perele- kood 7603- kuni 241 krooni. - Toim.) Paljudel erapraksises töötavatel terapeutidel siiski haigekassaga lepingut ei ole ja seetõttu tuleb inimestel selle eest ise tasuda."

<strong>Mille eest võitleb Eesti Pereteraapia Ühing aastal 2005?</strong>

"Ma ei usu- et EPTÜ võitleks millegi eest. Me ei ole võitlusorganisatsioon. EPTÜ on eelkõige erialaorganisatsioon- mis ühendab Eestis töötavaid pereterapeute. Ühingu esimees on Tallinna psühhiaatriahaigla psühholoog Tiiu Luks.<br /> EPTÜ püüab igasuguseid võimalusi kasutades tutvustada ja levitada pereteraapia alast mõtlemist Eestis- valvata selle üle- et pereteraapiat õpetataks parimal võimalikul viisil- seista hea selle eest- et pereteraapia teenus oleks inimestele kättesaadav. Selleks me korraldame traditsioonilisi suvekooli üritusi- kuhu kutsume naabermaade ja kaugemate riikide tunnustatud terapeute; ettekandekoosolekuid- kus meie ühingu liikmed teevad ettekandeid oma tööst; anname välja kirjandust (selles valdkonnas on meie saavutused küll pisut tagasihoidlikud- ilmunud on ainult kaks tõlget- see-eest siiski olulised); suhtleme haigekassaga ja esitame vajadusel mitmesuguseid avaldusi- esildisi- põhjendusi- kirjeldusi ja muid vajalikke dokumente- et pereteraapia haigekassa hinnakirjas püsiks.<br /> Ühingus on praegu liikmeid neljakümne ümber."

<strong>Kas võib öelda- et Eesti pereteraapia liidrid olete teie Tallinnas ja Kiira Järv Tartus?</strong>

"Mul on sellele küsimusele väga raske vastata. Ma ei ole endast küll mõelnud liidriterminites. Ega ka Kiirast mitte.<br /> Ma arvan- et me oleme ainult mõned neist paljudest inimestest Eestis- kes tegelevad pereteraapia õpetamisega. Selliseid inimesi on Eestis mitmeid. Ma ei usu- et mina või Kiira selles mõttes kuidagi erilised oleksime.<br /> Minu arvates- kui liidritest üldse rääkida- on Eesti pereteraapia liider hoopis üks teine inimene. Inimene- kes on- tõenäoliselt oma tahtel- laiema avalikkuse eest varjule jäänud. Psühhiaatriline avalikkus tunneb teda ja austab kõrgelt. Jutt on Rootsi psühhiaatrist dr Jüri Männikust. (4. juulil tähistab Jüri Männik 62. sünnipäeva. - Toim.) Tema on inimene- kelle väga aktiivse tegevuse tõttu pereteraapia Eestis üldse alguse sai.<br /> Dr Männik agiteeris tol 1990. aastal oma head sõbrad ja kolleegid tulema Eestisse pereteraapiat õpetama. Tegu oli Rootsi parima õpetajameeskonnaga- kes lugupidamisest ja sõprusest Jüri vastu tegid seda täiesti tasuta. Jüri Männik on jäänud pereteraapia toetajaks ja arendajaks Eestis sellest ajast alates. Paljudel juhtudel on need tema kolleegid Rootsist või muudest maadest- kes on esinenud meie traditsioonilistes suvekoolides. Jüri jätkab meie pereterapeutide superviseerimist ja professionaalse arengu tagamist."

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

<strong><u>Pereteraapiast on eesti keeles ilmunud:</u></strong>

* Philip Barker. “Perekonnapsühhoteraapia alused”. Tõlkinud ja eessõna kirjutanud Harri Küünarpuu. Tallinn- Eesti Pereteraapia Ühing- 2002; 294 lk.

* Michael Wirsching ja Helm Stierling. “Haigus ja perekond”. Tallinn- Eesti Pereteraapia Ühing- 1998; 288 lk.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Kas senistel tegijatel peaks olema haigekassa lepingule eelisõigus?

  • Jah
    36% (16)
    36% (16)
  • Ei
    33% (15)
    33% (15)
  • Raviaha peaks liikuma patsiendiga kaasa
    31% (14)
    31% (14)

Vastanuid: 45

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.