Hea idee toob teadurile raha

Tartu ülikooli tervishoiu instituudi vanemteadur Anneli Uusküla käivitas möödunud aastal terviseuuringu, mida finantseerib prestiiþne teadusuuringute doonor National Institutes of Health (NIH) Ameerika Ühendriikidest.

Tartu ülikooli tervishoiu instituudi vanemteadur Anneli Uusküla käivitas möödunud aastal terviseuuringu- mida finantseerib prestiiþne teadusuuringute doonor National Institutes of Health (NIH) Ameerika Ühendriikidest.

Seniste kogemuste põhjal ütleb Uusküla- et Euroopast või USAst teadusuuringu jaoks raha taotlemisel on konkurents väga terav- projektile ja uuringumeeskonnale esitatakse äärmiselt kõrgeid nõudmisi. Samas on sõltumatuks teadustööks väljastatavad summad tõenäoliselt palju suuremad kui keskmise Eesti-siseselt finantseeritud teadusuuringu puhul.

TÜ tervishoiu instituudis ning nahahaiguste kliinikus töötaval Uuskülal on käsil neli uurimisteemat- mistõttu rahaküsimustele vastamiseks ta täpsustab- milline uuring Meditsiiniuudiseid huvitab. Räägime NIHi rahastatavast nelja-aastasest projektist- mille käigus uuritakse sugulisel teel levivate infektsioonide ja HIV epidemioloogiat ning riskitegureid Eestis.

Kuigi Uusküla taotles selle töö jaoks raha välismaalt- hindab ta väga kõrgelt Eesti Teadusfondi (ETF) pakutavat võimalust originaalseks teadustööks. “Noored teadlased peavad alustama iseseisva töö planeerimisega ja teostamisega ja ETF loob selleks arvestatavad võimalused näiteks “Minu esimese granti” projekti raames-” ütleb Uusküla.

Vahepalana olgu selgitatud- et SA ETF kasutab “Minu esimese grandi” konkurssi nooremate- värskelt doktorikraadi omandanud teadurite iseseisvale teadustööle julgustamiseks. Näiteks 2006. aasta granditaotluse esitaja pidi olema sündinud hiljem kui 1. jaanuar 1966 ja kaitsnud doktorikraadi mitte varem kui 1. jaanuar 2003. ETFi uute granditaotluste vastuvõtt lõppes eile- 15. augustil.

<strong>Loeb idee ja kompetents<br /></strong>Kuidas aga rahvusvahelises teaduskompetentsis oma projektiga läbi lüüa?

Uusküla toonitab- et temal on kogemusi ainult USA teadusfondidega (NIH- CRDF). “Taotluse juures loeb idee-” valgustab ta. “Uudsus ja innovatiivsus maksab.”

Teiseks määrab projekti rahastamise uurijate kompetents. “Raha antakse ikka sinna- kus on tulemust- eelnev töö ja kogemus-” teab Uusküla. Dr Uusküla on kindel- et USAs läbitud õpingud- omandatud teaduskraad ja kohalike uurijatega sõlmitud koostöö kontaktid on konkurentsis arvestavaks plussiks.

“Originaalse teadustöö puhul pole mõeldav- et keegi teine kirjutab projekti valmis-” hajutab Uusküla sellised mõtted. Loomulikult on teadustöö kavandi valmimine kollektiivne töö ja koostöö erinevate erialade teadlaste vahel lisab väärtust. Projekti kokkukirjutamiseks kulub mitu kuud tõsist tööd- kuid idee küpsemisele kulub ka aasta või rohkem- räägib Uusküla. Lisaks on tõsiselt võetavas taotluses alati ka eelnevate uuringute peatükk- kus tuleb esitada varasemate teemasse puutuvate uuringute tulemused.

“Nii ongi teadustöö planeerimine pidev protsess. Üks uuring viib teiseni- tõstatades uusi küsimusi või pakkudes uusi lahendusi-” selgitab Uusküla. Kui projekti esimesel korral ei finantseerita- saab projekti hinnanud ekspertide kriitikat arvestades taotlust täiendada ja korduvalt esitada ning see teeb teadustöö finantseerimise protsessi aeglaseks.  Võib kuluda aastaid- enne kui saab huvitavat teadusküsimust lahendama hakata.

Raha liikumiskiiruse kohta ütleb ta- et NIHi puhul kehtivad tähtajad ja raha laekub päris ruttu.<br /> Kuuldavasti peavad Euroopast uuringuraha taotlenud teadlased kauem raha ootama- seda Euroopa Liidu bürokraatiarohkuse tõttu.

Uusküla räägib hoopis meelsamini teadustööst endast. Koduskriiningu uuringul on oma eellugu. Viis-kuus aastat tagasi tegid Tartu ülikooli teadlased Uusküla juhtimisel uuringu “Sugulisel teel levivate infektsioonidega seotud seksuaal/tervisekäitumine” (finantseeris Eesti Teadusfond). Nahahaiguste kliiniku patsientide kõrval oli kontrollgrupiks rahvastikuregistrist juhuvalimi abil leitud inimeste grupp- keda kutsuti uuringus osalema.

<strong>Koduskriining algab<br /></strong>“Kontrollgrupis oli suguhaiguste levimus ootamatult kõrge-” märgib Uusküla. “Juba vaikses Tartus on diagnoosimata ja ravimata suguhaigusi üllatavalt palju. Sealt hakkas mõttes liikuma küsimus- kuidas teha inimestele suguhaiguste suhtes testimise ja ravi teenus kättesaadavamaks- et oleks võimalik kontrollida oma tervist. Suguhaiguste korral on sage haigustunnusteta kulg- kuid tüsistused ja kaugtagajärjed kujunevad siiski- teema on väga delikaatne ja see seab oma takistused nii uuringutele kui ka haiguskontrolli läbiviijatele. Nii küpses mõte uurida võimalust- kus inimesed saavad ise- kodus koguda suguhaiguste testimiseks vajaliku proovi ja selle laborisse saata. Kaasaegsed diagnostikameetodid on selle teinud võimalikuks.”

Praeguste plaanide järgi kavatseb töörühm postitustega alustada septembris. Uusküla andmetel on sarnaseid uuringuid läbi viidud Euroopas ja just hiljuti alustati USAs Johns Hopkinsi ülikooli juures.

<br /><strong>MALLE TOOMISTE<br /></strong><a href="mailto:malle@mu.ee">malle@mu.ee</a>

 

 

<strong><u>Teadusfond rahastab:</u></strong>

* Eesti Teadusfond rahastas 2005. aastal arstiteadustes 80 projekti- kusjuures uute projektide rahataotlusi esitati 59 ning uute taotluste edukus oli arstiteaduste grantide puhul 32-2%. (2004. aastal 54-6%).

* Noorim arstiteaduste grandihoidja 2005. aastal on 34-aastane ja vanim 75-aastane.

* Keskmine grandi suurus arstiteadustes 2005. aastal on 170 200 krooni.

<em>Allikas: Eesti Teadusfondi veebileht</em>

 

<strong><u>TÜ tervishoiu instituudi teadus- ja arendustegevuse peamised suunad rahastamise summade alusel:</u></strong>

  1. Eesti elanike tervise seisundit mõjutavad tegurid: mõõtmismetoodika ja sekkumiste tulemuslikkus. Rahastaja haridus- ja teadusministeerium. Sihtfinantseeritav teema 0820. Töörühma juht Raul-Allan Kiivet. Leping kehtib 1.01.2004-31.12.2008.<br />   2. Sugulisel teel levivate infektsioonide ja HIV epidemioloogia ja riskitegurid Eestis. Rahastaja National Institute of Health- USA. Töörühma juht Anneli Uusküla. Leping kehtiv 1.07.2004-30.06.2008.<br />   3. Meditsiiniliste andmete analüüs mittetäieliku info korral. Eesti Teadusfondi grant 5203. Töörühma juht Krista Fischer. Leping kehtib 1.01.2002-31.12.2005.<br />   4. Vigastussurmade struktuur- nende sotsiaalsed- majanduslikud- ealised- soolised- rahvuslikud- tervise ja eluviisi aspektid laste ja alla 65-aastaste täiskasvanute hulgas Eestis. Eesti Teadusfondi grant 5218. Töörühma juht Aidula-Taie Kaasik. Leping kehtib 1.01.2002-31.12.2005.<br />   5. Patsiendi omaosaluse mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Eesti Teadusfondi grant 5792. Töörühma juht Raul-Allan Kiivet. Leping kehtib 1.01.2004-31.12.2007.<br />   6. Tervisetehnoloogiate tervishoiuökonoomiline hindamine. Eesti Teadusfondi grant 6461. Töörühma juht Kersti Meiesaar. Leping kehtib 1.01.2005-31.12.2008.

Lisaks lühiajalised ja väiksemad lepingud.

<em>Allikas: Raul-Allan Kiivet- TÜ tervishoiu instituut</em>

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.